Euro tulekuga seoses on ajakirjanduses ilmunud erinevaid kurbi lugusid sellest, kuidas vanainimesed uue rahaga toime ei tule, kursist aru ei saa ja eurokalkulaatorit kasutada ei oska. Sama teema oli ka digiboksi tulekuga ja pensionite kojukande tingimuste muutudes.
Oma naiivsuses ei suuda ma alati mõista, kus on nende õnnetute vanurite lähedased. Hea küll, osa inimesi ongi nii õnnetud, et peavad eluõhtul täiesti üksi olema, kuid sageli tuleb nende kurbade vanurite jutust välja, et lapsed küll on kusagil, kuid oma vanemate vastu nad huvi ei tunne. Ok, pahatihti on vanad inimesed samasugused nagu puberteedid ehk siis kiuslikud ja kanged aga nagu normaalne inimene ei viska oma teismelist seetõttu tänavale, ei ole ju normaalne ka oma vanematega suhteid lõpetada. Pealegi arvan ma, et inimesed ei muutu kiuslikuks üleöö vaid ilmselt on see omadus neis alati olemas olnud. Või makstaksegi niimoodi oma kurjadele vanematele kätte? Kogu elu oled mu kallal tänitanud, kui suureks saan, siis vaata ise kuidas hakkama saad, mina sind ei aita? Puberteedieas on ilmselt päris palju neid, kes oma vanematest nõnda mõtlevad aga päriselt niimoodi käituda? Ma olen alati arvanud, et mina olen kange mutt aga mu elus ei ole ühtegi niimoodi lõppenud suhet, et ma enam inimesega absoluutselt ei suhtle ja räägin temast seljataga halba. Samas tean päris mitut inimest, kes leiavad, et näiteks eksidega suhtlemisel on see ainuvõimalik taktika. See, et kunagi tundus sama inimene kõige parem ja toredam enam justkui ei loe. Palju olen kuulnud ka suhetest, kus vanem sõna otseses mõttes hülgab oma lapse tolle vanema meelest ebasobiva teo tõttu - mingi uuringu järgi teeks päris suur hulk seda oma homoseksuaalseks osutunud järeltulija puhul, mina tean juhtu, kus lihtsalt lapse elukaaslane osutus vastuvõetamatuks elemendiks. Miks nii tehakse? Lootuses, et radikaalsed meetmed sunnivad last oma teguviisi muutma? Kui täiskasvanulik selline mõtlemine on? Ilmselt on sarnaste isikuomadustega inimestel lihtne ka oma vanemad nö unustada.
Ei tahaks targutada, aga mu meelest on see kohutav. Mis inimlikkusest saab sel juhul rääkida? Oma perekonna hülgamine näitab mu meelest totaalset hingelist külmust ja inimlikkuse puudumine on ju enam-vähem sama asi. Kuidas on võimalik, et ühed pered tähistavad alati võimaluse korral jõule koos ja hindavad seda, teine osa inimesi ei tunne aga oma perekonnast mingit puudust? Ilmselt ma olen naiivne ja liiga ilusat elu näinud.
Need ükskikud vanainimesed, kellest lapsed pole huvitatud, on vist need, kes olid ise oma lastest nii vähe huvitatud, et ei pannud neid kunagi ühtegi trenni, ei viitsinud kunagi lapsele sooja toitu teha ja arvasid, et Viru keskuses hängimine on täiesti okei ja arendav tegevus lapsele. Kui sa oma lapsega ei tegele, ei viitsi tema pärast sinuga ka tegeleda. Sest ta lihtsalt ei tule selle peale, et perekonnaliikmed võiksid lisaks enda eludele olla huvitatud ka teiste pereliikmete omadest? Kõlab loogilisena, vist.
VastaKustutaMinu meelest perekond ei teki automaatselt sellega, et abiellutakse ja saadakse lapsi. Juriidiliselt ja bioloogiliselt küll jah. Aga päris perekond tuleb nendest liikmetest ikkagi kasvatada.
Ilmselt see sageli nii on. Kuidagi õudne mõelda, et selliseid inimesi leidub - mulle tundub nende elu üsnagi mõttetu. Väärtusi elus on ju igasuguseid ja ma ei tahagi öelda, et pere neist kindlasti esikohal peaks olema (sest kõik inimesed ei peagi lapsi saama) aga üldiselt teistest inimestest hoolimine võiks ikka tähtis olla.
VastaKustutaKui oled suurema osa teadlikust elust pidanud üksinda hakkama saama ja perekonnalt mingigi kasvõi ainult vaimse abi/toetuse küsimine on alati lõppenud suuremat või väiksemat sorti katastroofiga, siis ühel hetkel tulebki tunnistada, et vanemad on saanud oma tahtmise - kui abi on vaja, siis sul on neist sama pohl kui nendel oli sinust siis, kui sul oli kedagi vaja :)
VastaKustutaKas hooletusse jäetud vanainimese lapsele õpetas keegi noore ja lollina rahaga ümber käimist? Või õppis see omaenese nõmedatest vigadest?
See on 1 variant.
Teine on variant, kus vanemad on alati kõik hinge tagant ära andnud ning uute ja veel uuemate mänguasjade jaoks kasvõi külapealt ressursi kokku laenanud ja tagahambad panti pannud. Lapseke ei tule ka täiskasvanuna selle peale, et maailmas on peale tema veel inimesi, veel vähem teadvustub, et ka temasugune kordumatu isiksus peaks midagi kellelegi andma.
Küsimus taandub puht põllumajanduslikuks :)
Nojah, kõigil ei peagi pere esikohal olema ja kõik ei peagi lapsi saama. Aga need asjad käivadki siis ühte lausesse - et pere ei ole esikohal ja ei peagi lapsi saama. Kõik tõesti ei peagi. Aga kui nad sul on, siis peaks natuke ümber arvutama.
VastaKustuta"perekonna hülgamine näitab mu meelest totaalset hingelist külmust"
VastaKustutaTean juhtumit, kus ema lõpetas läbikäimise oma joodikust pojaga, kes oskas ainult petta, manipuleerida, juua, valetada, hingevalu tuua ja siis veelkord juua.
Muidugi iseasi, et see ei ole vist enam perekonna hülgamine...
S. - jah, nii peaks olema küll.
VastaKustutaIeska - see esimene variant on üldiselt see, mis mind šokeerib - et lihtsalt ollaksegi külm on kaaskondlaste vastu. See teine variant ja Nirti toodud joodikust poeg on ses mõttes keerulisemad, et kui palju on siiski lapse "hukkaminekus" vanematel süüd? Ok, kõik on kodunt pärit aga mingis eas on ju sõbrad tähtsamad kui kodu või heast kodust pärit laps halba seltskonda sattuda ei saa? Mis on üldse hea kodu? Paljude pättide puhul ju imestatakse, et näe, vanemad tal nõnda tublid jne. Kes on tubli teiste silmis ei pruugi aga omade hulgas sugugi kena ja hooliv inimene olla.
Üks inimene kunagi tunnistas, et suhtleb vanematega vaid siis kui neilt midagi lootust on saada. Oli selline ülepoputatud ainuke laps, kumbki vanem lootis lahutuse puhul last asjadega enda poolele tõmmata. Aga ega nad siis halvad inimesed olnud, armastasid oma last, kuid ei osanud ehk päris õigesti kasvatada. Ses mõttes on põlluga lihtsam - enam-vähem aasta pärast on näha, kas sai korralikult kasvatatud või mitte, lapse puhul on aega kauem vigu teha.
Kui seda põldu ikka aastaid narritud on, siis pole ju nälja ja puuduse korral tulevikus head saaki loota :)
VastaKustutaAlgusest peale on laps olnud vahend millegi või kellegi saamiseks ning kogu mittesaamise viha on tema peale välja valatud. Ei mingit muuskakooli, huviringi või trenni - parem pudel viina või uued geelküüned ja bikiniwaxing, et OMA õnnelikku elu kindlustada. Kui aga maks läbi ja noorus vaatamata välimusele kulutatud summadele otsas, avastatakse kuskilt see muusikakooli, trenni ja huviringita jäetud laps, kes vbla just madala hariduse tõttu isegi vaevu-vaevu otsad kuu lõpks kokku venitab ning kukutakse pretensioone esitama stiilis "mina sind toitsin ja katsin", kuid kas selleks on üldse õigust või on see üldse õiglane?
Kas see lapsepõlves kotitud inimene on nüüd ikkagi külm ja süüdi, kui tal on välja kujunenud vältimisstrateegia, sest kõik senised kogemused on näidanud, et vanema(te)ga suhtlemine tähendab ainult vihaseid süüdistusi teemal kuidas ikka täiuslikul õnnel tee peal risti ees seistakse?
Ei saa nõuda luksusvillat ja limot kanni alla kui ise on vaevu elatusmiinimumi jagu pingutatud või loodetud, et teised halastusest sulle elatusmiinimumi kindlustavad.
Muidugi on normaalse kasvatuse saanud inimestel sellist asja kõrvalt kolekole vaadata, aga kahjuks pole ka normaalsete inimeste prioriteet tugev haridus, normaalsed hooldekodud või korralik sotsiaalhoolekandesüsteem, vaid ikka rohkem raha kohe kätte.
Ma ütleks selle kohta, et külmad inimesed kasvatavad oma lastest samasugused. Õigust oma lastelt midagi nõuda pole aga mu meelest kellelgi, sest laps polnud ju see, kes oma sünni otsustas.
VastaKustutaMateriaalse kultuse kohta ütles Tõnis Saarts eilses Postimehes päris täpselt, et selle osas kuulume kindlasti Ida-Euroopasse, ilmselt see paljudele ei meeldi aga vaielda ka nagu ei julgeks.
Mina ja mu vend oleme saanud t2pselt samasugust kasvatust, aga oleme nagu siga ja k2gu. Nii et siin kasvata nagu tahad, v2lja v6ib kukkuda ikka nii nagu geenid m22ravad. Ehk siis m6ni v6ib v6tta v2ga vale suuna. N2iteks yks esivanematest omab mingit geeni, mis pole just parim ja suudab selle m6just t2iskasvanuna kyll v2ljuda, kuid sama geeni saanud laps paneb ikka selle m6jul edasi. Midagi teha ei ole. Olen seda p2ris palju n2inud.
VastaKustutaKa mina ei tunne oma isa suhtes seda, et ta on mind kasvatades ja "armastades" k6ik 6igesti teinud, kuid vimm ja k2ttemaksuiha minus t2ielikult puudub. Mina armastan teda ikka samamoodi nagu 5aastasena, mil ta minu jaoks Kuu ja P2ike oli. Nii et mina arvan kyll, et oma vanemate suhtes v6iks ja peaks kehtima tingimusteta armastus. Samuti laste suhtes. M6ned teevad oma elu elades suuremaid vigu kui teised, kuid k6ik me teeme vigu, ja see on fakt. Kui oma perekond hyljata, siis kes veel sul siin maailmas peaks olema? Okei, kui tegemist on verepilastusega, saame me selle ilmselt erandiks lugeda, aga kui n2iteks poeg on p2tt ja istub vanglas, siis sellep2rast ei saa ju temast veel lahti 6elda? V6i kui isa ei andnud v2iksena nii palju "rohelist" kui oleks tahtnud ja nahutas vahel rihmaga, siis nyyd peaks ta rahulikult sinnasamma saatma ja laskma tal k66gip6randale kukkununa 2ra k2rvata?
Ma arvan, et k6ik etteheited ja probleemid saaks omavahel lahti r22kida. Kui ykskord lapsed suureks on kasvanud. Oma elu vihkamisega myrgitada on m6ttetu ja k6igile valus. Kui endal jaks yle ei k2i, v6iks ju psyhholoogide abi paluda. Samas ma m6istan, et praeguses yhiskonnas on see v2listatud ja ikkagi suur tabu. Inimesed on kinnised. See tekitabki minu meelest olukorda, kus lastel-vanematel jutud sirgeks r22kimata.
Mariliis,
VastaKustutakas lapsena kohe palju peksa saanud joodikulaps, kes teismelisena kilekott näpuvahel ukse taha tõstetakse ja sealt edasi on pidanud aastaid ja aastaid ise hakkama saama, peaks tõesti selliste vanemate vastu huvi ja kiindumust üles näitama kui neil enam jaksu juua ei ole ning tervis on ära kulutatud? Nüüd peaks siis see miinimumpalka teeniv laps hoidma ja hoolitsema, kuigi tema vastu pole mitte mingit huvi üles näidatud sisuliselt mitte kunagi? Ainuüksi selle pärast peab ukse taga vaikselt valvel olema, et õudustest jäi puudu vaid verepilastus ?
Rääkida saab siiski inimestega, kes saavad jutust aru. Joodik ei taha jutust aru saada. Teda huvitab ainult see haljas, mida kõrist alla kallata ja ta on nõus manipuleerima lõpmatuseni ka omaenese lapsega.
Kaua peab siis hea laps olema ja enesega manipuleerida laskma?