Ma tahaks teada, kuidas on võimalik näputööd millekski rahustavaks pidada! Pole hullemini närvi ajavat asja kui käsitöö! Ma hoidun muidugi sellest nii palju kui võimalik, sest mulle pole lihtsalt seda va motoorset võimekust antud ning minu puhul viib ka harjutamine vaid suurema hulga nurjunud eksperimentideni. Minu heegeldatud asjad kiskusid alati kuhugipoole, kootud silmused olid kord liiga tugevad, kord liiga lõdvad, õmblusmasinal katkes niit kolm korda minutis ning tikkida suutsin ainult ristpistet. Ka toidutegemisel eelistan suppe, pajaroogasid ja salateid, sest neile pole vaja mingit kuju anda. No näiteks olen ma suutnud koogi peaaegu ära lõhkuda seda küpsetusplaadilt viisakale koogialusele lohistades, viimasel hetkel mõistsin, et minul see trikk ei õnnestu ning külalistel tuli leppida küpsetusplaadiga. Igasugune DIY on seega välistatud. Igavene põlgus muidugi kõigi osavnäppude poolt, aga no tõesti ei ole antud. Kuidas on võimalik näiteks piparkooke kaunilt glasuurida? Ma teen seda igal aastal ja ikka näevad need välja nagu 3-aastase kätetöö. No igatahes kingiti Minile jõuluks heegelkummide komplekt - selline popp asjandus, millega saab erinevaid käepaelu valmistada. Youtube-st vaatad õpetusi ning teed kodus järele. Ta avastas selle alles nüüd, sest lapsed ju hindavad vaid neid asju, mis teistel ka on ning nüüd tuli keegi lasteaias kummidega välja. Käsitöövärk eeldab tema vanuses veel seda, et keegi näitab reaalselt ette ja siis tema proovib järele teha. Jamasin siis nende kummidega eile. Õudne, ei mina saanud aru, kuidas nendega heegeldada tuleb. Youtube videos oli alati midagi natuke teistmoodi kui minul käes. Lõpuks võttis L. asja ette ning avastas, et heegeldada saab ka ilma pakis kaasas olnud lauda kasutamata, olevat palju loogilisemgi, tegi ühe käepaela valmiski. Mini muidugi vihastas, sest mis see olgu siis - kui on pakis laud ja tema juba ladus kummid sinna peale, kuidas siis võib paela ilma selleta valmis teha?! Aiman siin ennast - alati tuleb kõik teha täpselt instruktsiooni järgi ning kui seda eirata, isegi kui lõpptulemus rahuldab, on kõik VALESTI! Mini viskas valmis käepaela kus seda ja teist ning trampis pool õhtut vihaselt jalgu. Käsitöö rahustav mõju. Käskisin kummid lasteaeda viia, ehk õpetatud pedagoogid suudavad asja paremini seletada.
See-eest avastasin mooduse, kuidas istuva eluviisi puhul ennast ära katkestada. Ma ei istu muidugi kunagi normaalselt vaid ikka kuidagi jalgupidi tooli peal - lapse füsioterapeut nentis samuti, et miks imestada kui laps jalad tagumiku all istub kui ema seda täpselt samamoodi teeb. Mu meelest on ju loogiline, et laps ei istu jalad sirgelt ees, kust ta selili kukkuda võib, vaid jalad tagumiku all, mis on palju mugavam. Füsioterapeut üritas mind veenda, et keskmise täiskasvanu jaoks on see hoopiski ilmvõimatu istumisasend. Igatahes istusin ma pikemalt mingis pool-kükk asendis ning nüüd on säärelihased niimoodi piimhapet täis, et voodistki on valus end välja ajada. Pealegi peaks täna veel teise lihaseid kurnava tegevuse ette võtma - nimelt juuste värvimise, see paneb tavaliselt oma reielihaseid tunnetama. Keegi võiks leiutada nüüd mooduse, kuidas istudes või lamades oma kõhulihaseid treenida, sest jalad mul tegelikult treenimist ei vaja. Istuv-lamava eluviisiga inimese trenniblogi?
Mina koon ja heegeldan ja õmblen täiesti talutavalt. No kuidas muidu oleks nõuka-ajal üldse endale ja lastele midagi selga saanud. Aga need heegelkummid on minu jaoks müstika. Vaatan suu ammuli, kui lapselapsed järjest uusi ja uusi ehteid nikerdavad.
VastaKustutaNõukaajal olid meie perel abiks head tuttavad, kes käsitööd oskasid. Ema ei ole mul ka kunagi sellega sina peal olnud ja vanaemad kudusid vaid kindaid-sokke. Isapoolsele vanaemale sai isegi paar aastat tagasi jõuluks villased sokid kingitud, sest tema isegi ei kuduvat. Olen kuulnud imestatavat kui vanemad naisterahvad poest pirukaid ostavad, et mis vanaemad need küll sellised on, aga tegelikult on ju igasuguseid inimesi, kõik ei armasta küpsetada ja mu meelest "vanaemasust" ei saa vaid ühe oskuse alusel hinnata. Pealegi on ise küpsetamine kulukam kui poepirukas.
VastaKustutakõhulihaseid ju treenitaksegi selili.
VastaKustutaMa olen sellele isegi mõelnud. Aga kas kuidagi ilma ülestõusmata ei saa? Kunagi olid mingid butterfly absid, aga need ilmselt siiski ei tööta.
VastaKustutaMa olen ka käsitöös saamatuvõitu eluaeg olnud. (Sokke oskan küll kududa, mütse ka, aga see kergelt ei tulnud)Ja ma istun pidevalt vasak jalg istmiku all arvuti taga, kuigi tean, et jalg "sureb ära" Mul on isegi jalale tooli vastu surutusest teatav nahapaksend tekkinud. Söögitegemisega ka samad lood, sisu võib hea olla, aga vormimises olen küll vilets.
VastaKustutaMe peame olema sugulased.
Ah, eestlased on niikuinii kõik omavahel sugulased :)
VastaKustutaEhh, tüdrukud! Kui te praegu arvuti ees tundide viisi kõveriti istute, siis on varem või hiljem teil selgroog kõveraks paindunud ja selg valutab (nagu mul). Ma armastasin istuda arvuti taga poolküljetsi, jalg üle põlve :D Nüüd ma sätin enast küll võimalikult sirgelt istuma, et kumbki ranne oleks võrdsel kaugusel ja natuke aitab seljavalu ära hoida. Aga mida varem, seda parem oleks oma istumisasendit korrigeerida.
VastaKustutamis ülestõusmisest sa räägid? istessetõusud kuulukse ohtlikud olema, vähemalt algajale. kõige ohutumad kõhuharjutused, millega endale lihast tekitada, ongi selili, maast tulevad ainult õlad lahti.
VastaKustutaõigemini, kui ma ravivõimlemises käisin, siis esimene harjutus oli puhtalt lamades - sisse hingad niisama, aga välja lükkad õhu kõhulihastega, nii et välja hingates üritad naba läbi selgroo vastu maad litsuda. sellele järgnes sama, aga käeliigutustega. ja alles pärast sellist soojendust tulid õlad-maast-lahti harjutused. kusjuures rõhutati, et ei tohi pead kätega lahti sikutada, vaid õlad peavad kerkima puhtalt kõhulihase lühenemisest. igaüks tegi omas rütmis, sest oli vaja selgelt ise aru saada, kuidas lihas töötab.
praegu trennis teeme hakatuseks seda kõhulihase lühenemise abil õlgade tõstmist nii, et põlved on kõverdatud, tallad vastu maad. Järgmises etapis ei tule maast lahti mitte selg, vaid hoopis jalad - kõveralt õhus. Ja viimases etapis on jalad õhus püsti. Selg püsib kogu aeg maas, või noh, ülaselg äärmisel juhul tuleb natuke maast lahti.
ja see töötab lihased läbi nii, et vähe pole.
üks väga tõhus harjutus, mis ka külgmised kõhulihased läbi võtab, on selline, kus pöörad õlgu, käed pea all, nii et kord käib üks õlavars vastu maad, kord teine. sellega vastassuunas käivad põlved enam-vähem vastu rinda, nii et kui vasak õlg on maas ja parem küünarnukk püsti, siis vasaku jala põlv peaks idee järgi tulema vastu seda ülemist küünarnukki. a kui ei tule, siis vähemalt peaks nad enam-vähem ühele joonele saama. no ja kui 3 puudet on tehtud, siis jätad natukeseks ajaks küünarnuki ja põlve kokku paigale, ja vehid hoopis tolle jalaga üles-alla, mis viimati sirgelt pikutama jäi. sirgelt üles-alla.
VastaKustutano ja selili maas "käärid" töötavad ka hästi; ja "jalgrattasõit", kui seda piisavalt madalalt teha.