tag:blogger.com,1999:blog-22833223.post7067109479446647284..comments2024-03-17T23:53:34.531+02:00Comments on Marcalt maailmale: Kõigi teemade emaMarcahttp://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comBlogger44125tag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-20736195381248950602015-12-22T00:34:07.508+02:002015-12-22T00:34:07.508+02:00artikli link ka:
http://www.curiousapes.com/mindfu...artikli link ka:<br />http://www.curiousapes.com/mindful-revolution-the-duty-of-the-privileged-to-overcome-injustice/notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-31716692135093784432015-12-22T00:33:56.166+02:002015-12-22T00:33:56.166+02:00Kaur, eks väikest, vähese rahvaga riiki olegi kall...Kaur, eks väikest, vähese rahvaga riiki olegi kallim ülal pidada. Siit tulevad ka "väikesed ülikoolilinnad" ja "väike pealinn" ja see, et kuidagi tuleb oma ressursside juures ikkagi arvestatavalt teiste riikidega suhelda, nt saatkondi rajada.<br /><br />*<br /><br />Leidsin servapidi teemasse artikli, põhiteema on "ebaõiglusega võitlemine on privilegeeritute kohus" - mis ongi laias laastus mu seisukoht, omamoodi ortegaygassetlik eliidikäsitus - kellel on õnn kuuluda eliidi hulka, on ka kohus pidevalt tõestada, pidevalt ennast kontrollida, et ta on väärt sinna kuuluma. Ehk veel lühemalt, "noblesse oblige".notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-74727982036379841192015-12-21T08:51:01.931+02:002015-12-21T08:51:01.931+02:00Kõrgharidussüsteemi pekki keeramise koha pealt abs...Kõrgharidussüsteemi pekki keeramise koha pealt absoluutselt nõus, mu meelest hakkas see pihta juba 3+2 süsteemi juurutamisest ja eriti peale "tasuta kõrghariduse" tekitamist, millega igasugune töö kõrvalt õppimine pmst täiesti kinni keerati.<br />Teaduse vajalikkus - mina näekski seda just meie enda riigi seisukohast võttes - äkki aitaks see kaasa nn "viie rikkama riigi" hulka jõudmisele? N. mingi oluline avastus biotehnoloogia vallas vms. Üldine kõrgharidus on kindlasti ka tore, aga seda ei suudeta ju väga ära kasutada kui tegelikult pakume ikkagi siin enamasti vaid odavat allhanketööd. Kui mina ülikooli astusin, 2000. aastal, oli vastuvõtt biotehnoloogiasse üks suurimaid - mis neist edasi sai, ma muidugi ei tea, igatahes toona tundus see vägagi perspektiivikas ala. Marcahttps://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-35438714687899473392015-12-21T02:32:32.852+02:002015-12-21T02:32:32.852+02:00notsu, tasub arvestada, et ei TTl ega mul pole aim...notsu, tasub arvestada, et ei TTl ega mul pole aimugi Eesti kõrghariduse korraldusest või selle muutustest viimase paari aasta jooksul. <br /><br />Biotehnoloogia v mis tahes fundamentaalteaduste vajalikkus on omaette teema. Tuletan muide meelde, et ma töötu diplomeeritud astrofüüsik :) <br /><br />Aga mõtleme, MIS on teaduse mõttes on Eesti riik:<br />- miljon inimest, neist ülikoolilinnades pool miljonit<br />- sedagi väikesti rahvahulka lõhestab kakskeelsus <br />- asukoht täiesti pärapõrgus <br />- lähimast suurlinnast (Peterburg) lõikab meid ära poliitiline piir<br />- Skandinaaviast (mis on samuti ääremaa) lõikab meid ära meri<br />- teaduse rahastamise traditsioon kadus ära koos N Liidu lagunemisega<br />Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks keegi teadust tegema just siin, eikusagil. <br /><br />Kui me võtame kõik arenenud maade ääremaade poole-miljoni-linnad ja vaatame, kui paljudes neist tehakse fundamentaalteadust - ja mitte nii, et siin on firma X R&D kontor, vaid riiklikult rahastatud füüsika-semiootika-biotehhi institutsioonid -, siis see protsent ei saa olla väga suur. <br /><br />"Kas meil endal on teadust vaja" on samasugune filosoofiline, vastuseta küsimus nagu "kas on vaja eesti keelt ja kultuuri". Meile endale muidugi meeldiks. Kellelegi teisele see jälle korda ei lähe...Kaurhttps://www.blogger.com/profile/12804631573255124249noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-56586552026104664092015-12-20T23:04:42.698+02:002015-12-20T23:04:42.698+02:00nii et ma tahaks kõigest, et kõigil oleks sama lih...nii et ma tahaks kõigest, et kõigil oleks sama lihtne kõrgharidust saada kui minu põlvkonnal (ja et seda saaks soovi korral sama põhjalikult ja laia haardega teha, 1990. aastate lõpu aeg oli selle koha pealt ikka eriti hea).notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-11973787373059591722015-12-20T22:18:34.495+02:002015-12-20T22:18:34.495+02:00me ei saa ju eeldada, et võrdsuse nimel ei tohi va...<i>me ei saa ju eeldada, et võrdsuse nimel ei tohi vanemad lapsi toetada või et kõik õpilased (üliõpilased) saavad korteri ja kodanikupalga - selliseid vahendeid lihtsalt pole ka rikastes riikides. Samas on hea tahtmise ja pingutuse korral võimalik elumaratoni tagaridadest kõvasti ettepoole jõuda ja samas ka esiridadest viimaste hulka kukkuda. Olen mõlema variandi esindajatega kokku puutunud ja julgen väita, et suures osas on siiski "igaüks oma õnne sepp".</i><br /><br />Ja seda pole ma ka eeldanud. Ma oleks täiesti rahul sellega, kui meie kõrgharidussüsteem oleks praegu sama paindlik kui minu ülikooli ajal (üheksakümnendate lõpp-nullindate algus) või kas või sama paindlik kui ütleme viis aastat tagasi. Siis oli veel võimalik osakoormusega tasuta õppida, praegu enam ei ole. Nende hulgas, keda sa tead ja kes on "elumaratoni tagaridadest" ettepoole jõudnud, ei saa olla praeguses süsteemis ülikooli lõpetanuid, sest esimene lend bakat lõpetab alles saabuval kevadel. <br /><br />Ühesõnaga, ma räägin sellest, et praegu, paar aastat tagasi kehtima hakanud kõrgharidussüsteemis on "tagaridadest" edasipürgijate teele seatud takistusi, mida seal enne ei olnud.<br /><br />Kusjuures varasem süsteem ei läinud riigile kallimaks maksma - vähemalt minu teada annab riik ülikoolidele raha nominaalaja jaoks ja kui kõrgkool otsustab oma äranägemisel lasta osal õpilastel hõredama ajakavaga õppida, ei saa kõrgkool sellepärast veel riigilt rohkem raha. See raha lihtsalt jaguneb teisiti. Ma ei saa uue süsteemi vajadusest selles mõttes üldse aru ja eriti käib mulle närvidele micromanagement seadusandluses. Kogu kõrgkoolis õppimise korraldust ei pea seaduses ära otsustama - kui kõrgkool otsustab, et ta lubab ühe ja sama raha eest tudengil kauem hingekirjas püsida, siis ei tohiks olla riigi asi seda ära keelata.notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-90283223595515682212015-12-20T19:29:18.237+02:002015-12-20T19:29:18.237+02:00See on just seesama stardipositsiooni küsimus. Ma ...See on just seesama stardipositsiooni küsimus. Ma ei igatse seda aega taga, aga kumbki mu vanaemadest poleks ei toonases EW ega ka praeguses Eestis jaksanud oma 6- 7le lapsele kõrgharidust pakkuda- kinni maksta ( aeg 1960 +).<br />See aeg oli väga nõme, aga lõi kaardid segi ja andis paljudele võimaluse. <br /><br />Kooli kõrvalt käidi tööl + stpp+ odav ühikas+ suunamine st garanteeritud töökoht<br /><br />IndKRhttps://www.blogger.com/profile/11332521369773308162noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-28640818230126684692015-12-20T19:21:59.269+02:002015-12-20T19:21:59.269+02:00Niiet tõttöelda häirib mind see "igaüks on om...Niiet tõttöelda häirib mind see "igaüks on oma õnne sepp" mentaliteet ennekõike just haridussüsteemis. Kas mitte sama argumendiga ei tahetagi riigi tuge erakoolidelt ära võtta?<br />Meie haridussüsteem on praegu julm ja masinlik ja paistab, et "optimeeritakse" veel julmemaks ja masinlikumaks. Morgiehttps://www.blogger.com/profile/06152047760271786321noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-46291699743527632552015-12-20T18:32:44.936+02:002015-12-20T18:32:44.936+02:00Äpude ja lollide halvustamine on juba sellepärast ...Äpude ja lollide halvustamine on juba sellepärast halb, et esiteks alustatakse sellega tihti väga varajases eas, suunates selle kõikide nende pihta, kes mõne üksiku tunnuse alusel normist erinevad, tekitades sellega isetäituva ennustuse ja lõppkokkuvõttes võib öelda, et halvustamine tingib nii mõnelgi juhul subjekti motivatsioonilanguse, sellest tulenevalt (kuna inimese elu esimese veerandi hõlmab tavaliselt eluks vajalike oskuste omandamine) ka teadmiste, kogemuste ja hakkamasaamisvõimekuse taseme, kokkuvõtvalt - halvustamine TOODAB äpusid ja lolle, mitte vastupidi. <br />Kuivõrd endast nõrgemate halvustamine on tõhus vahend jõudluse ebavõrdsuse suurendamiseks, on mul kahtlus, et sedasama halvustamist kasutataksegi edukamate poolt enda positsioonide säilitamiseks lihtsalt. <br />Loomulikult on edukamatel ja suuremate teadmistega/suuremate võimalustega konsultante palgata suutvatel perekondadel oluliselt lihtsam omaenda (bioloogilises mõttes normist hälbivaid) võsukesi kaitsta, halvustuste mõju kompenseerida ja sellest kõrvale hiilida. See ei tähenda, et sama tuge tuleks keelata ka vähemvõimekate perekondade lastele sellesama lihtsa argumendiga: "ise on süüdi". Ega ikka ei ole küll. Morgiehttps://www.blogger.com/profile/06152047760271786321noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-49947083326905839532015-12-20T18:13:25.073+02:002015-12-20T18:13:25.073+02:00Marca: Mul poleks miskit kokkusaamise korraldamise...Marca: Mul poleks miskit kokkusaamise korraldamise vastu kui kitsad olud ei sega aga teil kole kauge tulla vahtralehe maale :PTThttps://www.blogger.com/profile/15850032722512210616noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-72298011398265734162015-12-20T17:57:36.439+02:002015-12-20T17:57:36.439+02:00Mul hea meel, et uuesti selle postituse üles otsis...Mul hea meel, et uuesti selle postituse üles otsisin. Kauril on muidugi täiesti õigus kui ta toob välja põhjendused miks ei saa gruppidesse jagada. Eks olen isegi aeg-ajalt kommenteerinud kõigi loetletud põhjendustega, enamasti lihtsalt vaidlushuvist. Seekord siiski avaldasin ausalt oma arvamust ja eeldasin (naiivselt?) et teised seda samuti tegid, no vahet pole, sest ega meie võimuses pole miskit muuta niikuinii :P<br /><br />Marcale: Olen suht harv kommenteerija ja ilmselt tänu sellele pole ka eriti kokku puutunud tüüpidega kes sõimlema kukuvad, nendega ei viitsiks vaielda niikuinii. Olukorda iseloomustaks hästi Türgi peaministri kommentaar Putini ütlemise kohta: "Ta ei laskuvat nii madalale, et kommenteerida tüübi avaldusi, keda kogu maailm enam tõsiselt ei võta".<br /><br />Notsule: Sul on õigus, et stardipositsioonid on erinevad, aga sinna pole miskit parata, me ei saa ju eeldada, et võrdsuse nimel ei tohi vanemad lapsi toetada või et kõik õpilased (üliõpilased) saavad korteri ja kodanikupalga - selliseid vahendeid lihtsalt pole ka rikastes riikides. Samas on hea tahtmise ja pingutuse korral võimalik elumaratoni tagaridadest kõvasti ettepoole jõuda ja samas ka esiridadest viimaste hulka kukkuda. Olen mõlema variandi esindajatega kokku puutunud ja julgen väita, et suures osas on siiski "igaüks oma õnne sepp".<br /><br />Teaduse koha pealt on paljudel ehk natuke liiga roosiline arusaamine kui väljapoole Eestit vaadata. Teadlastega on ka arenenud lääneriikides sama lugu nagu nõuka eestis oli arstidega, teadust ei tehta mitte raha vaid kutsumuse pärast, sest nende ajudega saaks oluliselt lihtsama vaevaga kõrgemat tasu ärimaailmas. Igal pool võideldakse rahastuse nimel ja kahjuks võtab see suure osa ajast, mida võiks otse teadusele pühendada. Kokkuvõttes julgen kinnitada, et teadlase elu pole meelakkumine - nende tunnipalk pole sugugi selline, mida ette kujutatakse, tegu entusiastidega. Samas on teatavasti tegu alaga, mis pikas plaanis kõige suurema kasuteguriga riikide jaoks (USA's toob väidetavalt iga kosmoseprogrammi investeeritud dollar tagasi 8 dollarit).TThttps://www.blogger.com/profile/15850032722512210616noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-91520534346029627312015-12-20T05:42:21.910+02:002015-12-20T05:42:21.910+02:00sa pead silmas, kas meil on vaja, et siin oleks nt...sa pead silmas, kas meil on vaja, et siin oleks nt biotehnoloogiat või mitte? põhilised koondamised, millest ma kuulen, on bioloogide hulgas, aga see võib olla muidugi mu kiivas valimi süü.<br /><br />iseküsimus, mismoodi üldse defineerida "vaja". ega päris lõpuni ei anna nagunii mitte millegi vajadust põhjendada. a siis võiks ka riiklikul tasemel vähem viriseda, et rahvas voolab riigist välja, eriti haritud inimesed. mis "talendid koju", kui talente pole vaja?<br /><br />notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-89158494901975979122015-12-20T01:34:22.146+02:002015-12-20T01:34:22.146+02:00> teaduse rahastamist koomale tõmmatakse
Maail...> teaduse rahastamist koomale tõmmatakse<br /><br />Maailma lõikes kindlasti ei tõmmata. Kõige usaldusväärsemad on vist UNESCO andmed,<br /><a href="http://data.uis.unesco.org/" rel="nofollow">http://data.uis.unesco.org/</a> ja sealt täpsemalt <br /><a href="http://www.uis.unesco.org/DataCentre/Excel/RD/Regional%20Totals%20-%20Totaux%20r%C3%A9gionaux%20-%202002%20-%202007%20-%202009.xls" rel="nofollow">http://www.uis.unesco.org/DataCentre/Excel/RD/Regional%20Totals%20-%20Totaux%20r%C3%A9gionaux%20-%202002%20-%202007%20-%202009.xls</a>. Teaduse rahastamine tõuseb nii absoluutarvudes kui protsendina inimkonna kogukuludest väga hoogsalt. <br /><br />Iseasi on muidugi Eesti teadus ja kohalikud teadlased, aga sellega peaks kõigepealt tõestama, et sellist nähtust on üldse vaja.Kaurhttps://www.blogger.com/profile/12804631573255124249noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-21459615852648217272015-12-20T01:27:26.150+02:002015-12-20T01:27:26.150+02:00TT, ma ei usu, et blogi-saba-arvamuste põhjal anna...TT, ma ei usu, et blogi-saba-arvamuste põhjal annab inimesi gruppidesse jagada. Kasvõi seepärast, et selliste väitlevate ühiskondlike teemade juures ei tea me iial, kas inimene <br />1) väljendab iseenda siirast arvamust<br />2) teeb nalja või on sarkastiline<br />3) loob intellektuuaalselt huvitavat konstruktsiooni, mis ta päris-arvamusega üldse kokku ei lähe<br />4) mängib saatana advokaati<br />5) trollib.<br /><br />Teemast. Ma nüüd lugesin algse artikli kolmandat korda läbi - ja Marca sissekande neljandat - ja olen jätkuvalt mõlemaga nõus, niivõrd kui see võimalik on. Ja muidugi tuleb teemast rääkida. Kui ei räägi, siis me aktsepteerime, et meie praegune ühiskond (palgalõhe, väärtustamata ametite ja demograafiliste jamadega) on parim võimalik. Aga seda me õnneks ometigi ei usu!!! Kaurhttps://www.blogger.com/profile/12804631573255124249noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-45773392440410474972015-12-19T23:21:42.433+02:002015-12-19T23:21:42.433+02:00(tõsi, kuna asjad lähevad omapäi jättes puhtalt en...(tõsi, kuna asjad lähevad omapäi jättes puhtalt entroopia tõttu hullemaks, siis see variant on küll võimalik, et saab korraga mõlemad halvad: nälgiva lapse nutu JA täisssöönud parasiidi irvitamise. aga kui üritada asju kuidagi korraldada, nii et vähemalt kogu aeg ei oleks kaks halba korraga, siis mingil hetkel tuleb otsustada, et kui süsteemis mingeid vigu paratamatult tuleb, siis kummas suunas pigem.)notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-79985416343826427902015-12-19T23:19:09.900+02:002015-12-19T23:19:09.900+02:00ei pruugi tingimata olla üht meelt. Ma ei ole Mihk...ei pruugi tingimata olla üht meelt. Ma ei ole Mihkel Kunnusega alati sugugi nõus, aga ükskord suutis ta küll väga elegantselt ära sõnastada ühe põhilise dihhotoomia: kuna on paratamatu, et kunagi ei õnnestu teha sellist toetussüsteemi, mis leiaks ühest küljest üles kõik tõelised abivajajad, aga teisest küljest ei laseks end kuritarvitada võltsidel, siis jääb valik: kumba ma vähem talun, kas nälgiva lapse nuttu või täissöönud parasiidi irvitust. Mõlemast korraga ei pääse.<br /><br />Ja kui on kaks inimest, kes teevad selle valiku erinevalt, siis nad saavad küll ühel meelel ja liitlased olla mingitel muudel teemadel, aga selles küsimuses on neil põhimõtteline erimeelsus, seda annab detailidega ainult maskeerida.notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-73242241611894339992015-12-19T20:57:23.863+02:002015-12-19T20:57:23.863+02:00Mulle tundub, et tegelikult on kõik enam-vähem ühe...Mulle tundub, et tegelikult on kõik enam-vähem ühel nõul siin või siis tuleneb see mulje lihtsalt sellest, et keegi ei sõima kedagi otsesõnu idioodiks :) Kuigi enamasti ka sellistes seltskondades, kus sõimatakse, on inimesed põhiasjus ühte meelt, "devil is in details" kui moodsalt väljenduda.<br />TT: "Muideks, selle kommentaatorite seltskonnaga oleks igavesti põnev kusagil koos istuda ja "maailma parandada"." - minugi poolest, kui vaid keegi teine korraldaks :)Marcahttps://www.blogger.com/profile/03557536186964032919noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-60006516399605397712015-12-19T00:42:17.056+02:002015-12-19T00:42:17.056+02:00Muidu vaatan ma praegu suure murega, kuidas teadus...Muidu vaatan ma praegu suure murega, kuidas teaduse rahastamist koomale tõmmatakse (ja hingan ise kergendatult, et ma selles süsteemis ei ole). Teadlased saavad järjest kinga või peatatakse nende tööleping, kuniks raha tuleb. Ja karta on, et kui nad selle peatatud lepingu ajal mingi kindlama töö saavad, ei lähe nad enam nii ebakindla asja nagu teaduse peale tagasi. Inimestele üldiselt meeldib, kui nad teavad, mille eest järgmisel kuul elada.notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-53140500044657444972015-12-19T00:32:44.498+02:002015-12-19T00:32:44.498+02:00noh, meil on küll tasuta haridus, aga ainult neile...noh, meil on küll tasuta haridus, aga ainult neile, kes õppimise ajal tööl ei käi, st vaikimisi eeldus on "küll vanemad ülal peavad". mis tähendab, et kõrghariduse kättesaadavus sõltub sellest, kas vanemad on nõus toetama või mitte. Mõnda last ei ole vanemad nõus isegi keskkooli ajal toetama, sest "mis ta läheb sinna linna hobusevargaks õppima", mis siis, et seadus nõuab kuni kaheksateistaastase lapse toetamist. Mõne lapse vanemad ei ole suutelisedki teda toetama.<br /><br />Ja ma ei tea, võib-olla ma olen "jõuga võrdsuse tagaajaja", aga ka mina ei pea normaalseks, kui täiskohaga töötaval inimesel on valida, kas maksta üüri või süüa kõht täis. Mul ei ole midagi selle vastu, et mõni on teistest jõukam, kui tal on rohkem ettevõtlikkust või kasvõi õnne. Aga on närune, kui inimesed, kes siiski peavad end ise ülal, teenivad täiskohaga nii vähe, et ei tule ots otsaga kokku, kusjuures neid sõimatakse selle juures muidusööjateks. Eeldus, et töö tegemise eest saab palka, ei ole minu arust "nööriga järelvedamine". Me ei saaks tegelikult elada maailmas, kus on ainult loomingulised ettevõtjad või tippjuhid.<br /><br />Samamoodi on mage, kui osa tähtsaid ja vajalikke töökohti on sellise reputatsiooniga, et "sellele tööle minemiseks on rikast meest vaja". Kaur nt väljendas end kunagi õpetajatöö (või üldse kultuuri tegijate) kohta sedaviisi.<br /><br />Apropoo, Soomes on õpetajatöösse suhtumine hoopis teine. ja see kajastub ka palgas. Ja ühtlasi on Soome Eestiga võrreldes tunduvalt sotsiaalsem riik; ja suutnud endale kõige sellega kokku väga hästi haritud elanikkonna kasvatada.<br /><br />Ise olen ma just see õnnelik, kes elab endale meeldivaid asju tehes ära. ja ma näeks heameelega, et teised oleks sama õnnelikud. Või vähemalt ei oleks sodiks kurnatud. ma näen inimesi ja kuulen inimestest, kes on minust PALJU tublimad ja töökamad - ja ometi hädas. Ma lähen väga tigedaks, kui nad tembeldatakse laisaks paljalt selle põhjal, et nad on vaesed.notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-67683436460098120822015-12-19T00:09:34.542+02:002015-12-19T00:09:34.542+02:00Muideks, selle kommentaatorite seltskonnaga oleks ...Muideks, selle kommentaatorite seltskonnaga oleks igavesti põnev kusagil koos istuda ja "maailma parandada".TThttps://www.blogger.com/profile/15850032722512210616noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-83624819033416206362015-12-19T00:06:08.434+02:002015-12-19T00:06:08.434+02:00Lõpupoole kommenteerijana oleks nagu kohustus kõik...Lõpupoole kommenteerijana oleks nagu kohustus kõik eelnevad läbi lugeda aga ei jõudnud lihtsalt. Igatahes tundub, et jagunetakse laias laastus kahte gruppi - need kes toetavad "looduslikku valikut" alati on olnud liidrid ja sabassörkijad ning sinna pole miskit parata ja need kes sooviks et liidrid veaks sabasörkijaid nööriga järgi. Mina kuulun esimesse gruppi, sest olen näinud palju probleeme toob kaasa jõuga "võrdsuse" tagaajamine. Esiteks pärsib edukate initsiatiivi ja teiseks juurutab laisemale kontingendile lodevust. Ideaalis näeks, et kõigile pakutakse võimalus "edukas" olla, mille aluseks minu arusaamist pidi on haridus (tasuta kooli ja ülikooliharidus). Inimese enda otsustada, kas ta seda soovib vastu võtta ja kuidas oskab ära kasutada.<br /><br />Elukutsed on alati olnud vähem ja rohkem prestiizhikad aga esiteks muutub see osaliselt ajaga ja teiseks usun, et ühtegi elukutset pole põhjust häbeneda, pigem seda kui ei olda nõus töötama vaid elatakse "sponsori" kulul parasiidielu. Ma ei pea silmas olukorda kus füüsilised või vaimsed puuded töötamist ei võimalda.<br /><br />Tõeliselt õnnelikud on need inimesed, kelle töö on samas hobi ja kes teevad seda just nii palju kui viitsivad (teadlased, loovinimesed, sportlased, ... aga isegi neil on enamasti tähtajad ja tulemused kummitamas). Paraku on taolisi õnnelikke kaduvväike protsent, enamus meist teeb tööd vaid sel eesmärgil et äraelamiseks raha teenida. Oluline kuidas suudame tööd, palka, puhkust ja eraelu balansseerida - siin aitab haritus (tugeva t tähega ;)<br /><br />Lõpetuseks olen veendunud, et vastupidiselt Indigoaallase arvamusele, on mul kõrgharidus ja töö mitte tänu vaid vaatamata nõukogude võimule, justnagu sõda ei võidetud mitte tänu vaid vaatamata Stalini panusele. Usun, et oleks minu nooruses Eestis valitsenud Soome laadne majandus ja poliitiline kord oleksin nii mina kui enamus teisi eestlasi suure tõenäosusega veelgi edukamad olnud.TThttps://www.blogger.com/profile/15850032722512210616noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-20393184707441373142015-12-18T22:54:06.263+02:002015-12-18T22:54:06.263+02:00Väga huvitav lugemine. Aitäh!
Seoses notsu kommen...Väga huvitav lugemine. Aitäh!<br /><br />Seoses notsu kommentaariga et "privilegeeritumad inimesed - põlisharitlaste perest, kes ei ole pidanud läbi tule, vee ja vasktorude ronima, et kuhugi jõuda - on nõrgemate vastu pigem kaastundlikumad" tahtsin siia lisada veel ühe näite. <br />Tean ühte keskealist soomlast, kelle suguvõsale on juba aastasadu üks suhteliselt suur talukoht kuulunud. Võiks ju arvata, et see tagab valikuvõimalused, aga tegelikult jäi temal just seetõttu kool pooleli, et isa suri varakult ning tuli peremehe koht üle võtta. Ja pole inimest, kellega ma rohkem sisukaid vaidlusi maha peaks, olgugi et meie hariduslik taust on väga erinev. Aga kuna ta armastab lugeda, siis ma julgeks väita, et Soome ja eriti tema kodukoha ajaloost teab ta rohkem kui paljud kraadiga inimesed, st võiks öelda, et ta on ennast ise harinud. Ent siin on üks suur AGA, kus tuleb minu meelest mängu just ülikooli silmaringi avardav mõju, sest seal peab lisaks raamatute lugemisele ka maa eri otsadest (Eesti on nii väike maa, et geograafiline päritolu ei mängi mõttemaailma kujundamisel erilist rolli, aga Soomes on sageli ikka väga suur vahe, kas kodu on Lapimaa metsade vahel või Helsingis) kokku tulnud inimeste arvamustega kokku puutuma ja arvestama. Nimelt nende teemade puhul, kus mängib suurt rolli empaatiavõime (nt pagulased, homoõigused jne) jääme me peaaegu alati eriarvamusele. Ja muidugi ei ole ta, olles veetnud kogu oma elu väikeses külas kaugel Kesk-Soomes, päris oma silmaga kunagi ühtegi pagulast või homo näinud. <br /><br />Mina ka ei ole tegelikult nö privilegeeritud taustaga inimene, vaid tulen pigem vaesest perest, kuid minu napi kooliharidusega ema (sellest eelpool mainitud "emade põlvkonnast"), kes mind üksi üles kasvatas, tegi ikkagi võimalikuks selle, et sain ilma õppelaenu võtmata ülikoolihariduse omandada. Ja see on tegelikult suur privileeg.<br /><br />Tuli natuke segane jutt, aga sel teemal võiks arutlema jäädagi.Kadihttps://www.blogger.com/profile/11972209821308994867noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-68356424170048856132015-12-18T19:32:39.980+02:002015-12-18T19:32:39.980+02:00Muide, mis "kõvamehekultuuri" puutub, si...Muide, mis "kõvamehekultuuri" puutub, siis kui ma ringi vaatan, tundub pigem, et privilegeeritumad inimesed - põlisharitlaste perest, kes ei ole pidanud läbi tule, vee ja vasktorude ronima, et kuhugi jõuda - on nõrgemate vastu pigem kaastundlikumad. Seda kinnitab otsast ka see statistika, et tüüpiline Eesti sotside valija on kõrgharidusega; tüüpiline reformivalija põhiharidusega. Lihtsustatult öeldes, vaesed ei taha võrdsust, vaid rikkaks saada.<br /><br />Teisalt on muidugi olemas ka jõhkrate rikaste grupp... mõtlen näiteks nende briti noorte <a href="http://theleveller.org/2015/09/british-really-laughing/" rel="nofollow">kõrgklassi meeste klubidele</a>, kes lõbustavad end vaesemate alandamisega.<br /><br />Vbla seletab nende olemasolu see, et psühhopaadil on võimalik väga edukas olla, kui ta juhtub ühtlasi olema ka võimekas. Moraalsed kaalutlused ei sega. Teisalt <a href="http://nymag.com/news/features/money-brain-2012-7/" rel="nofollow">on täheldatud ka seda</a>, et isegi kui valida katsealused juhuslikult, siis kui jagada konkreetse katse ressurss nende vahel ebavõrdselt, hakkab see, kellele anti rohkem, halvemini käituma.<br /><br />Ma ei tea, mis seletus suudaks nüüd klapitada seda, et "rikkus teeb sitapeaks," ja seda, et "võrdsemat ühiskonnakorda pooldavad paremini kindlustatud".notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-51178793190121950132015-12-18T19:16:32.049+02:002015-12-18T19:16:32.049+02:00Hundi uluga nõus. Kui Kaur ütleb, et "lapsi m...Hundi uluga nõus. Kui Kaur ütleb, et "lapsi me ei pea ülal, sest nad on investeeringu tulevikku," siis unustab ta ära, et suure osa laste kohta kehtib "me ei pea neid ülal" palju literaalsemas tähenduses - lapsed, kes saavad mis iganes tuge ainult minimaalselt, ühesõnaga, ei ole ka mingit investeeringut. Jäetakse ripakile, uju või upu, suurem osa sellisel juhul upub.<br /><br />"ei põe äpude ja lollide halvustamist, see on loomulik ja loodusest ette seatud!" oli muidugi provokatiivselt mõeldud, aga kaks asja - esiteks on teatud loomulike asjade (näiteks kakamise) häbenemine üks inimkultuuri põhiomadusi. Kõiki loomulikke asju ei lubata kultuuri uksest sisse. Teiseks, kui ma vaatan isiklikust kogemusest, kuidas mul nõrgemate halvustamise peale füsioloogiliselt halb hakkab, rääkimata n+1 artiklist, mis empaatia evololutsioonilisest kasust räägivad, on ka kaastunne ja teiste aitamine loomulik ja loodusest ette antud. Inimese kui liigi kohta räägitakse ju, et temast pidi saama kõigepealt hea ahv, et temast võiks saada tark ahv - sest selleks, et nii kitsast sünnikanalist sünniks nii suure ajuga järglasi, sünnivad nad nii abituna, et kuidagi ei piisa ainult lapse emast, et seda abitusehunnikut elus hoida; inimene sõltub sünnist saati teiste - ja mitte ainult lähisugulaste - abist.<br /><br />Viskan selle kohta, kuidas puuduses elamine negatiivselt mõjub, paar linki ka: Medical Expressi artikkel <a href="http://medicalxpress.com/news/2014-05-johannes-haushofer-psychology-poverty.html" rel="nofollow">vaesuse neurobioloogilistest mõjudest</a> (mh et vaesus mõjub intellektuaalsele sooritusele halvasti, kuigi võimed lubaks enamat - st samad inimesed mõtlevad lahedamates oludes paremini). Ja <a href="http://www.slate.com/articles/life/family/2014/12/linda_tirado_on_the_realities_of_living_in_bootstrap_america_daily_annoyances.html" rel="nofollow">ühe inimese isiklikust kogemusest</a> - kuidas osa pikas perspektiivis heaks osutuvaid otsuseid ei ole vaesuses lihtsalt kättesaadavad, sest kogu elu on pidev tulekahjude kustutamine. Alates sellest, et ei saa midagi suuremas koguses (seega odavama kilohinnaga) osta.<br /><br />Otsapidi teemasse artikkel sellest, kuidas <a href="http://www.nytimes.com/2011/08/21/magazine/do-you-suffer-from-decision-fatigue.html" rel="nofollow">otsustamine nõuab ressurssi</a> ja mida rohkem otsuseid teha, seda suurem risk, et viimasest söömaajast kõige kaugemale jäävad otsused on kehvemad. Seos teemaga ei ole tingimata sedapidi, et "vaesed on näljas ja madala veresuhkruga tulevad halvad otsused", vaid isegi kui inimene ei ole lausa näljas, vaid peab lihtsalt iga sendi kulutamise üle mõtlema, kas see läks nüüd õigesse kohta, tähendab see, et tal tuleb päeva jooksul teha tunduvalt rohkem otsuseid. Otsustamisjaks läheb triviaalsuste peale ära, pika perspektiivi otsuseid on nii raskem teha.notsuhttps://www.blogger.com/profile/17695600258288551765noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-22833223.post-54202787844344072492015-12-18T16:00:33.079+02:002015-12-18T16:00:33.079+02:00Pisut läheb põhiteemast kõrvale see maksude asi, k...Pisut läheb põhiteemast kõrvale see maksude asi, kuid ...<br /><br />Ma vaatan neid asju pikas perspektiivis. Meil on täna kusagil 16 tuhat seitsmeaastast last. Kui me suudaksime neid kogukonnana rohkem võrdsel järjel hoida - toita, kasvatada ja harida, siis 20 aasta pärast on suurem tõenäosus, et nad saavad täiskasvanuna elus pisut võrdemate võimalustega hakkama. Hetkereaalsus on aga see, et enne põhikooli lõpetamist on nendest seitsmeaastastest juba mitusada koolist välja langenud, keegi ei tea, kuhu ja mis nad edasi teevad. Kokkuvõttes täiendavad nad äpude ja lollide ridasid. Täna on ju nii, et 33 tuhat meie noort vanuses 15-24(?) ei õpi ega tööta kusagil. Keegi neid ju üleval peab nendest samadest peredele eraldatavatest toetustest, abirahadest ja muust sotsiaalabist. Nii me nurisemegi, et tööjõumaksud on kõrged, aga vähendada ei saa, sest "vald" peab ju väeteid aitama.<br /><br />Seega haridus ja haridus. Sealt tuleb töö tootlikus ja muu majanduse kasvuks oluline. Miks mitte 15 aastaga 5 Euroopa harituma rahva hulka?Hundi ulghttps://www.blogger.com/profile/12453764367899147722noreply@blogger.com