tag:blogger.com,1999:blog-22833223.post7990284772227667500..comments2024-03-17T23:53:34.531+02:00Comments on Marcalt maailmale: Ma ei taha seda vaadata!Marcahttp://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comBlogger28125tag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-76146269449927559332018-10-28T21:05:52.249+02:002018-10-28T21:05:52.249+02:00Millegipärast meenus mulle siinkohal Perekooli cas...Millegipärast meenus mulle siinkohal Perekooli case - "meie pakume ainult platvormi, sisu eest hoolitsevad teised". Ma ei taha väga kommentaare kustutada (va spämm) ja kui asjaosalised ise selles probleemi ei näe, siis las ta jääb.Marcahttps://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-86626251272306361182018-10-28T12:22:55.912+02:002018-10-28T12:22:55.912+02:00Võtame seda mõttevahetust kui laupäevaõhtust meele...Võtame seda mõttevahetust kui laupäevaõhtust meelelahutust. Ma ei suuda ka meeles hoida, millal ja kust täpselt sul mõni lihas järgi annab või sa ei suuda kõiki omi plaanitud ronimisi ära teha, kuna midagi on viga. (Ilmselt su blogis googeldamine aitaks). Tegelikult on mul ju täiesti ükstapuha, oled sa haige, terve, stressis, vihane, ma ju ei tunnegi päriselus sind. Mul tekkis lihtsalt see vanatädilik ülehoolitsemisvajadus, mis võib aegajalt ka suva netitüüpide peale üle kanduda.<br />Tänud, Marca, et kõike rahulikult juhtuda lasid :PManjanahttps://www.blogger.com/profile/06048061096025213511noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-85683947373186988122018-10-28T09:29:50.508+02:002018-10-28T09:29:50.508+02:00Ma ei saa aru, millest kuradist sa räägid, pärisel...Ma ei saa aru, millest kuradist sa räägid, päriselt. Nagu täitsa ausalt. Enda mälu järgi olen ma sel aastal ÜHE korra haige olnud - kümne kuu kohta see nagu ei ole palju ju? <br /><br />Olin viimati haige nii, et tervenesin kas märtsi lõpus või aprilli haiguses. See oli tõesti üks kõige pikemalt vinduvaid haigusi, mida ma üldse mäletan (ja ma ka blogisin sellest, kuidas ma olin terve nädala kodus ja puhkasin, ja tundsin end simulandina, sest see oli täpselt selline värk, et üks päev enesetunne hea, järgmine nagu oleks haige, siis jälle hea, siis päev päris haige, siis jälle igati hea) - aga see oli lihtsalt mingi eriti vastik gripiviirus, minu firmast veel mitu inimest vindus täpselt sama moodi. Ja kui sa oled niimoodi kuu aega elanud, tüdinedki ära ja lähed trenni, sest selle aja peale on selge, et trenn seda eriti ei mõjuta. Mu onu elab Tartus, on maailma kõige chillim inimene (väga rahulik, liigseid eesmärke ei sea, keskendub perega õnnelik olemisele, minu iidol, kui asi puudutab millelegi negatiivsele mõtlemist - ta lihtsalt ei tee seda, oleks Manjana vittu saatnud ja hetkegi mõtlemata edasi elanud, mina ikka üritan tavaliselt selgitada, miks inimene võiks vittu minna ja sinna jäädagi, kuigi tean, et lolli veendumused on nagunii kibistunud ja neid ei muuda) - ja tema sai sama viiruse kuskilt mujalt (me näeme pm jõulude ajal, ei nakatanud mina) ja kannatas üle kolme kuu. Perearst ütles, et ongi selline viirus ja polegi midagi parata. Või kui sa arvad, et gripiviirusest tõedti hoidub õige mõtlemisega, kui vaktsiin ei aita, oled sa veel lollim, kui ma senini arvasin.<br /><br />Muidu olen kirjutanud näiteks trenniga seotud vigastustest, mis, antagu mulle nüüd andeks, on lihtsalt trenniga tegelevate inimeste elu paratamatu osa. Vahel juhtub midagi, paraneb jälle ära, mis seal ikka. Ja kuidas need saavutamisega seotud on, ma hästi aru ei saa - et kui sõrmevigastus on, peaks mitte ülikooli minema v? Ma ei pea selle sõrmega trükkima ju, milles probleem? Või sa arvad, et minu koolistress kuidagi soodustab sõrmevigastuste teket? Ma olen siiralt segaduses, sest sinu loogika ei ole ilmselgelt minu loogika, ma ei saa ÜLDSE aru, kust sa neid seoseid tõmbad.<br /><br />Minu ainus järeldus seni on olnud see, et minu varasemad eeldused sinu kohta vastavad tõele, midagi maailmamuutvat ega raputavat siin kahjuks pole. Ütlen ausalt, et minu jaoks on laupäevaõhtune minidraama pigem meelelahutuslik ja mõtlen sellele, et lugejatele ka pisut kino, lõbutsetagu, nii et ei ole vaja muretseda, et liiga kuumad pisarad selle kommentaari või mu isikliku postituse trükkimise käigus liigselt mu klaviatuuri rikuksid.<br /><br />P.S. Marca, sorry, et teemast kõrvale kaldun, su postitus oli täiega hea ja huvitav, ei tahaks selle peamiselt mõttelt tähelepanu kõrvale tõmmata (/jätkab innukalt tähelepanu kõrvale tõmbamist isikliku draamaga).Rentshttps://www.blogger.com/profile/16558954215870796261noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-45180645769642914162018-10-28T01:55:29.692+03:002018-10-28T01:55:29.692+03:00Ma loen Rentsi postitusi huviga, aga iga kord kui ...Ma loen Rentsi postitusi huviga, aga iga kord kui ta kirjutab, et on haige, aga ikkagi rabeleb edasi, tahaks midagi öelda, aga ei ütle. No siin võõras blogis tundus, et on ohutum ära märkida, et sellisel ennasthävitaval käitumisel võivad erinevad tagajärjed olla. Võimalik, et Rents oma emotsionaalsuses kirjutab oma haigustest raskemini ja tihemini, kui tal need päriselt on, aga miks ta peaks. <br />Tulin siia tagasi kommenteerima, kuna lugesin Rentsi positust sellele kommentaarile vastuseks. Ma eeldasin siia kirjutades, et ta seda loeb. Ma tahtsingi nii kirjutada, et raputaks. Raputaski, aga ma ei saanud päris täpselt aru, et kas täitis eesmärki ka. Minu eesmärk ei olnud Rentsi blogi igavamaks teha, et ta enam ei rabeleks ja poleks haige. Minu eesmärk oli Rentsi hoiatada, et kui ta sellisel tempol jätkab, siis see on talle ohtlik. Üks päev magamist aitab siis, kui oled ühe öö magamata jätnud, sest oli muudki teha. Kaks päeva saab järjest magada inimene, kes on päris haige ja peaks veel nädala kodust mitte väljuma, kui tahab terveks saada. <br /><br />Rents ei jäta midagi pooleli ja saavutab kõik seatud eesmärgid, aga kuidas oleks eesmärgiga, et paar kuud järjest ei tekita endale ühtegi vigastust ega haigust ega kurnatust? (viirused lähevad haiguste kirja, sest viirused jäävad külge neile, kes pole piisavalt tugevad). No ja kui see saavutatud, siis pooleaastane samasugune eesmärk? Enamus inimesi, kes seavad ja saavutavad eesmärke, saavad sellise eesmärgiga hakkama.Manjanahttps://www.blogger.com/profile/06048061096025213511noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-47368890591510588832018-10-28T01:18:57.520+03:002018-10-28T01:18:57.520+03:00Manjana, sa tead, et ma sind armastan (su blogi), ...Manjana, sa tead, et ma sind armastan (su blogi), aga seekord ma küsiks täpselt nagu Rentski, et „what?“ Esiteks, miks issanda pärast peaks Rents meelde tulema, kui me splatteri-fännidest räägime? Teiseks, mu meelest Rents_nimelt_sellest jutuks olnud postituses rääkiski, kuidas ta edukalt stressi seljatab. (Muide mulle see nimekirjade meetodi esimeseks panemine meeldis hirmsasti, ma arvasin, et olen enam-vähem ainuke, kes nimekirja-usku on, või et see on mingi vanusega kaasnev kiiks)Epphttps://www.blogger.com/profile/08807250210782624312noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-20919447555632981582018-10-27T23:19:28.098+03:002018-10-27T23:19:28.098+03:00Mulle on kah õudukatest kõige hullemad veristamisf...Mulle on kah õudukatest kõige hullemad veristamisfilmid. Üleloomuliku õudusega filmid võivad olla - kui nad head on - nii huvitavad, et ma ei pane tähelegi, et on õudukas, naudin puhast esteetikat.<br /><br />Aga kõige hullemini painama jäävad filmid/lood on need, kus valitsev toon on kalkus, isegi kui nad ei ole õudukad. Ma ei taha enam "Kellavärgiga apelsini" vaadata. Ega "Kleiti" (mis pidi idee järgi olema (mustavõitu) komöödia, kusjuures mõni teine must komöödia on mulle meeldinud), sest selle valitsev toon oli mumst "maailm on kõle, kalk, keegi ei armasta kedagi, issand kui naljakas". Mingu persse, ma tahaks selle peale ennast riidekappi kägarasse tõmmata ja enam mitte kunagi välja tulla, kui ma seda uskuma jääks.notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-22053166824242073652018-10-27T16:37:09.746+03:002018-10-27T16:37:09.746+03:00Mm. Hm. Ma arvasin, et teiste inimeste erinevuse p...Mm. Hm. Ma arvasin, et teiste inimeste erinevuse peale vihastamine on pmst empaatiavõime vastand? <br /><br />Vanemast peast tulevad üldse kibestumine ja kõikide asjade peale vihastumine. Miks ei ole maailm ideaalne ahh? HAKKAN JONNIMA!!! Nooremast peast ilmselt läheks ja parandaks, vanemana ainult näägutaks ja jauraks. Kaurhttps://www.blogger.com/profile/12804631573255124249noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-31037353224118005032018-10-27T15:51:45.662+03:002018-10-27T15:51:45.662+03:00Vägivalda suhtumine sõltub tüübist. Mingi abstrakt...Vägivalda suhtumine sõltub tüübist. Mingi abstraktne ja kauge nagu sõjad teisel kontinendil eriti ei koti. Kokkuleppeline vägivald enamvähem võrdsete vahel isegi huvitav (karate, vehklemine, ...) Virtuaalset vägivalda FPS mängude näol harrastan ise.<br /><br />Ei talu vägivalda ilmselgelt nõrgemate ja kaitsetute (nii inimeste kui loomade) vastu. Karistused peaks siin oluliselt karmimad olema.<br /><br />Vajaduse korral olen valmis kõhkluseta vägivalda ise rakendama enese või nõrgemate kaitsel või isegi piinade leevendamiseks hädatapuni välja.<br /><br />Valu ja veri on ebameeldivad ja segavad faktorid, näen neid bioloogilisel mitte emotsionaalsel tasandil. Olen endal näppu taskunoaga "opereerinud" ja suudaksin vajadusel esmaabi anda või arstile abiks olla. Kellelegi haiget tegemine "õilsal eesmärgil" näiteks liigese paika panemisel ei tekitaks probleemi.<br /><br />Õudusfilmid on lihtsalt igavad, segab teadmine, et kõik on ju mängitud. Dok filmid teine asi, seni kui pole poliitikaga ära solgitud.TThttps://www.blogger.com/profile/15850032722512210616noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-31428490851941023902018-10-27T14:59:46.493+03:002018-10-27T14:59:46.493+03:00Blogi põhjal jääb mulje, et Rents suudab stressi k...Blogi põhjal jääb mulje, et Rents suudab stressi kontrollida ja annab endale olukorrast aru. Lihtsalt elab täistuuridel nii töö kui puhkuse mõttes.TThttps://www.blogger.com/profile/15850032722512210616noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-70536096482027064442018-10-27T13:52:45.605+03:002018-10-27T13:52:45.605+03:00What? Millega ma nüüd ette jäin?
Olen kaks magistr...What? Millega ma nüüd ette jäin?<br />Olen kaks magistrit täiskohaga töötades kätte saanud, küll saan kolmanda ka. Ma saan igati kenasti hakkama, hetke raske on juba möödas, plaanin lihtsalt varakult semestri lõpu raske leevendamiseks ette. Kergelt empaatiavõimetu olen ma lapsest saadik, st mind ei liiguta inimeste pisarad, härdun siis, kui nutu põhjusega nõustun - ehk siis oskamatus/tahtmatus end teiste kingadesse panna. Aga tapmist või julmust ma vaadata ei suuda ega taha, vastik hakkab. Loomadevastane vägivald on eriti kole. Ja emotsioone on jätkuvalt rohkem kui keskmisel eestlasel, nii et ma ei tea, mis kelbast sa ajad.<br /><br />P.S. Verd ei karda, vajadusel annan esmaabi.Rentshttps://www.blogger.com/profile/16558954215870796261noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-25228977826224377632018-10-27T12:47:38.720+03:002018-10-27T12:47:38.720+03:00Aga miks tundetu ja empaatiavõimetu tükk Kaur lähe...Aga miks tundetu ja empaatiavõimetu tükk Kaur läheb närvi ja vihastab selle peale, kui keegi teine (kusagil kaugel) ennast negatiivsete mõtetega kiusab? Mh, ah? Vahele jäid.Morgiehttps://www.blogger.com/profile/06152047760271786321noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-85382563429445555942018-10-27T12:46:13.310+03:002018-10-27T12:46:13.310+03:00Ega see inimese taluvuse sõltuvus lapsepõlvekogemu...Ega see inimese taluvuse sõltuvus lapsepõlvekogemustest nüüd nii sirgjooneline ka ei ole. On palju tegureid.<br />Lisaks ei vähene sugugi tundlikkus just nimelt kõigil depressioonis inimestel, mõni võib muutuda hoopis ülitundlikuks. Morgiehttps://www.blogger.com/profile/06152047760271786321noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-27059971899629948832018-10-26T23:35:33.035+03:002018-10-26T23:35:33.035+03:00Muidugi inimesed valivad, õudus on see mis tekitab...Muidugi inimesed valivad, õudus on see mis tekitab hirmu ja et hirmu või sellist kontrollimatut hirmu mis kutsub esile paanika vältida ei soovi nad teatud protsesse ega asju vaadata. Huvitaval kombel see toimib kõigi meie meeltega nagu kuulmisega, maitsega, lõhnaga, puudutustega midagi on alati vastik.<br />Inimaju on nii plastiline ,et võib ettekujutada midaiganes võibolla see vägivalla teema kandub kuidagi paranoiliselt igasse teemasse. Kas sinu peas ise väljamõeldud vägivald eksisteerib füüsiliselt mitte, aga õudne on. :) <br />Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-88861580823424668142018-10-26T22:49:20.878+03:002018-10-26T22:49:20.878+03:00See on sul nii hea postitus. Kommentaarid ka.
Eg...See on sul nii hea postitus. Kommentaarid ka.<br /> <br />Ega mul suurt miskit polegi juurde lisada. VVNile +1, Inkvisitsioon jättis mulle kah eluks ajaks märgi. Korraliku lapsena lugesin raamatu muidugi korralikult läbi.<br /> <br />Punane pall suus – Tarantino Pulp Fiction tuli meelde, Marsellus Vallace, stseen poe tagaruumis. <br /><br />Aga inimene vist peabki nii ehitatud olema, et sada surnut kusagil kaugel ei morjenda. Muidu ei jaksaks ju eladagi. Ahjaa, +1 Lendavale ka, piinamise vs jahipidamise ja „normaalsete“ surnute teemal. <br />Epphttps://www.blogger.com/profile/08807250210782624312noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-77190276238516447662018-10-26T21:29:35.278+03:002018-10-26T21:29:35.278+03:00Just see viimane küsimus on mulgi, et mis meelitab...Just see viimane küsimus on mulgi, et mis meelitab inimese vaatama veristamisfilmi. <br />Mu jaoks näiteks on Rob Zombie arusaamatu mees - ise loomaõiguslane, jagab sageli videoid loomade koledast kohtlemisest ja teeb samal ajal veristamisfilme. Empaatia justkui on, aga ainult loomade vastu? Loomade ebaõiglasest kohtlemisest nii ära pahandatud, et teeb selliseid filme vastukaaluks?Marcahttps://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-14984668105579929712018-10-26T19:14:08.998+03:002018-10-26T19:14:08.998+03:00Vaatasin algul, et pole midagi öelda, aga tegelt o...Vaatasin algul, et pole midagi öelda, aga tegelt on küll - sest see, mis on inimesti jäle ja "ma ei taha seda vaadata" on nii erinev.<br />Mind veri ja siseelundid, inimese või looma omad, üldse ei eruta. Nagu ÜLDSE. Mu jaoks ONGI veri samaväärne maasikalimonaadiga. Kusejoojate osas on mu hämmastus põhiliselt: "Neile ei maitse, aga ikka joovad? Mäh!? Ma ei tunne soovi proovidagi, sest lõhn ei ahvatle." <br />Operatsioonid, okse koristamine, koerasita korjamine, verised haavad - nojah, mingi väikeväike eneseületus on vast, aga ...<br /><br />Mida ma ei kannata ja millest saan eluaegsed märgid enda sisse, on teiste valu ja veel enam teadmine, et inimesed teevad seda mõnedele meelega. Et kui kuskil on maavärin või vulkaanipurse, pole see siiski seitsmendikkugi nii hull, kui raamat "inkvisitsioon" (mida ma ka lugenud olen õrnas eas ja ma siiamaani ei saa aru, miks, MIKS ma selle läbi lugesin? Sest raamatut ei tohi pooleli jätta ...)<br />Ja veel kolmas teema on õudusfilmid.<br />Mis on mulle lihtsalt igavad ja nõmedad. Et jumpscaryd ehmatavad mind küll, aga ma päriselt ei taipa, miks peaksin sellisel loomalikul tasemel ehmatavat asja vaatama. Ja enamiku õudusfilme, mis on üles ehitatud õuduse peale, lahendaksin mina mitte kartes - no suren ära, no suren. Kartmine on surmast palju hirmsam. Ja kui film on rõveduse ja verelendamise peal, on lihtsalt nõme ja halb ja miks, miks, MIKS ma peaksin vaatama seda? Mis tore emotsioon peaks mind meelitama? <br />Päh. väga väga nainehttps://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-43453909213232453022018-10-26T18:53:14.705+03:002018-10-26T18:53:14.705+03:00Ma ka jälestan igasuguseid õudukaid. Ja mingeid vi...Ma ka jälestan igasuguseid õudukaid. Ja mingeid videojuppe operatsioonidest ka ei taha. Samas jaht mind närvi ei aja, võin vabalt looma nülgida, soolikad välja lasta, sama looma potti panna (ise lasknud ma ei ole, aga tõenäoliselt saaksin hakkama). Inimsurnuid ma ka ei karda, võin tõsta või riietada või mis iganes. Millest vahe tuleb, ma ei oskagi öelda. Vist sellest, et jaht ja tavaline surnu on normaalsus, aga piinamine ja elava inimese lõikumine (operatsioonid) ebanormaalne mu jaoks. Lendavhttps://www.blogger.com/profile/11804708531011425099noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-38595961734477662112018-10-26T14:05:02.631+03:002018-10-26T14:05:02.631+03:00https://en.wikipedia.org/wiki/Compassion_fatiguehttps://en.wikipedia.org/wiki/Compassion_fatiguenotsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-43115118859030672722018-10-26T14:03:11.118+03:002018-10-26T14:03:11.118+03:00Jaa, ajalehe-loo tavaline struktuur:
- intro, fook...Jaa, ajalehe-loo tavaline struktuur:<br />- intro, fookusega ühel inimesel või perekonnal<br />- kirjeldus, laiendus üldisele<br />- analüüs<br />- naasmine algse isiku / pere juurde<br /><br />Viimane annab kerge viisi lugu kokku võtta ja tonaalsus defineerida. "Poliitikud ajavad oma jura veel pikalt, aga üksikema X külast on oma muredega endiselt üksi." Või vastupidi "põgenikekriisile üldist lahendust meil ei ole, aga vähemalt on pere X nüüd katuse all ja sissetulek on neil ka. Foto naeratavast lapsest."Kaurhttps://www.blogger.com/profile/12804631573255124249noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-37899727716853930462018-10-26T13:56:05.215+03:002018-10-26T13:56:05.215+03:00ma oleks nagu kunagi kuskilt lugenud, et empaatiav...ma oleks nagu kunagi kuskilt lugenud, et empaatiavõimet on võimalik samamoodi ära väsitada nagu muudegi ärritajate tajumise võimet. nii et tulemus võib olla hoopis vastupidine - kui vägisi sundida end koledusi vaatama ja hinge võtma, sis millalgi nüristub hoopis ära.notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-43475628305633169392018-10-26T13:53:41.703+03:002018-10-26T13:53:41.703+03:00See on ka ilmselt loomulik kaitsereaktsioon, meil ...See on ka ilmselt loomulik kaitsereaktsioon, meil ei ole võimalik koguaeg kõigile kaasa tunda, maailmas juhtub pidevalt halbu asju. Mis muidugi ei tähenda, et me ei peaks püüdma nende asjade juhtumist ennetada, kui võimalik.<br />Natuke nagu tundub, et Trieri filmi see tõlgendus "vägivalla trivialiseerimine" üritab just sellele vastu vaielda, leiab, et me ikka peaks kõike hinge võtma, muidu varsti vaatamegi tuimalt tapmist pealt. Ma seda jälle hästi ei usu. Marcahttps://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-3566786361738684532018-10-26T13:42:23.330+03:002018-10-26T13:42:23.330+03:00A see on vist üldine, et suvaline "seal kauge...A see on vist üldine, et suvaline "seal kaugel maal suri 100 last nälga" ei koti eriti kedagi. Sellepärast treibki ajakirjandus lugusid, mis neid anonüümseid õnnetuid meile lähemale toob. Ei piisa, et oli Valga-Võru maanteel avarii, tuleb otsida üles kannatanute lähedased ja nendega südantlõhestavaid intervjuusid teha, siis on inimestel lihtsam samastuda ja tõesti tulevad pähe mõtted, et "kui see oleks minu perega juhtunud". Marcahttps://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-41200241443206358432018-10-26T13:21:52.295+03:002018-10-26T13:21:52.295+03:00Sirvisin täna seda "Punast sorgot" enne ...Sirvisin täna seda "Punast sorgot" enne raamatukokku tagasi viimist uuesti üle. Et kas on ikka nii jube nagu ma kirjutasin. Jah on. <br /><br />Õudused / õudukat ei meeldi. Aga muidu ei morjenda mind nähtud või loetud koledused üldse. Kusagil jäi laps auto alla? Tapeti dissident ära? 100 inimest hukkus laevaõnnetuses või maavärinas? Mis see MINU asi peaks olema? Mind ei huvita, miks peaks mina selle peale mõtlema? Või veel enam, miks ma peaks seda oma elule edasi laiendama "Mõtle, kui see oleks sinu laps! sinu ema! sinu kesiganes!" -- ei mõtle, ei kavatsegi mõelda, miks ma peaks? Lähen parem lõunale. <br /><br />Neurootilistest inimestest, kes kammivad päevuudistest autoõnnetusi välja või teises ilma otsas juhtunud jamu, ja siis küüsi närides või patja nuttes õhtul magama ei jää, ei saa ma aru ja oskan nende peale ainult vihastada. MIKS sa kiusad end millegagi, mis sind isiklikult ei puuduta? MIKS sa mõtled negatiivseid mõtteid? Mõtle midagi muud!! Ära mõtle üldse midagi! <br /><br />Sellest veel kraad edasi on kodanikud, kes ei julge midagi teha, sest. Lugesin lehest, et Valga-Võru maanteel oli avarii. Ja nüüd ei julge bussiga maale sõita. Sest äkki juhtub siin ka! Parem istun kodus, ei lähe kuhugi, loen veel ajalehti ja ajan end veel rohkem närvi. <br /><br />Sihuke tundetu ja empaatiavõimetu tükk olen. Kaurhttps://www.blogger.com/profile/12804631573255124249noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-76340318574068073142018-10-26T12:56:04.949+03:002018-10-26T12:56:04.949+03:00Ma lähen kauge kaarega õudukatest mööda, sest need...Ma lähen kauge kaarega õudukatest mööda, sest need vähesed kogemused, mis mul õudukatega on (kunagi oli ju hästi äge kuttidega koos jubedusi vaadata), on mu närvid täiesti krussi keeranud ja ma siiani ei julge nt kodus üksinda magama jääda. Täiesti ebaratsionaalne hirm, ma tean, aga pimedas tundub järsku see hirm väga ratsionaalne. Seega ma olen alati hästi vihane, kui keegi mind õudukat vaatama sunnib, et oh, nii äge, verd lendab või mingid kollid on kusagil vms – ei ole äge, kui ma selle tõttu järgmised pool aastat sõna otseses mõttes magada ei saa. Ma ei tea, vb olen ma lihtsalt ülitundlik inimene, aga mulle mõjuvad igasugused jubedused nii tugevalt. Samas nt Nordic Noir on mu lemmikžanr ja see on ka küllaltki jube, aga see mulle nii rängalt ei mõju.<br />Mumuu oli tõesti nii kohutavalt kurb, nagu on seda kõik loomadega seotud kurblood. Loomafilme ei lähe ma mitte kunagi kinno vaatama, sest ma ulun juba siis, kui film algab. Kodus elan selle ulgumise veel üle, aga kinos segaksin ma teisi.Madlihttps://www.blogger.com/profile/09440943046395188515noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-12099586705388474132018-10-26T12:05:18.444+03:002018-10-26T12:05:18.444+03:001. vägivald ajab sees keerama, ma ei saa aru, kuid...1. vägivald ajab sees keerama, ma ei saa aru, kuidas inimesed oma lõbuks loomi piinavad. ma ei saa aru, noh. kuidas. sõjaolukorras, ma arvan, oleksime me kõik võimelised tegema asju, mida muidu ei teeks - iseasi, kuidas pärast sellega elada, kui elu taas (loodetavasti) normaliseerunud on. ma vahel loen-vaatan midagi rõvedat peamiselt selleks, et tunda seda iiveldust, kinnitamaks endale, et ma olen endiselt normaalne inimene. <br />2. Mumuu oli NII. KURB. sukelnorsuhttps://www.blogger.com/profile/06997337214893964427noreply@blogger.com