Kuna mul tavaliselt on normaalse täiskasvanueluga (loe:kommunaalpornoga) vähe kogemusi, siis panen ka põrandaloo lõpu siia kirja. Aga on see ikka lõpp? Nii küsitaks igas endast lugupidavas õudukas ja üks paras õudukas see lugu mulle oli.
Lõpuks olin ma juba nii kaugel, et ütlesin - minu jaoks on see paar lauda põrandast puudu jumala fain - las ta olla, peaasi, et ei tuleks mingit ehitusbardakki, aga paraku jäin ma oma arvamuses vähemuse rolli ning pidin pea nädalaks koos kassiga kodunt välja kolima, et võõrad mehed saaks mu palees ringi paarutada oma lihvimismasinate ja muu sellisega. Õudne ju!
Kuidas me üldse nii kaugele saime? Algul oligi müstika - ei kellelgi pole aega, ei keegi ei saa - kuni järsku - saadame mehed peale, teie kolige välja, kasvõi hotelli, vaja ju terve põrand üle lihvida ja vahatada. Ee...mis terve põrand, mul on kolm lauda üles võetud? Hea oleks, kui need paika saaks, aga pole ka suurem häda, kui ei saa, küll ma ära kannatan. Mees vaidles vastu, et loll olen, vaata, mida pakutakse, võtame vastu.
Kolima pidime pühapäeva õhtul, hotelli ei hakanud minema, sest meie paketis oli ka isand Pissi-Prints, eks. Pagesime metsa hoopis, suvilasse. Muidu oleks ju kena, aga just sel nädalal oli ilgelt tööd ja suvilas sundasendis tugitoolist ja läpakaga tööd teha oli ikka väga vastik. Mehed lendasid esmaspäeval peale, oli kahtlaselt vaikne, ma juba utsitasin meest, et äkki helistad neile, kas tööd ikka käivad - võib-olla istume asja eest teist taga siin suvilas, sest jälle keegi ei saanud tulla. Mees ei saanud helistada, sest kogu selle kammaijaa peale oli tal telefonis nii palju erinevaid numbreid, kes teemaga tegelenud olid, et ta ei mäletanud enam, kellega siis päriselt asjaks läks. Polnudki vaja, juba teisipäeval helistati poolest päevast, et kõik tööd tehtud. Oot, pidi ju neljapäevani minema, mitu kihti vaja kuivada lasta ja? Aa, ei, mingi segane ehitusalane jutt ja ärge teie veel tulge, haiseb siin koledasti.
Samal päeval saabus ka arve ja no siis saime aru, kuidas need asjad siis lõpuks jooksma hakkasid. Ilmselt keriti jalad pee alt välja selle peale, kui nähti, kui palju kindlustus eelarveks pakub. Tööde kogumaksumuseks, mille ehitusfirma kindustuselt välja nõudis, oli 3000.-. Selle sees näiteks 50.- prügi välja viimine, 260.- liistude paigaldamine - no nii võrdluseks, et te teaksite, kui selliseid asju oma kodus lolli peaga tasuta teete. Ehehheee - ja meie pääsesime veel täitsa ilma omaosaluseta, sest olime nii tublid ja nihutasime mööbli ise eest (mööbli nihutamine - 200.-). Tuttav jurist naeris, et aga niimoodi need asjad käivadki. Raha liigub salapäraseid teid pidi. Pärast hakkas L. oigama, et oleks ikka pidanud ise "töömehe" otsima, asja kahe sotiga ära tegema, aga sama eelarve kirjutama ning siis 2800.- omale tasku pistma. Miks me küll nii lollid olime? Tasuta raha on alati parem kui tasuta asjad!
Tagatipuks nad vist hoopis lakkisid mu armsa laudpõranda üle, mis varem oli vahatatud ning nüüd näeb see välja nagu pesueht parkett! Fuih, see läigib!