Hobiks on teleka ees joomine

Mäletan, et Meie Meeles oli populaarne rubriik kirjasõbrad, kus siis endale sobivaid sõpru enamasti hobide alusel otsiti. Et saaks siis omavahel udukaid ja BSB postreid vahetada. See oli isegi hiljem, alguses olid ümbrikupildid, margid ja kleepsud. Tänapäeval on hobid enamasti CV-des kirjas kuigi ma eriti selle mõttekust ei taba - enamus ju märgib sinna võimalikult intellektuaalsed asjad. Ainult ühel korral oli kellelgi ausalt kirjas, et päevitamine ja peod, teda muidugi ei valitud (kandideeris ta sekretäriks ja "päevitamine ja peod" oleks võib-olla stereotüüpses sekretärirollis hoopiski kasulik olnud, seega võisid ka need hobid nö strateegilised olla).
Mis need hobid üldse on? Mul on sellega alati suur probleem, sest kui märgin enda hobiks muusika, siis tegelikult valetan, sest ise muusikat teha ma ei oska. Milles see hobiga tegelemine siis seisneb? Kuulan muusikat? No enamik teeb seda. Kuulan rohkem ja tunnen huvi selle vastu, mida kuulan? No pane see kuhugi niimoodi kirja...Teiseks hobiks oleks kirjutamine. Küsitakse, mida sa kirjutad. Jube, piinlik hakkab. No äää, igasuguseid asju. Kes seda tahaks öelda, et ta blogi peab - kes teavad, need teavad ja kes ei tea, need peavad enamasti blogipidamist millekski imelikuks. No mulle meeldib kirjutada aga sellel hobil ju muud erilist väljundit ei olegi kui just sahtlisse kirjutada ei viitsi ja avaldamiseks raha ei ole (ilmselt on see õnnistuseks teistele, sest kui ikka ühelgi konkursil äramainimist ei leia, siis ilmselt poleks vaja ka avaldada - iseasi, kui objektiivsed need konkursidki on). Kunagi lapsena sai konkurssidel ka käidud ja avaldamist leitud aga kuidagi imelik on esitleda üle kümne aasta vanu töid. Sama asi ka näitlemisega - näidelda mulle meeldib aga peale keskkooli näiteringi pole erilisi võimalusi enam avanenud. Mis avanenud - mine peksa ise jalaga uks lahti! No ei ole sedasorti inimene. Lugeda meeldib mulle ka aga loevad ju paljud ja see peaks justkui loomulik asi olema, mitte hobi(kuigi mu isa ütles kunagi, et pane ikka CV-sse hobiks lugemine sisse, sest sellega eristud...).Sageli on mulle öeldud, et otsi endale hobid. See kusjuures solvab - kas mul siis ei olegi hobisid? Mis need muusika, kirjutamine, lugemine ja näitlemine siis on? Kuigi, igaühega neist on jah omad agad nagu ma mainisin.
Kas hobidel on mingid kategooriad? Oleks mu hobiks mingi ekstreemsport või mõni muu asi, mille harrastamiseks kõvasti pappi kuluks, siis see oleks õige hobi? Sellised asjad nagu lugemine, filmide vaatamine, kokkamine ei olegi nagu hobid vaid pigem tavaline igapäevaelu ja markide või muu kogumine juba mingi naljakas "oma ringkonna" tegevus, mille harrastajaid veidi imelikeks peetakse? Kui võtta hobi mõistet sellena, millega inimene on meelt lahutab, siis oleks keskmise inimese hobideks ju joomine ja TV ning kõik, kellel midagi sellest erinevat meelt lahutab, peaksid õnnelikud olema...