Puhkuselt tagasi

Tuleb tunnistada, et sel aastal oli kuidagi täiesti ideaalne puhkus. Mitte midagi asjalikku ega kasulikku ei pidanud tegema ja ilmad olid ka viis pluss. Mida aga tehtud sai?

• Munamäe otsas käidud sel suvel juba teist korda. Sel korral liftiga, sest trepist on ikka liig.
• Telgitud, õnneks minu puhul vaid ühe korra. Käisime Lemme telkimisalal, kus muidu oli kõik väga tore - meri kohe telgisuu ees ja imeilus päikeseloojang. Aga miinusteks siis inimesed - eks ikka mõnus tümakas, mis küll suudeti kuskil peale südaööd kinni panna, seejärel mingid öised saabujad, kes otsustavad loomulikult oma telki sinu oma kõrvale püsti ajama hakata (kottpimedas) ja kasutavad madratsi täis pumpamiseks elektrilist pumpa, mis undab nagu hambapuur, seejärel kell viis ärkavad varesed, kõrvaltalu kukk ning kõrvaltelgi unetu vanamees, kes ümber telkide kooserdab ja pidevalt köhatab. Puhkus...Aga muidu puhkasid inimesed seal suisa nädalate kaupa, ilmselt olen ma oma pirtsakusega vähemuses.
• Seejärel põgenesime suvilasse, kus ikka magada ka saab ning külastasime Sagadi puupäevi, mis juba teist aastat järjest meil plaanides kui väärt üritus. Püüdsime kala, istusime öö otsa kohalikus lokaalis ja magasime DJ Bobo maha ning ilmselt olime tunnistajaks uue Pühajärve Beach Party sünnile (mis ilmselt kiiresti ära keelatakse, arvestades politsei, turvafirmade ja kiirabi suurt kontsentratsiooni asulas ürituse vältel).
• Külastasime Kuremäe kloostrit, kuhu ateistist esivanem ei lubanud rätti kaasa võtta, sest see olevat usklike ees lömitamine ja nii me sisse ei saanudki. Püha vett jõime ka pigem vajadusest end + 32 kraadi juures jahutada kui siirast soovist puhastatud saada.
• Deja vu minu lapsepõlverannas Alajõel, kus tollal asutuste puhkebaasid asusid, aga mis praeguseks hetkeks on kõik ära erastatud ja mitte eriti hästi ligipääsetav. Igatahes midagi oli tollest 25-aasta tagusest massiivsest puittrepist veel alles, mis vanasti randa viis:
  
  Aga lõhn ja tunne ja lainemühin ning surnud kalad - see oli kõik sama. Pisara võttis kohe silma ja kananaha ihule.
• Alutaguse seikluspargis sai suviselt kelgutatud ning Kiviõli seiklusturismi keskuses tuhamäe otsa ronitud (L. ka bagiga alla sõidetud, mina tegin pilti ja avastasin, et fotograafiks olemine rikub igasuguse elamuse).
• Seejärel Läti-Leedu reis marsruudil Cesis-Jurmala-Liepaja-Palanga-Nida poolsaar-Jelgava. Cesis oli imelise vanalinnaga armas linn. Jurmala võlust ei saanud ma aru - pigem selline meie Narva-Jõesuu suurem vend, kus uusehitised võtavad suu lahti aga samas kõrval on nõukaaegsed tühjalt seisvad kolossid. Ei, tegelikult oli äge, aga ma ei saa lihtsalt aru, miks seal niiiii suures mahus neid uusehitisi on ja kes neisse kortereid ostma hakkavad? Kas praeguse olukorra taustal neid vene turiste sinna ikka jagub sellisel hulgal? Huvitav oleks nii kolme aasta pärast uuesti minna ja vaadata, mis seal saanud on. Liepaja rand oli võimas. Mitte mingi laht, vaid merele avatud pikk rand, kus ikka lained üle pea tõusid ja lihtne inimene ujuda ei saanud. Palanga oli selline Jurmala väike vend, kuidagi kodusem ja mitte nii pilvedesse kõrguv. Nida poolsaar oli minu jaoks reisi kauneim koht - tohutud liivaluited ja ka meie mõistes korras külakesed (sest muu Läti-Leedu jäi mu meelest ikka silma sellega, et pool oli kaasaegne, pool aga üheksakümnendate aastate algus). Kogu reisi vältel ööbisime ette jäänud hotellides, tagasiteel ühtki eriti ette ei jäänud ning otsustasime öö veeta esimeses teel jäänud suurlinnas, milleks osutus Jelgava. Selline meie Kohtla-Järve moodi tööstuslinn, kus omal ajal busse tehti. Õnneks jäi silma silt Hotell Jelgava ja saatsin L.- i diili tegema. Tuleb siis tagasi, et meie tuba pidi olema kuskil külje peal trepist alla. Möh? Vaatepilt oli selline:
  
  Ma siis naersin, et no see küll ei ole, see ju mingi harjaruumi uks vms aga eksisin. Just see oligi ja muuseas veel suisa pulmasviit. Maa-alune ühe aknaga (see, mis pildil õhutusasendis) kahhelkividega kaetud pulmasviit. Saun ja duširuum olid sees, köök ka, aga no ikkagi - maa-alune! Peaaegu akendeta! Ja kahe kaheinimese voodiga! Miks? Mingi svingerite pulm? Ei olnud enam viitsimist ümber vahetama ka hakata ja nii siis nautisime oma sviiti. Eks seal ilmselt enne oli mingi kahtlase väärtusega asutus sees olnud, aga noh, elamus seegi.
• Jääaja keskuses käisime ka. Soovitav minna ilma lasteta, sest meie oma kartis kõigepealt mammutit ja kui hirm üle läks ei kartnud enam keda kuraditki ega lasknud meil väljapanekuga tutvuda (väga palju on lugeda).
• Viru Folgilt sai läbi hüpatud, retrodiskol öö otsa maikas ja lühikestes pükstes ringi lastud (meie kliimas ikkagi) ning muidu lõpmatuseni grillitud ja chillitud. Meres ujumas käidud, kui veetemperatuur oli + 25. Spa-s ujumas käidud ja koledaid soolehaigusi mitte saadud.
• Oma sünnipäeva peetud, mida kroonis sel aastal musiskandaal (Evelini oma ikka, mida ma arvan - no eks ikka seda, et inimesed oleme me kõik, aga miks üldse jamada kui armastuse otsa saamisel võiks ka lihtsalt lahku minna. Neil ehk PR-meeskond ei luba muidugi. Annavad veel lihtinimesele halba eeskuju...). Kingiks sain 2 raamatut ja esivanem vihastas, et ma polnud päeva temale broneerinud ja julgesin külalisit vastu võtta.
• Hunnik raamatuid loetud, millest kavatsesin kindlasti kirjutada, kuid mis on juba meelest läinud. Märksõnad - lisaks luuleandele kirjutab Mait Vaik ka jube head proosat, "Kas süda on ümmargune" teine osa ajas hulluks, kuna peategelane võttis kogu seda tunnetevärki mu meelest liiga tõsiselt, aga kokkuvõttes oli huvitav lugeda, kuidas on olemas inimesi, kes on minust nii kapitaalselt erinevad (ja õnneks ei pea ma päriselus nendega ruumi jagama..).
• Mini võitis joonistusvõistluselt kaisukuke (ok, see loositi osalejate vahel välja) ja otsustas, et tema enam tantsida ei taha, vaid läheb sel aastal teadusringi. Juhhuuu! Muuseas, teadusringis käib ainult üks tüdruk, teised kõik on poisid - ma taas naiivselt imestasin, et ongi nii või? Ma loodan, et mini ei taha sinna AINULT selle fakti pärast minna :P

Et siis - tere, sügis? Ma kordan, et vanasti oli minu sünnipäeval ALATI kesksuvine leitsak ja ma olen ALATI pildil oma Hiina kleidis (tänapäeval on kõik Hiina kleidid, aga tollal nimetati mingeid poppe satsilisi lastekleite nii). Mis siis nüüd toimub, et augusti lõpus on sügis käes? Kui nii võtta ja meenutada, et jaanipäeval tuli rahet, siis ongi suveilmu vaid ühe kuu jagu. Sel suvel oli nii poolteist kuud. Vedas vist.