Padar plaanis vanemahüvitiste kallale minna ja perekool läks kihama
Probleem iseenest ei olegi nii suur, sest päris ära ei taheta midagi kaotada, asi on alles mahaöeldud arvamuse vormis jne ja ega otseselt sellest kisa ei tõusnudki. Kisa ikka vanal teemal: madala hüvitise saajad sõimavad kõrgepalgalisi, kellele ainsana see muudatus negatiivselt mõjub ainult rahas arvestamises ja nõuavad võrdsust kõigile. Vanemad inimesed pahandavad, et nemad pidid nii ehk naa hakkama saama ja ärgu praegused üldse vigisegu. Kõrgepalgalised oigavad, et neil juba kõik planeeritud ja laenud kaelas ning mis õigusega võrdseks kui tegemist ei ole "emapalgaga" vaid palgahüvitisega, mis loomulikult ongi seotud palga suurusega. Ma ei hakka oma arvamust siia üldse panema, sest sellel teemal ei saagi olla ega tulla mingit konsensust. Igaüks kisab oma mätta otsast, sest oma särk ja rahakott on kõige lähemal. Mõni ju ütleb suisa otse, et ma olen nõus ise vähem saama kui ainult keegi teine rohkem ei saaks. Teine kaitseb, et miks pean mina kinni maksma teiste laiskuse, madala haridustaseme jms. Ehk siis vaesus teeb kadedaks, rikkus ihneks? Eks ma ise kaldu ka ühele poole, aga tundub, et see on paratamatu ja sõltub ainult sellest, millist elukogemust omad. Omasugused peaks omasugustega lävima - rikkad häärberitesse, vaesed getodesse ja nii et kokku ei puutu - kõige vähem konflikte?
Kõige suurem surmade põhjus pidi ju kah kadedus olema - inimene elab muidu normaalselt ära aga hakkab end siis naabriga võrdlema ja vaatab, et tollel ikka suurem auto ja kobedam maja ning töötab/stressab/joob ennast haigeks.
Tegelikult saab ka kavalusega - üks neiu, kes muidu suht keskpärases kohas sekretärina töötas, kuulutas alati igal võimalusel, et "kui palju see vanemahüvitise ülempiir ikka järgmisest aastast on, järsku ma kaotan veel raha muidu!". Iseasi, kas ta oli selle palga kuidagi sahkerdades nii kõrgeks ajanud või siis oli lihtsalt uhke tunne seda kuulutada ja mõelda, kuidas teised hinges kadestavad.
Ma räägin küll ainult teoreetiliselt, sest lapsi ei plaani ja isegi töötan ainult poole kohaga, aga ka mina arvan, et see on loogiline, et palgahüvitis on seotud palga suurusega. Pealegi ei tasuks vähese haridusega inimesi rahaga sünnitama "meelitada", sest paljud neist ei oska lihtsalt mõelda selle peale, et ka peale hüvitise lõppu on vaja lapsi kuidagi toita. Nad planeerivadki oma elu palgapäevast palgapäevani. Pigem oleksin ma nõus sellega, et minu palga arvelt läheb raha kuskile fondi, mis võimaldab vähese sissetulekuga inimestel haridust omandada, mitte ei suurenda lihtsalt niisama nende sissetulekut. See viimane mõte siis mitte Padari idee kohta, vaid selle "minu arvelt" jutu kohta, mida sa blogis mainisid.
VastaKustutaVabandust, kui nüüd väga segane jutt sai :)
Mina olen Rents-i ideega täiesti nõus ning lisaksin veel mõnele kindlasti ebaõiglasena tunduva seisukoha, et madala haridustasemega inimesi ei maksa ka juba seepärast lapsi tegema meelitada, et meie rahvuslik geenipagas ei koosneks lollidest ja juhmarditest. Mitte et ma arvaksin, et hariduseta inimene ei võiks olla hea südamega, eksole. A heast südamest üksi elus hakkamasaamiseks tihti ei piisa.
VastaKustutaLõppu tahaksin veel lisada meenutuse saatest Meie Euroopas, kus saatejuht intervjueeris üht ligi kümme aastat tagasi Hispaaniasse elama läinud kunstnikku, kes tõdes, et Hispaanias on tal mõnus olla, aga niipea, kui vahepeal pikemaks ajaks Eestisse tuleb, hakkab kummaline. Et pidavat näiteks hakkama tunduma, et oleks auto vaja uuema vastu välja vahetada. Kuigi tegelikult ei ole vaja, sest olemasoleval pole viga midagi, täitsa hea auto on. Ja nii edasi ja nii edasi.
Meil tundub siin jah selline enese meeleheitlikult küünte abil mööda seina üleskraapimise mentaliteet olevat... ja muidugi see enese oluliselt paremaks presenteerimine... nagu Hannes Võrno ütles: sõidavad mehed viimase mudeli bemmiga, aga endal bensiinituluke pidevalt vilgub ja elavad ema juures...
No mina olen ka teie mõlemaga 100% nõus, ainult et selle seisukoha selgeks tegemine teistmoodi mõtlevale seltskonnale oleks ilmne ajaraisk.
VastaKustutaSee käib jahh häste tasa ja targu, aga kui kannatust pole, tuleb lihtsalt vaikselt pead vangutades taganeda...
VastaKustuta