tag:blogger.com,1999:blog-22833223.post4442729187387592788..comments2024-03-17T23:53:34.531+02:00Comments on Marcalt maailmale: Ma olen nii närvelevil!!!*Marcahttp://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comBlogger4125tag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-29831221602064036262018-05-29T04:09:36.978+03:002018-05-29T04:09:36.978+03:00Ma sain just selle suure asjaga hakkama, et bronee...Ma sain just selle suure asjaga hakkama, et broneerisin hilissuveks endale ühe lennu ära - kohast, mille kohta mul pole veel õieti plaani, kuidas ma sinna üldse saan, aga no vähemalt selle plaaniga peab ju ikka viivitama, ma ei saa ju oma mugavustsoonist ühe ropsuga nii kaugele ka minna, mul peab olema võimalus vähemalt mõne teelõigu kohta mõelda, et "a äkki lähen hoopis häälega...".notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-76007246625313246202018-05-25T20:09:10.188+03:002018-05-25T20:09:10.188+03:00Aitäh selle lõputärnikese eest, ma terve postituse...Aitäh selle lõputärnikese eest, ma terve postituse lugemise aja mõistatasin, MIKS see närvelevil nii tuttav on (õetütar 7, omatütar 4...)<br /><br />Ma olen, ja ma teadsin enne juba, selle järgi täitsa Tallinn - mõlemad lapsed ettekavatsetud. Kas just viisaastakuplaaniga, aga vist jah, midagi sellist.<br />Tartu on täitsa tore koht iseenesest, aga see pole mingi Loode-Eesti ;)<br /><br />Reisid on kanettekavatsetud pigem, aga pakkimise osas olen täielik tartlane vist. <br /><br />Ja mõnes asjas olen jälle täielik Kapa-Kohila (et mitte öelda kuu pealt kukkunud). Nimetagem seda mitmekülgsuseks (kõlab paremini kui “tallinna maakas”).Hõbe Sulghttps://www.blogger.com/profile/12586667634440441918noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-61039192979694389332018-05-25T12:15:43.185+03:002018-05-25T12:15:43.185+03:00Kusjuures ma olen ka pärast lapsesaamist lõpetanud...Kusjuures ma olen ka pärast lapsesaamist lõpetanud igasuguste reiside/pidude jms planeerimise, sest mul on rohkem kui korra tulnud ette, et teen hullult suured peoplaanid ... ja siis jääb laps haigeks. Või ostan juba piletid kuhugi ... ja siis jääb taas laps haigeks. No kuidas nii planeerida saab? Nüüd ostan ja regan ma kõiki asju päev enne sündmust või samal päeval.Madlihttps://www.blogger.com/profile/09440943046395188515noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-13980837811125842502018-05-25T11:35:36.323+03:002018-05-25T11:35:36.323+03:00Mulle küll nii meeldib see ootusaeg. Reis paigas j...Mulle küll nii meeldib see ootusaeg. Reis paigas ja siis tead, et mingi äge asi on tulemas. Ma arvan, et ca 40% minu reisist saadavast kogumõnust tulebki ootusest. Unistan jah, et mida head seal kõik juhtuda võiks või kui nauditav seal kõik on. Ja kui juhtubki, et lähen kohale ja kõik ei lähe nii nagu plaanisin või unistasin - mis siis! Ega mul seetõttu unistamisest saadud rõõm ja nauding kuhugi ära ei kao, see on ju juba läbi elatud ja mõnuletud :) <br /><br />Muretsenud sellepärast, et äkki ma olen sel kuupäeval haige...seda ma vist polegi teinud kunagi. Reisikindlustuse ostan alati juurde, et rahaliselt miinusesse ei jääks. Sealt ka kindlustunne, et kui midagi juhtub, siis sellest pole miskit katki. <br /><br />Nii et kõik oleneb vaatenurgast. Võib valida muretsemise, et nagunii läheb kõik halvasti ja nagunii ma pean pettuma. Aga võib ka nii, et oh vägev asi on ees ootamas, nii kihvt (ja siis mõnuled seda mõeldes) ja kui lõpptulemus ei olegi ootuspärane, siis saad ilmselt hoopis teistsugused emotsioonid ja kogemused, millest tagantjärele kasvõi õudusjutte rääkida. Aga eelnevat mõnulemist ei saa keegi tagantjärele käest võtta :)Mariliishttps://www.blogger.com/profile/10025109257226971902noreply@blogger.com