Nii-nii - ma sain nende kingadega käia täpselt ühe päeva. Käimise all mõtlen ma paari meetrit autosse ja lasteaeda ning pooletunnist lõunalkäiku, millest ma enamuse ajast istusin. Ja vaadake nüüd neid pilte:
Siin on king oma täies ilus, kui täpsemalt vaadata, siis jah, üks kriim on tõesti seal külje peal näha. Aga no vaatame ikka lähemalt:
Nagu mida hekki!? Millest need hiinlased neid kingi teevad? Mis kehvapoolne liim see selline on? Kas ma sellise asja eest maksin teile 7 ja pool eurot (koos kohaletoimetamisega), et sellist käkki saada? Huvitav, kui palju reostust selle saasta tootmine maailma paiskas, kui palju pidi üks õnnetu hiinlane ületunde tegema, et ma tema "käsitöö" joonelt prügikasti viskaksin? Kas keegi kusagil sai tänu minule rikkaks? Mitu armsat linnukest või hülgepoega lämbub tuhandete teiste sarnaste joonelt ära visatud käkkide ja nende osade kätte? Hind on aga nii odav, et ma saaksin ikka mitmeid kordi veel katsetada, enne kui raiskan ära sama palju raha kui ühe paari kingade eest tavapoes küsitakse. Ja eks kindlasti eksib ka pärleid sõnniku sisse.
Seekord oli mul kiire ning ma ei viitsinud hakata uuesti õnnemängu mängima ning suundusin kohalikku kaubandusvõrku. Poes hakkab kohe silma, et keskmisest odavamatel jalavarjudel on mingi konks küljes, näiteks on nende konts nahaga üle löödud ja selliste eest hoiatas juba mu ema - minusugune tõmbaks sinna kohe sada kriimu peale, kust siis nahk ilusti kooruma hakata saaks. Ülejäänud jalanõud on aga a) jube koledad ehk siis igavad b) jube ebamugavad c) jube kallid d) pole minu numbrit. Sellest viimasest tahaks kohe täpsemalt kurta, nimelt käisin kõik poed läbi, viimases hädas astusin sisse ka ABC Kinga (no mäletate ju küll seda kampaaniat, millest siingi poleemika tekkis ), vaatasin seal nõutu näoga mingit kingapaari ja abivalmis müüja tõttas kohe mulle sobivat numbrit tooma, kuuldes, et see number on 36, muutis ta oma lauset umbes nii, et "milline mudel teid huvitab...aa, või no et siis millisel mudelil üldse seda numbrit saada on". Tõepoolest, 36 ei ole enam see number, mida iseenesest mõista saada on. Või üldse olemas. Arutasime paar päeva tagasi, kuidas nõuka ajal olevat keskmine naisterahva jalg olnud 37-38, nüüd on aga 39-40. Nõuka ajast teadis üks sel ajal veidi rohkem elanud naisterahvas. Mulle on ka silma hakanud, kuidas erinevatel netiturgudel kommenteeritakse, et "38 on väga pisike number". Eks see peaks vist korrelatsioonis inimeste pikkusega olema, hea elu venitab inimesi igast otsast. Tõele au andes vaatasin ka ise peeglist oma profiili ja tundsin, kuidas varbad võiks üldise proportsiooni huvides veidi pikemad olla. Äärepealt oleksin lasknud end ära meelitada mingitel ABC Kingas olnud liiga kallitel disainiimedel, aga õnneks olid need nii ebamugavad, et vere ja raha maitse oleks neid kandes garanteeritult suus olnud.
Kuna mul oli ju kingi "vaja", siis ostsin lõpuks ühed ära ka. Olid teised täisnahast, Tamaris on vist enam-vähem firma ka, ja mis peaasi - need olid väga mugavad. Erilised disainiimed ja pilgupüüdjad just pole, aga samas meenus L.-i igahommikune porin sel teemal, miks me ometi jala tööle ei võiks minna. No nende kingadega ma saan seda ilmselt isegi teha. Eks ma muidugi töötlesin L.-i ette ka, et "üldse mitte mingit valikut pole/ostsin ühed ilged surnusussid" jne. Mis loomulikult minu loogika juures tähendab seda, et mees võiks ikka veidigi püüda ümber lükata seda surnususside teemat. No seda igatahes ei juhtunud, L. mühatas, et ega sa sääraste eest ometi rohkem kui 10 eurot ei maksnud?! Ausa inimesena tunnistasin, et kordi rohkem. OH ISSAND JUMAL KÜLL! Teatraalsed ohked ja silmadepööritused nagu ma tema kirsturaha kallal käinud oleks...No võta sa siis kinni, eks. Ei saa öelda, et seesugune reageering mind nüüd ülearu rõõmsaks oleks teinud, aga noh, kingad said säänsed:
Keskea rõõmud? Ei ole lihtne see naisterahva elu, ei-ei.
Kutsu see porisev L mõne kingafiilist sõbranna poole külla kaasa ja näita talle möödaminnes TÕELISE naise kingakappi? Siis ta pärast vähemalt raha üle ei virise.
VastaKustutaVõi osta paar paari blahnikuid šokiteraapiaks.
Ma olen kogu aeg kingapoes neid 36-37 kingi vaadates mõelnud, et kus on kõik need kümneaastased, kelle ema lubab neil nii kõrgeid kontsi kanda. Aga tuleb välja, et neid kingi tehakse hoopis sulle.
VastaKustutaVäikene jalg kõlab nagu õnnistus. Ma lähen kingapoodi ja lahke teenindaja aitab mul välja otsida, milliseid mudeleid üldse on numbrini 41 ja siis need näevad välja nagu viimased kalossid. Kuigi väiksemad numbrid sama kinga olid kõik üleni numsikud.
Mõnel kümneaastaselgi võib vabalt jalg juba 40 olla, ma vahepeal sain enda teismelise sugulase kingi kanda, sest "lapsele" ei läinud enam jalga. Ta oli muidugi pikka kasvu neiu ka. 41 ei ole mu meelest nii suur number üldse, et seda ei leiduks. Ühel tuttaval oli 43,5, temal oli küll tõsine probleem kingade leidmisega. Väike jalg on nunnu jah, juba vanad hiinlased teadsid seda :P
VastaKustuta:D Ma tulen siis L-i asemel appi ja ütlen, et ei ole surnusussid need midagi. Väga moodud ja pisike poolsaabas on sel hooajal väga in. Kõik londoni moehullud kappavad nendega ringi.
VastaKustutaNeed hiinakad olid disainilt muidugi ägedamad, sest vidinaid ja detaile oli rohkem, aga tamaris teeb üldiselt siukest mõnusat käidavat jalanõud just. Pole mind veel alt vedanud. Nii et hakka aga heaga jala tööle uhama.
Mis puudutab jalasuurust, siis ma olen pigem Murcaga samas leeris. Oma nr 40 naelakastile midagi nunnut leida võib olla paras rist ja viletsus. Enamus teevad mu niigi suure jala vapsee Gulliveri omaks.
Ja veel, hoolimata just äsjasest kurtmisest, on minu kingakapp päris suur ja ilmselt vastab Kauri kirjeldatud TÕELISELE naisele. :D Ja mehele ma üldiselt ei ütle iga kord, kui ma miskit uut soetan. Ta niikuinii ei pane tähele (nagu sinu L-gi) ja kui ka küsib, siis ütlen, et see on juba enne olemas, aga pole lihtsalt ammu kandnud. Ausus ei ole alati parim poliitika, ma leian ;)
Mul on aus olemisega enamasti see tagamõte olnud, et ta ometi aru saaks, milline "tegelik" elu on - et asjad ongi jube kallid ja tõepoolest ei saa samaväärset asja viie euroga kätte. Eks tema usub ikka seda, et "lollidega manipuleeritakse" - pannakse mingi kaubamärk peale ja lollid on nõus maksma - kui inimesed ei ostaks, ei saaks "kapitalistid" hingehinda nõuda ka. Samas ei suuda mina ka alati see rahvapööraja olla ja masside eest kannatada, ei taha ju ometi paljajalu käia.
VastaKustutaNaine24 ütleb moe kohta hoopis nii: "Unustage poolsaapad, sel sügisel tuleks kanda üle põlve ulatuvaid pikki saapaid!" Ja stiilisoovitusena on pilt Julia Robertsist filmist "Pretty Woman", kus ta teadupärast prostituuti kehastas.
VastaKustutaNii... kirjutan üles... kui naine ütleb mõne hilbu kohta "vana", siis tegelikult ta mõtleb hoopis...
VastaKustutaBlogisabadest on ikka abi; Marca jaoks on see mehe surrogaat, minu jaoks üldhariv, kindlasti on ka teistele siit midagi kasulikku kõrva taha panna.
See võib olla vahel päris müstika, mida naine mõtleb. Hea, kui blogisabad selgust aitavad tuua.
VastaKustutaNaine24-ga ma vaidlema ei hakka. Nendele poolsaabastele saab äkki sellise pika suka külge kududa, mida siis vajadusel üle põlve tõmmata?
Ma pean ütlema, et naiste blogisid lugedes on mul tihti hea meel, et ma ise ei ole. Mul on umbes kolm paari jalatseid. Matkasandaal, matkatoss, matkasaabas. Nad kõik on pmst igavesed, katki ega nähtavalt koledaks ei lähe, tee nendega mis tahad. Ja ma olen nendega käinud viimased N aastat. Suvel (st lume tulekuni) sandaal, sealt edasi toss ja kui lumi on üle pahkluu, siis saabas.
VastaKustutaMa olen praegu muidugi nohik nohikute keskkonnas, aga pangas töötades oli mu rõivastus suht sarnane.
Mõnikord on vaja heledat v tumedat ülikonda ja selle juurde kuuluvat kinga, aga needki on mul sada aastat vanad ja ma ei näe põhjust uusi osta... niipea.
Võimalik muidugi, et mees24 kirjutab midagi muud...
Kaur, ega sa ka pangas nohikutööl ei olnud? sel puhul on suurem vabadus, a ma kahtlen, kas sa nt diplomaaditöö peal või muus ametis, kus kedagi esindama peab, nii kergesti pääseksid.
VastaKustutaTamaris on päris usaldusväärne, mul käivad ühed juba üle kümne aasta, väikese remondi abiga (kontsaplekki olen parandanud ja kui jalapealne rihm ähvardas läbi minna, lasin paigata, aga põhistruktuur püsib koos). Kahjuks ei saa ma nende uuemaid mudeleid enam osta, nende praegune liist on kitsam kui vana ja nad ei tule mulle enam jalga. Nüüd olen Riekeri peal.
a odavaid ja usaldusväärseid saab ainult kaltsukast: need on juba proovile vastu pannud, keegi on neid juba kandnud ja kui ikka koos seisavad, ju seisavad mõnda aega veel.
VastaKustutaJalanõud on asjad, mida mina kaltsukast osta ei suudaks.
VastaKustutaKuidagi teistmoodi kui riietega?
VastaKustutaJalanõud on seal sageli suht vähe kantud, tihti tundub, et inimene on soetanud, korra väljas käinud ja otsustanud, et ikka ei istu.
Ma olen valedes kaltsukates käinud ilmselt, sest mulle on silma jäänud just sellised kingad, mis juba kellegi jala poolt sisse kantud.
VastaKustutamul on muidugi üldse häbematult hea kaltsukaõnn olnud, nii et vbla normaalse inimese jaoks kaltsukad üldse ei sisalda samu asju, mis minu jaoks. äkki on sellega umbes nagu nende merepõhjast tõusvate ja sinna tagasi vajuvate kaubalinnadega, mis ühel päeval on vaat selle-ja-selle koha peal, järgmisel päeval ei ole. ainult et ükskikute kaubaartiklite kaupa.
VastaKustutaeheheheh.
VastaKustutaEi, väga püssid kingad on, ma pole kindel, et ma sellise kontsaga üldse käia suudaks.
Peaks ka ühe papupostituse tegema, siis sa tunneksid ennast kindlasti paremini :D
Pilt petab, konts on heal juhul 3 cm. EDIT läksin mõõtsin ära, 6 cm hoopis, ei tasu ikka silmamõõtu uskuda, aga mugavad on küll.
VastaKustuta