Esmakordselt lingin mulle võõra inimese blogile , kuid sattusin seda täiesti juhuslikult lugema ning avastasin, et olime viibinud samal kinoseansil. Selle tuvastasin muidugi mullegi kõrva ulatunud "vaimukate poiste" kommentaaridest. Samas oleks võinud ka hullem olla - kui Uuspõld "Mesimehes" tõsisemat rolli tegi oli suur osa saalis viibinud põmmpeadest äärmiselt pettunud ja lasi seda ka välja paista.
Igastahes otsustasin ka enda muljed sellest öisest kinoskäigust kirja panna. Ohverdasin ma ju paar head unetundi sellele. Ma olen ju uruhiir-unihiir nagu ma kunagi juba mainisin :)
Film oli tegelikult tore. Ma ootasin tegelikult sellest midagi muud, kuid ka nähtu polnud halb. Jah, mõnes kohas pingutati hulludega ehk veidi üle, kuid mine tea, võib-olla olen mina lihtsalt sellistest kaarega mööda käinud. Väga eluline paistis näiteks peieseltskond, samasugust "pidu" veidi vähemvürtsises kastmes on ju küll ja küll nähtud. Või olen jälle mina sellistele liiga lähedale sattunud :)
Ehk tänu väljas valitsevale ilmastikule jäi filmist enim silma ilus Eestimaa suvi. Kõik need metsad ja põllud ja maanteed. Arvatavasti seetõttu meenutas Uuspõllu film mulle ka "Vanu ja kobedaid" ning vanu häid klassikuid nagu "Siin me oleme" ja "Mehed ei nuta".
Lehearvustustes lubati, et ka Uuspõllu filmist saab klassik. Minu arvates võiks neid klassikuks saanuid siis juba rohkem olla. Nii palju ta varasemail aastail linastunutest ka parem ei olnud.
Samas olen ma üsna leplik filmivaataja, ühtegi päris halba eesti filmi ma näinud ei ole. Võib-olla on ka lihtsalt vedanud. Isegi kui eesti filmis pole ehk kõige pingelisem süžee, võivad loodusvõtted selle päästa. Nii ilus on see Eestimaa!
Eestimaa loodus on tõepoolest ilus. Mina avastasin selle ühel kevadel esmakordselt bussis järjekordselt Tartu poolt Tallinnasse loksumise ajal aknast välja vaadates. Nii roherohelisi puid ja muru nagu Eestis, pole ma veel kusagil maailmas kohanud. Ausõna ei ole. Ja ma ikka olen reisinud.
VastaKustuta