Presidendi vastuvõtul käidud

Nii, ma nüüd üldse ei tahaks vinguda, aga ilmselt tuleb see ülevaade veidi vingumismaiguline...
Igatahes, presidendi juures sai käidud. Sel aastal olid gümnaasiumi-kutseka lõpetajate ja kõrghariduse omandanute vastuvõtud lahku löödud ning tegelikult kutsuti vastuvõtule kõik kulla või kiitusega lõpetanud. Mu Võrumaal elav kursaõde sai oma kutse õhtul enne vastuvõttu kätte ja ilmselt juhtus nii ka mitmete teistega, sest kutsete kättesaamise aeg oli jutuks nii vastuvõtul meie ümber kui ka Internetis, kus mõni "nõrgem" kaebas, et sai kutse reageerimiseks liiga hilja kätte - ilmselt oli aga tegemist korraldajatele teada probleemiga, sest mu kursaõde sai oma kirjale vastuse veel vastuvõtu hommikul ehk siis moraal, et kunagi pole liiga hilja ja alati tasub reageerida.
Kuna kohalekutsutuid oli ilmselt rohkem kui eelmisel aastal, oli ka ürituse formaati võrreldes eelmise aastaga muudetud. Ehk siis kui varasemalt oli tegemist traditsioonilise vastuvõtuga - punane vaip, kätlemine ja igaühele lilleõis pihku, siis sel aastal...oli teistmoodi. Ilmselt siit tekkisidki käärid ootuste ja tegelikkuse vahel - no ma ikka mõtlesin, et ehk saab miskit mälestuseks. Peale presidendi ja õpilaste esindaja kõnesid algas...söömine. Ja samal ajal kõndis president mööda aeda ringi ning julgemad said temaga selfisid teha. Mitte, et ma julge ei oleks, aga mu ainsaks jäädvustusvahendiks oli mitte-nutitelefoni kaamera. Algul kõndis presidendiga kaasa ka ürituse ametlik fotograaf, kellelt sai siis enda ja presidendi jäädvustamist paluda. Samal ajal algas koolide kaupa pildistamine - ehk siis terve koolitäis lõpetanuid pluss president ja tema proua - pilt, kust ennast hiljem vaid ise üles leiad ning just meie nina all teatati, et rohkem eraviisilisi pilte ei saa, kuna on vaja see koolide pildistamine ära teha. Kuna vastuvõtu lõpuni oli veel aega, siis lootsime, et peale koolide pildistamist jätkab president oma ringkäiku, kuid kahjuks suundus ta hoopiski ära lossi. No mis siis ikka - lasime ühel noormehel endist telefoniga lossi taustal pilti teha. Pärast avastasime, et ametlik fotograaf tegi ka soovijaist ükshaaval fotosid ja seekord vedas - olime 2 viimast, kellele seda õnne jätkus, sest fotograafil oli vaja minna bändist koos presidendiga pilti tegema (ei tea, kas see õnnestus, sest selleks ajaks oli president juba jalga lasknud). Meist jäi maha rodu õnnetuid, kes kannatlikult sabas oodanud olid, millal neist pilt tehakse.
Ja kogu üritus oli alkoholivaba. Ma saan aru, et alkohol on väga paha ja keskkoolilõpetajate hulgas võib ehk olla ka alaealisi, aga kõrghariduse saanud on siiski enamasti vastutustundlikud täiskasvanud. Ahjaa, ka president toonitas (nagu ka TÜ rektor), et ilmselt on meist osa omal ajal nohikuteks peetud - nohikud ju ometi ei joo end purju! Ilmselt olen nn kultuuri ohver, aga mulle seostub pidulik üritus ikka klaasikese šampuse või veiniga, mitte kaljaga.
Kokkuvõttes jäi nii mulle kui ka kursaõele parem mulje TÜ rektori vastuvõtust, presidendi oma jättis kuidagi kaootilise mulje. Aga hea, et käidud sai ikka, muidu oleks veel mõelnud, et millest kõik ilma jääda võis.