Miks alati peavad matsutavad tädid, kellel kapsas suust välja ripub, minu lauda sööma tulema?
Mul on söömisega kiiks. Ma tahan seda teha kas üksi või viisakate naabrite seltskonnas.
Juba keskkoolis hoidusin ma „õigel” vahetunnil sööma minemast, sest siis tegi seda enamik õpilastest ja liiga paljud neist ei olnud lauakommetest kuulnudki. Mitte, et ma mingi pedant oleks, vaid mul läheb lihtsalt konkreetselt süda pahaks. Leib hakkab suus ringi käima ja alla enam minna ei taha.
Minu seltskonnas paluks mitte panna nätsu taldriku äärele (ei ole vahet, kas ülemise või alumise ääre külge), tõmmata tatti hooga kurku, luristada suppi või mõnda kuuma jooki. Vahemärkusena luristamise kohta, et eilsel sushikursusel just räägiti, et saket tuleks juua läbi hammaste luristades – kuna mina seda teha ei oska, siis ei tundnud ka erilist vaimustust sellest joogist. Samas tundub see mulle siiski väike kaotus.
Kuna ma ei taha siin teie südant pahaks ajada juttudega täiskasvanud inimestest, kes söögi vahel oma ninasügavustesse sukelduvad ja saagi ära hävitavad (mil moel? Jah, just sel moel) – neidki leidub, siis keskendun tegevustele, mis küll südant läikima ei löö, kuid toidulauda eriti ei kaunista ka.
Uus „trend”, millest ma aimu olen saanud, on toidu nuusutamine. Et lähed kuhugi restosse ja siis tõstad taldriku nina alla, et veenduda, mis lõhn asjal on. Harrastajad väidavad, et nad lihtsalt tahavad teada saada, mis lõhn toidul on ja kas seal juhtumisi küüslauku pole vms. No mina näen seda asja küll nii, et „ma nüüd nuusutan, mis solki mulle toodud on ja kas üldse kõlbab suhu panna”.
Siis teine „tore” tegevus on toidu sonkimine ehk siis ebameeldiva eraldamine meeldivast – kui sulle tuuakse risotto, mis muu hulgas sisaldab seeni ja krevette, mida sa ei söö, siis tekitad taldrikule kolm kuhja: seened, krevetid ja söödav kraam. Ja sa teed seda ikka mitu minutit enne sööma hakkamist ülima põhjalikkusega. Kas ei oleks kergem leida menüüst mõni toit, mille kõik komponente sa sööd? Kuigi ma saan aru jah, et mõnele võib see täiesti ületamatu ülesanne olla...
Head isu teile, mina olen tänaseks oma lõuna söönud. Koos matsutava tädiga, kel suust kapsas ripub…
Irvv, mina oma innustunud agaruses muidugi otsustasin selle luristamise-värgi kohe järele proovida, aga selgus, et kuna ma tavaliselt püüan sellest hoiduda, siis ma ei oskagi nagu eriti luristada. Häbilugu küll... nüüd ei saagi kokale tunnustust avaldada :/
VastaKustuta