Marcalt maailmale

The important part of being alive in the big, stupid world is figuring out the world inside of you that is equally big and stupid.

Leheküljed

▼

esmaspäev, oktoober 13, 2025

Andrus Kasemaa. Minu kangelased

Öeldakse ju, et igaühe elust saaks romaani kirjutada. Kui päris romaanimõõtu välja ei anna, siis mõne novelli, följetoni või valmi vast ikka, ainuke häda, et igaühest pole kirjutajat. Või mis häda, pigem hea, et kõiki neid katsetusi ei avaldata, kuigi viimasel ajal on sellegagi hoogsalt pihta hakatud. Kasemaa on siinkohal härjal sarvist haaranud ja korralikult kirjutada mõistva inimesena teistele appi tõtanud. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde ja ma arvan, et siinkohal on see vägagi õigustatud, sest ”Minu kangelastele” annab kaine kõrvalpilk paljugi juurde. 

Eks Kasemaale ole ennegi ette heidetud, et ta on säärane trikster, et inimesed ei tea, kuidas ta raamatuid lugeda - kas peaks vihastama, ahastama või huumoriga võtma. Teeb ta ikka nalja ju? Aga äkki ei teegi? A kas nii siis võib? Mulle on Kasemaa algusest peale sümpaatne olnud, sest mu meelest autentsus just selles peitubki, kui ei saa kindlat silti külge panna a la ”naljamees", "tõsine konservatiiv" või "kibestunud nostalgitseja". Kasemaa läheb oma raamatutes pidevalt endaga vastuollu ja see on tore, sest äärmiselt põhimõttekindlad inimesed tunduvad mulle alati väheke võltsid. Palju normaalsem on inimene, kes näiteks alustab oma tiraadi sellest, kuidas paksud inimesed ei tohiks paljastavaid riideid kanda ja lõpetab selle lausega "aga tegelikult kandku igaüks seda, mis talle meeldib, mis see minu asi on!" Vähemalt mind on eluaeg just sellised inimesed ümbritsenud ja ehk seetõttu tundub ka Kasemaa täiesti loogiline. 

Veel paradokse. Kasemaa kirjutab siin raamatus palju oma vanematest ja nende elust ning leiab, et ega tal vanematega just ülemäära soe suhe ei ole olnud. Loen mõningaid katkendeid neist lugudest kaaslasele ette ja tema nendib, et autoril paistab olevat olnud imeline lapsepõlv - kuidas ta muidu seda kõike oma vanemate kohta teab, vanemad järelikult suhtlesid lapsega, pidasid teda arusaamisvõimeliseks isikuks, viitsisid oma eludesse pühendada. Või on lihtsalt Kasemaa olnud tagantjärele tubli ning täisealisena kõik järele uurinud, mida meist enamik ei viitsi/jõua teha ju enne kui on liiga hilja. Ses mõttes inspireeriv raamat - meist kõigil on omad kangelased, tasub lihtsalt nende lood ära kuulata ja meelde jätta. "Ei ole meist keegi s*** pealt riisutud!"

Kas julgeb öelda, et "Minu kangelased" on väheke nagu noore prantsuse superstaari Édouard Louis´ vaimus kirjutatud teos? Kusjuures kaks kirjanikku on ka väliselt üpris sarnased. Võib täitsa olla, aga põhjuse võib leida ka selles, et seesugune kirjandus on praeguses üha süvenevate klassivahedega maailmas aina enam aktuaalne. Igatahes väga tänuväärne, et kirjutatakse ka selliseid edulugusid, mitte ainult ratsa rikkaks, rasvavabaks ja multiorgastiliseks (sry, Mae, pätsasin selle viimase sinult, sest see oli nii hea tähelepanek!).

Aitäh Varrakule raamatu eest!
 
P.S. Kujundus jah, mulle ka ei meeldi. Nagu Silvia Goodreadsis aga tabavalt nendib: "fuck that AI pask kaanekujundus. lisab lisakihi irooniat raamatule vaestest eestlastest suurte impeeriumite tõmbetuules. liiga vaesed, et oma raamatuid illustreerida."
Marca at 21:27
Jaga

7 kommentaari:

  1. notsu11:09 PM

    ma lingin siis juba sama Silvia üldisema AI-kaanekujunduse jutu ka siia.
    https://www.sirp.ee/hinda-raamatut-kaane-jargi/

    VastaKustuta
    Vastused
      Vasta
  2. Morgie4:53 PM

    Eesti raamatukaanekujundused on niikuinii üsna ammu järginud loogikat "peaasi, et võimalikult laiadele massidele meeldiks ja võimalikult vähe silma riivaks", mis aga on nonsenss, sest raamatuid niikuinii ei osta võimalikult laiad massid enamasti. AI lisandumine sellesse on ainult loogiline.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Marca8:24 PM

      Ma olen ikka eriline naiivitar, poleks ilmaski ennustanud AI levikut loomevaldkonnas, arvasin, et see pannakse mingeid rutiinseid töid tegema, aga tegelikkus on tõesti see, et rutiinse töö jaoks on odavam pidada kolmanda maailma inimest kui osta programm, mis mingit numbrit toksiks. Aga loomingu puhul vist tõesti keskmine inimene vahet ei adu, kui arvuti pildi tasuta veel joonistab. Kindlasti hakkab peagi ka raamatuid kirjutama, sest mis kunst see sõnade ritta seadmine ikka on...

      Kustuta
      Vastused
        Vasta
    2. Morgie12:11 PM

      Ma olin ka veel paar aastat tagasi nii naiivne, kuni ühel hetkel selgus, et eh.
      Mul on AI illustratsioonide äratundmiseks päris hea silm, seni veel; reegel on ka see, et kui muidu on stiil usutav, siis uskumatu sisu korral kontrolli üle. Olen jäänud mingeid süvavee-elukaid imetlema ja siis korraga aru saanud, et neid on liiga palju imelisi ja erinevaid ja siis alles lähemalt uurinud - AI oli selle taga.
      Olen raamatupoes ühte daami hoiatanud, et nunnu kiisuraamat, mida ta käes hoiab, on AI toodang. Siin on natuke see reegel, et liiga siledat kitši pole enam mõtet inimestel teha lasta, seda teeb AI. Daam ehmus ja pani raamatu kohe käest. Tegelikult inimesed ei taha.

      Kustuta
      Vastused
        Vasta
    3. Morgie12:14 PM

      St süvavee-elukate puhul oli tegu videoga: https://www.instagram.com/reel/DPVqjzlAStA/

      Kustuta
      Vastused
        Vasta
    4. Marca12:57 PM

      Videod on mu jaoks ka eriti rasked. On jah tulnud ette hetki, kus ma vaatan mingit loodusvideot ja mõtlen juba kellelegi saata, et "vaata, kui äge!", aga siis miskipärast mõtlen, et äkki see ei ole päris ja no mitu korda on selgunud, et polegi. Ja ma ei saa aru, mis selle mõte on. Miks mind petetakse? Räägitakse, et olge ettevaatlikud kui mingite inimeste suhu mingit teksti pannakse, see võib olla deepfake ja selle otstarbest ma saan aru, aga miks mingid suvalised loodusvideod? Kas just selleks, et sillutada teed sellistele videotele, kus maailma liidrid valetavad?

      Kustuta
      Vastused
        Vasta
    5. Morgie2:59 PM

      Mul on tunne, et see aeg on juba käes.
      Järgmiseks lüüakse palgad alla argumendiga, et aga Muski robotid teevad sama asja odavamalt. Ja siis hakkame ellujäämiseks organeid müüma.

      Kustuta
      Vastused
        Vasta
    6. Vasta
Lisa kommentaar
Laadi rohkem ...

‹
›
Avaleht
Kuva veebiversioon

Mina ise

Minu foto
Marca
Mul on mitu tahku, kumbki külili*. Pean lugu heast söögist, armastan magada. Kuulan liiga palju muusikat ja loen liiga palju raamatuid. Olen tujukas ja kohutavalt kangekaelne. Kui sa nalja ei mõista ja armastad traditsioonilisi soorolle, siis ära edasi loe. *Singer Vinger "Kasevete aeg"
Kuva mu täielik profiil
Toetab Blogger.