Sattus ette selline artikkel ehk siis konstruktsioon sellest, milline näeks välja ideaalse välimusega naine naiste silmis ja milline meeste silmis. Nagu ma aru sain, siis sai näo osi valida vaid konkreetsetelt staaridelt - no ilmselt kui küsida kellegi käest, kas ideaalsel naisel oleksid Miranda Kerri põsesarnad, siis 99 % vastaks vaid möh? Valik tehti siis mingeid kindlaid fotosid vaadates. Igatahes artiklit silmates nägin ma muidugi kõigepealt pilte ja mu esimene arvamus oli, et mehed on ilmselt selle normaalse naise välja valinud ja naised on oma eeldustest meeste ideaali kohta kokku pannud selle alumise stereotüüpse monstrumi. Tuli aga välja, et ma olen ise naiivne ja stereotüüpne naine - hoopis see esimene, ka minu silmis väga ilus tütarlaps, ongi naiste ideaal ja see alumine, khm-khm, õudus, meeste oma. Imelik on see, et kui naiste ideaal on loomulik, siis meeste oma puhul on kasutatud ilmselgelt võltsi väljakasvanud juuksevärvi ja vulgaarselt mõjuvaid ehteid ning kuigi Angelina Jolie huuled on väidetavalt loomulikud, siis igal teisel sarnaste huulte nägemine võrdub vähemalt minu jaoks alati mõttega Botoxist. Need paksud mokad teevad aga inimese näo minu jaoks labaseks. Tegelikult on muidugi sellised küsitlused mõttetud, sest variatsioonid ühe soo sees on suuremad kui erinevused sugude vahel - kindlasti leidub mehi, kes arvavad minuga sarnaselt ning naisi, kes peavad alumist naist ideaalseks. Ilu on vaataja silmades kah. Ma tean ka päris mitut inimest, kes on palju ilusamad kui need kaks väidetavat ideaali.
Blondi juuksevärvi eelistamise enamike meeste puhul olen küll ise läbi katsetanud ja tõepoolest - tähelepanu oli mahamurdev ka nende poolt, kes mind varem tundsid ega tumeda pea puhul märkamagi ei teinud. Samas ma usun, et blond ei tee mitte ilusamaks vaid tähelepandavamaks - eriti hästi tuleb see esile näiteks öösel klubides. Teiseltpoolt käis selle tähelepanuga tihti kaasas ka arusaam minu vähesest vaimsest võimekusest, mida tumeda pea puhul jällegi ei täheldanud. Selle ebameeldiva kõrvalmõju tõttu sai eksperiment päris kiirelt lõpu ka. Täpsustuseks tuleb ehk lisada, et see kõik toimus eas, kus sai veel sageli uusi tutvusi sõlmitud ning väljakujunenud tutvusringkonnas ei tekita kellegi juuksevärvivahetus ilmselt samasugust reaktsiooni.
Aga miks end üldse nö tuunida? Enamik arvab ju, et ebakindlusest või vastassoole meeldimise soovist ajendatuna. Eks rääkida saab ikka vaid enda eest - aga miks mõned mehed end tuunivad? Minu arvates ei tee need vähesed ennast tuunivad mehed seda mitte ebakindlusest (nõuab tohutut enesekindlust olla tuunitud mees) või meeldimise soovist (mõtlen siis konkreetselt tugevat tuunimist, mitte kammitud pead ja viksitud kinga) vaid statemendi mõttes. Nad püüavad oma sisemust läbi välimuse näidata ja ma usun, et ka näiteks minu puhul on see olnud enese tuunimise peamine põhjus. Nii näiteks olen ma alati eelistanud välimuses äärmusi ja kontraste, ma pole soovinud välja näha nö loomulikult ilus vaid pigem "äge". Pigem on ju see üks asi, mida vastassugu põlgama pidavat - nähtavalt võlts välimus. Näiteks kasutan igapäevaselt musta silmalainerit ja isegi selle süütu asjakese kohta on mõned suguõed öelnud, et nemad seda kasutada ei julge. Paistab liiga silma? No minu arvates ongi välimuse oluline ülesanne välja paista. Ega ju pikad kunstküüned ka meestele meeldimiseks ole (vist), pigem näitab naine sellega midagi teistele naistele - äkki seda, et tema oma sõrmekestega tööd tegema ei pea? Või olen ma ebakindel, et püüan oma loomulikku välimust varjata? Mina seda nii ei näe - selle loogika järgi võiksime kõik ka ühtmoodi kartulikottides ringi käia aga enamik meist siiski valib endale riided selga mingitest põhimõtetest lähtudes. Välimus on osa inimese identiteedist, ilma lisanditeta on see minu jaoks toorik.
Täitsa huvitav, selgub, et ma pole stereotüüpne naine :P Minu meelest on just esimene variant kuidagi nukulik ja mõjub ebausutavalt, teine aga seda nägu, nagu võiks ta päriselt ka eksisteerida.Välja kasvanud juuksevärv ju harilik asi, kõrvarõngastele ei pööranud ka mingit tähelepanu, enne kui su postitust uuesti lugesin. Mingit erilist huulte erinevust neil kahel ei märganud, va. teisel veidi pragunenud ehk, mis lisabki pigem loomulikkust.
VastaKustutablondide ja brünettidega on nii ja naa. Ma käisin kunagi pool aastakest ühe peikaga, kes osutus hirmus kurnavaks, nii et lahkuminekut ei jõudnud ära oodata; aga lisaks kurnavusele oli ta teine tähtis iseloomujoon esialgne sarmikus, nii et ta jõudis olla mu tutvusringkonnas peaaegu kõigi vabade naiste peika (ja need kordamööda ära kurnata ja lahkuminekut ootama panna). Peaaegu kõigi - sest blondid naised olid ta jaoks praktiliselt nähtamatud. Saatuse iroonia tõttu ilmutas tema vastu kõige jäävamat huvi just üks blond naine, keda ta lihtsalt tähele ei pannud. kuigi mine tea, äkki oli see just huvi jäävuse saladus, sest kurnav faas jäi ära.
VastaKustutaSõjamaaling on sõjamaaling.
VastaKustutaKõike ilusat ära rikkuv, lühike, hüpoteetiline, kommentaar on, et inimesed suudavad teisi inimesi mõista vaid läbi oma enda tundmuste, kogemuste, mistõttu armsaimat valides suudetakse kergeimini samastuda ise-enda-sarnase inimesega. Kui siis sellistel eeldustel hakata ise-enda silmis seksikaimaks kvalifitseeruvat inimest "valima", siis sama-hästi oleks võinud meessoost küsitletute ideaal-partneri pildi kokku arvutada nende meeste endi näoparameetrite keskmiste alusel ning naiste soosiku oleks saanud kokku arvutada küsitluses osalenud naiste endi näoparameetreid "keskmistades".
VastaKustutaNatuke oleks tulnud ehk lisada kultuurilist eripära, a la ootus, et naised on "kurvikamad" kui mehed, ning meeste näoparameetritest kokku arvutatust olekski, tõenäoliselt, saanud vastava naise portree.
Lisa-viiteid:
http://brainrules.net/
http://www.uctv.tv/search-details.aspx?showID=9181
Tänan lugemast. :-)
to Martin: no see on ju vana tõde aga minu meelest ei pea selle ideaali puhul see üldse paika. Sel juhul oleks meeste ja naiste ideaalid kindlasti sarnasemad saanud.
VastaKustuta