Kunagi ajas keegi meesterahvas mu sõbrannale ligi lausega: "Oo, mis kena neiu - mida te teete, et nii heas vormis olete?" Sõbranna vastas, et joon ja suitsetan. Mulle see vastus nii meeldis, aga hiljem selgus, et sõbranna vastas nõnda kõigest seepärast, et too meesisend talle vastumeelne oli, sest nüüd käib ta regulaarselt trennis.
Kooliajal oli mu suurim hirm ja jälestus see, kui keegi arvas, et mu head hinded tulevad suurest õppimisest.
Hiljuti oli veel selline juhus, kus üks meist nii kümme aastat noorem naisterahvas saabus seltskonda otse kosmeetiku juurest ja kui siis selgus, et meie, vanamutid, ei käigi regulaarselt kosmeetikus, imestas ta, et kuidas te siis nii normaalsed välja näete? No ja nüüd ütlevad inimesed, et tegelikult on keemiliselt ja kirurgiliselt kohendatud inimesi meie ümber ikka palju rohkem kui ainult need silmnähtavalt võltsid tegelased. Kurat. See tekitab ju võimaluse, et jälle vaadatakse heade geenidega inimesi kui vaeva näinud inimesi? Sest vaeva nägemine on see, millest ma elus kategooriliselt keeldun. Jah, muidugi võib ju mulle öelda, et no kuule, sinusuguse morda puhul küll keegi ei kahtlusta, et sa ennast korrigeerinud oled, aga mulle pole antud oskust sellist asja uskuda :)
Mõtlesin ka sellele paabulinnusabale - "ma saan seda endale lubada". Pakun, et päris paljudel, kes ennast nähtavalt tuunivad - hiiglaslikud huuled, tagumikud jms, on see strateegia. Ehk ei olegi ilus, aga see on märk, et mul on piisavalt ressurssi, et ennast sedasi "kaunistada". Minu "ma saan seda lubada" on hoopis vastupidine - vaadake, mul on piisavalt head geenid ja ma saan endale lubada vaeva mitte nägemist. Kas see oleks loogiline? Kas see paabulinnusaba üldse kehtib mitte fertiilses eas olevate isendite puhul? Äkki kooseluliste loomade puhul ikka kehtib, sest ka vanaduspõlve on etem kahekesi veeta? Räsitud välimusega isend visatakse suurema tõenäosusega karjast välja?
Ahjaa, ja kas see, välimuse tuunimine implantaatide abil, on esimene samm inimtehiste tekkeni, millest ulmekad jutustavad ja varsti meil ongi kaks rassi - rikkad ja lisamoodulitega ning vaesed pärisinimesed? Kui heade geenidega inimesel on praegu veel võimalik "ära petta" ja esineda tehislikult tuunitud rikka ja ilusana, siis tulevikus muutuvadki mutatsioonid üha enam silmapaistvateks, et pettus võimalik ei oleks?
***********************************************************************************
Teine enesetuunimisega seotud teema minu jaoks on valu. Kui see ei eeldaks valu, kas ma teeks? Ma ei tea, sest ma välistan asjad, mis võivad teha valu. Ma olen selline tupsununnuke. Näiteks välistan tätoveerimise ja augustamise. Mitte mingitel muudel põhjustel kui et ma ei kannata välja. Püsimeik mul ju on ja see oli piisav piin. Ma ei eeldanud, et nii vastik võiks olla. Kõrvaaugud said ka ettevaatamatusest tehtud, ei teadnud, et nii jube. Oli jube jah. Vabatahtlikult endale valu teha lasen ainult siis, kui ilma selleta oleks kannatus veel suurem. Näiteks tarkusehambad lasin välja tõmmata kui need valu tegema hakkasid.
***********************************************************************************
Kolmas teema on äkilise muutusega harjumine. Vananed sa järk-järgult, aga muu sekkumine toimub ju üleöö. Ma mäletan, kui meil koolis üks õpetaja lasi hambad korda teha - no ei olnud enam see inimene. Paljude tuntud inimeste väiksemad näomuudatused on kummalised vaadata. Kui enda nägu oleks, ma kardan, oleks palju hullem. Ju siis paljude jaoks see probleemiks pole, nad tahavadki muutust. No näiteks Courtney Love on oma ninaoppidega nii kuus-seitse erinevat inimest olnud. Aga ta on ka öelnud, kui õnnelik ta oli, kui enam oma isa lõusta peeglist vastu vaatamas ei näinud. Mul sellist probleemi pole. Häda on ju selles, et sa ei tea, kuidas miski mõjub. Püsimeik joonistati enne näkku, sai katsetada, aga eemalda kuskilt mingi korts, kaldun arvama, et täpselt varasemat olukorda sa tagasi ei saa ja inimese näos loeb iga millimeeter, muidu ei oleks ju võimalik, et sama skeemiga on võimalik tekitada miljardeid erinevaid nägusid.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaKirjavead. Selllised, et teksti mõte muutus.
KustutaKrt, ma PEAN harjutama end juttu, kuitahes lühikest, enne läbi lugema, kui ära saadan.
" ...mul muud ei ole öelda kui et ilujubinad ei ole mingi eriline tulevik. Südamestimulaatorist alates võid juba mõtlema hakata ja kunstjalgadega teatavasti jooksevad inimesed kiiremini kui omal jalul ja KUI keerulisi vidinaid veel olemas on, ma ei viitsi ise uurida, igaüks võib omaette otsida.
Kuni internetist tulevat infot natukenegi usaldada saab =(
Ma eile tahtsin oma postituse juurde mingit terast pilti panna ja ta pakkus mulle aint ääretult lamedaid nalju. Üks, mis oli natuke terasem, oli kättesaamatu, lehte ei eksisteeri.
Nüüd kahtlustan, et kohe varsti läheb väga halvasti.
Mis muud on simulaakrum kui maailm, mida inimesed usuvad päriselt eksisteerivat, aga mis tegelt on lihtsalt teiste (antud juhul masinate, millele vastavad käsud antud) ehitatud kinnine keskkond?
No ma ütleks, et arst teab ikka üle 90% ette, milline tema tegevuse tulemus välja hakkab nägema. Kui sekkumine on maitsekas ja vaoshoitud, siis on tulemus selline, et inimene on hästi puhanud ja kuidagi värskema ilmega.
VastaKustutaMa elades ei julgeks püsimeiki teha. On suhteliselt oluline võimalus, et inimesel võib olla ülitundlikkus kasutatava värvaine suhtes ja silmalaud ning huuled on väga tundlikud. Ma olen näinud, mida see inimesega teeb. Ma olen selleks liiga arg.
Vot seda ma üldse ette ei kujuta, et oleks vaja sekkuda, et hästi puhanud ja värske välja näha, sest..no mine ja puhka siis ometi? Sel juhul just ongi oht kõige suurem, et kui niisama oled puhanud, võidakse eeldada, et ah, niikuinii kohendas end kuskil.
KustutaEnne püsimeiki tehti allergiatesti ikka ka.
Mul tuli Marcaga sarnane mõte seoses puhkamisega. Olen märganud, et "nahk/inimene/vms näeb puhanud välja" on üks kosmeetiliste protseduuride levinumaid müügistrateegiaid.
KustutaVäga vanainimesejutt minu poolt, aga no tõesti, _puhka_ siis ometi? Kui palmisaarele ei taha/jaksa sõita, jäta hilisõhtuti telos skrollimata näiteks, maga selle asemel? Aga noh, süstike on tänapäeval ilmselt apetiitsem ja trendikam kui lihtlabane magamine.
Üldiselt tunnen samamoodi. Ma ei taha ennast tuunida, ma tahan olla ilma tuunimata ilus, tore, äge, tark ja andekas!!! Õppida mulle meeldib, aga see ei lähe eelnevaga vastuollu - vaadake, kui andekas ma olen ja kui hea pea ja osavad näpud mul on, selgeks sain (paljud ju ei saa)!
VastaKustutaMa tahaks olla pigem nagu paabulind, kellele saba geenidega kaasa antakse, kui see, kes peab endale saba ostma ja külge opereerima, sest tal endal ei ole või on vilets näru.
Õppimise osas on nii, et tarkadele jääb uus teave külge kergelt. Lollid, aga töökad näevad hirmsasti vaeva ja selle eest saab neid tunnustada ja ka kaasa tunda. Lolli ja laisa mulje oleks kõige hullem, sest loll ja laisk on kasutu ja mõttetu nii endale kui teistele. Ma siiani imestan oma kooliõde, kes alatasa mõne väikse asja peale käed rippu lasi ja halisema hakkas (mul ei seisa pintsel käes! Ma ei mäleta ringi pindala valemit! Jms) ja eeldas, et keegi (ma ei tea, kes?) peaks tema eest need asjad ära tegema, sest ta ei oska ju. Krt, nii õppimis- ja arenemisvõimetu inimene ei peaks vist täiskasvanuna enam kooli minema? Milleks sa siia kooli vabatahtlikult tulid, kui mitte õppima midagi, mida sa veel ei oska ja tahad osata?
KustutaMa tahtsin kommenteerida, et õppida meeldib mulle asju, mis mind huvitavad, aga sa ütled seda ka ise järgmises kommentaaris. Ebahuvitavates asjades võin ma küll laisk olla ja halada, et keegi teine ära teeks.
KustutaKirjutan alla nii Marca kui Lendava jutule. Ma tahan enda eest hoolitseda küll, aga see tähendab "teen asju, mida ma tahan teha". Ebamugavus ja valu mulle samuti ei meeldi.
KustutaJa eelistan jõudeajaluksust asjaluksusele, kui vähegi saab.
Evolutsiooni kohta nii palju, et sellel ei saa olla midagi pistmist fertiilse aja järgse enesetundega, v.a kui see aitab järglaste järglaste järglaste järglasi... saada. Tunnuste pärandumist järgmistesse põlvkondadesse mõjutab ainult see, kas need, ee, päranduvad järgmistesse põlvkondadesse või mitte, enesetunne ei puutu asjasse, pmst tautoloogia.
Ei, ma ei mõelnudki pärandumist, vaid lihtsalt seda, et teatud edeva välimusega olles võib potsentsiaalne kaaslane eeldada, et sellel tüübil ressurssi jagub.
Kustutama pidasin silmas seda osa: "Kas see paabulinnusaba üldse kehtib mitte fertiilses eas olevate isendite puhul? Äkki kooseluliste loomade puhul ikka kehtib, sest ka vanaduspõlve on etem kahekesi veeta? Räsitud välimusega isend visatakse suurema tõenäosusega karjast välja? "
KustutaVaeva nägemise kohta ka. Mul pole oma aja ja energia kulutamise vastu mitte midagi, kui asi mind huvitab ja rõõmu teeb. Seda võib ka vaeva nägemiseks nimetada, aga mu meelest on päriselt vaeva nägemine millegi tegemine, mis endale huvi ei paku või üldse vastumeelne on.
VastaKustutaViimati kulutasin palju aega ja energiat Tartu Botaanikaaeda näituse tegemiseks. Aga ma ei nimetaks seda vaevaks, sest ma tegin seda, mida ma ise tahtsin!
Meenub vanem sugulane, kes arutelu peale, mis on inimese elu mõte, vaatas mõistmatusega ringi ja käratas: " Elu mõte on TÖÖ!". Täiesti arusaamatu mu jaoks. Kõlas umbes nii, et inimese elu ülim eesmärk on olla loll ja pidurdamatu traktor, kes ei küsi, mida ja miks ta teeb, rääkimata üldse eluga rahul olemisest.
Ps. Näituse tarbekeraamika osa on homme (24.02) õhtuni veel lahti, siis võtame selle maha. Skulptuurid jäävad palmide alla ja kaktuste keskele kauemaks. Nii et kui tartlasena sinnakanti satud, siis võid läbi astuda ja vaadata, kas on vaev või rõõm :)
Hiiglashuuled ja muu näitamaks, et saan seda endale lubada - võib vabalt nii olla, sest punnis huulte jaoks läheb tõesti päris palju raha vaja. 1 ml täitesüst maksab u 250 €. Selleks et saada tõeliselt võigas ja silmatorkav tulemus, läheb vaja vast ca 3 või rohkematki preparaati. Nii et eks siin võib igaüks ise arvutada.
VastaKustutaMis puutub äkilisse muutumisse, siis erinevad protseduurid ja süstid ei anna reeglina kohest muutust. Täitesüstid jah, kohe kaob korts ära. Aga näiteks Botox eeldab mitmepäevast ooteaega ja siis ka ei tule muutus paugu pealt, vaid järk-järgult, nii et ise ei pane midagi tähele. Muud süstid ja aparaadiprotseduurid toimivad üldjuhul nii, et käivitavad nahas kollageeni sünteesi, aga see ei toimu samuti kohe ja ühe päevaga, vaid on sujuv aeganõudev protsess.
Ja isegi iluoperatsioonidest rääkides on kohese muutuse asemel esmalt ju räige paistetus ja sinikad, nii et selleks ajaks, kui tuunitud nägu ette ilmub, on ammu jõudnud meelest minna, milline enne protseduuri välja nägid :D
Mulle tehti püsimeik kui olin 22 ja öeldi, et kulub 4 aastaga maha. Olen 40+ ja midagi pole kuskilt maha kulunud, pole enam nii silmatorkav, kui varem. aga selles vanuses ongi täpselt see mis vaja. Tulevikus. arvan, saab ennast muuta geneetiliselt ja üldse mitte vananeda, nii et mingeid süste polegi vaja. Mul on ka huultesse süstid olnud tehtud, aga oli selline tunne, et huuled on kummist. Igasugune tundlikkus kadus, nii et lasin ära lahustada.
VastaKustutaMul sama seis, hakkasin otsima, et millal mul laud tehti ja selgub, et 2018 ning juba siis kirjutasin, kuidas juhendis väidetakse, et "Ei saa teha ilusat, loomulikku, heledat püsimeiki, mis kestaks 5 aastat." Nojah siis, ju mul on kole, ebaloomulik ja tume. Eks ilmselt ongi, aga siiani rahul sellega.
KustutaSu postituse esimene lõik tõi meelde mõne aasta taguse (ahh, mis ma valetan - ikka mõne aastakümne - ) klassikokkutuleku, kui üks juba toona hallipäine klassivend minult uuris, et kuidas ma pole halliks läinud ja kõik juuksed peas ning veel keskmisest priskem. Et kas jooga või mõned vaimsed praktikad?
VastaKustutaVastus oli lihtne ja konkreetne - alkohol ning kergemeelsed naised. Kusjuures ei seda ega teisi ma toona ei pruukinud.
Nüüd, haige ja vanana, alkoholi veidi tilgutan :)