Omanikuta naine

Daki jagas mõni aeg tagasi sellist huvitavat koomiksit. Ahistamisest siis. Sellest, kuidas ahistamine on sisuliselt võimu näitamine selliste meeste poolt, kes arvavad, et avalik ruum ning selles liikuvad naisinimesed kuuluvad nende kontrolli alla. Välja arvatud siis juhul kui naisinimene liigub juba koos mõne teiste meesinimesega ehk on siis juba korralikult kellegi kontrolli all. Kohe meenuvad šariaadiseadused, kus asjad just nõnda korraldatud ongi. Naine olgu alati mehe kontrolli all, mitte ärgu siiberdagu omapäi ringi. Mulle tundub, et meil siin on tänavaahistamist siiski üsna vähe. Minule on rõvedaid kommentaare poetanud ainult üksikud purupurjus eluheidikud, kellel niikuinii midagi kaotada pole. Sellist konsensust, nagu oleks tänaval liikuvale naisele järele karjumine midagi normaalset, meie ühiskonnas ei ole. Kunagi Itaalias käies oli küll šokk, sest seal isegi lihtsalt ei röögitud, vaid tuldi võimalusel ka kätega katsuma. Seda muide ainult juhul kui meessoost saatja jäi sinust paar sammu liiga palju maha. Ja Itaalia on ju ometi Euroopa riik. Võib ju öelda, et lihtsalt kuumaverelised poisid, aga tegelikult oli see hirmuäratav. Samas ei salga üldse, et seltskonnas oli ka vähemalt üks inimene, kellele säärane tähelepanu meeldiv tundus. On ju palju neid, kes leiavad, et "komplimentide" eest peaks hoopis tänulik olema, aga millegipärast usuvad need inimesed vist, et järele hõigatakse vaid platoonilisi kommentaare stiilis "Küll sa oled ilus!" Tõde on see, et enamik "järelhüüetest" kannab endas siiski vihjet hoopis labasematele soovidele. Kui sa oled neid kuuldes ebakindel 14-aastane, võib meestest päris õõvastav arvamus tekkida, või siis iseendast, kui räpasest olevusest, kes meessoos vaid sääraseid mõtteid tekitab.
Ma toonitan taas, et õnneks on meil siin säärased mehed suures vähemuses. Samas jagas üks tuttav alles hiljuti "naljapildikest", kus anti teada, et naisel peab olema üks omanik, muidu on tegemist ühistranspordiga. Lihtsalt naljakas, eks? Miks mitte jagada? Oeh, mul lähevad kohe käed higiseks sellise õuduse peale. Mis kuradi "naise omanik", mis mõttes? Jagaja oli kindlasti täitsa normaalne eesti mees, kes eelistab monogaamiat ega peksa kodus oma naist, armastab konservatiivseid väärtusi ning on tubli töömees ja hea isa. Tema ei tule selle pealegi, et keegi nüüd nalja peale solvuda võiks. Mingi feminist oled vä?
Mis mul siis viga on, ah? Ei tea, aga see viga on mul juba väiksest peale. Mäletan, et üks esimesi mulle tõeliselt muljet avaldanud laule oli Anouk'i "Nobody's wife". Muidu mulle tema looming väga ei istu, selle laulu puhul jäi kõrva just sõnum. Kuidagimoodi kriibib sellest alates ka see abieluteema. Ei tahaks nagu olla kellegi naine, võtta kellegi nimi ja olla siis proua see-ja-see. Õnneks minusugust keegi naiseks ei taha kah. Mulle sümpatiseeris kunagise kirjasõbranna pulm, kus ta viis oma mehe altari ette, koera kaelarihm ja kett kaelas. Ei õigusta meesteahistamist, usun, et mees oli ikka sellise lahendusega päri.
See selleks, kõige häirivam on minu meelest ka mainitud koomiksis ära toodud stiil rääkida naisest, kui mõnele mehele kuuluvast objektist. Mäletan siiamaani juhtumit kui astusime eksiga taksost välja ning taksojuht ütles talle, et "sa peaksid õpetama oma naisele, kuidas ust normaalselt kinni pannakse!" Sest noh, mina olen ju mõttetu emane olend, kellega rääkimiseks ennast alanda ei tasu. Ütle mulle kasvõi, et raisk, õpi ust kinni panema, ja see oleks vähem solvav olnud. Õnneks olen aru saanud, et enamik taksojuhte ja turvamehi kuulubki mingisse eristaatusega gruppi, kelle jaoks naiste alandamine on eraldi meelelahutus.