Nägin täna und. Olin mingitsorti Mata Hari stiilis tegelane, kes oli imbumas EKRE ridadesse, et seda seestpoolt õõnestada. Kohtusin Jaak Madisoniga ja ütlesin talle: "Issand, te olete nii ebafotogeeniline inimene - päriselus näete te palju parem välja kui fotodel, mitte muidugi nii hea kui Toobal, aga noh, temaga, teate küll, on teised lood..." Ärkasin selle peale üles, et naer tuli peale. Ilmselt kukkusin Mata Harina läbi.
Tule taevas appi, mis unenäod! Reaalsus on tõeliselt kurnavaks muutunud, enam ei saa unes ka rahu sellest hullusest.
Teise teema võiks pealkirjastada kui "miks armastus teeb haiget", aga see kõlab liiga kohatult. Nimelt on mu kass viimased paar kuud käppadega sõtkuma hakanud. Mõtlesime juba, et peaks ta leivatehasesse tööle saatma, teenib kopika ehk või midagi, sest see sõtkumine on iseenesest maru tüütu, rebestab riideid. Eile aga juhtusin lugema, et kassipoolne käppadega sõtkumine on kõige kindlam armastuse väljendus tema poolt. Awwwww! Kuna ma enamiku kodusviibimise ajast veedan niikuinii teki all (ei, meil ei ole külm, keskeltläbi +23 on stabiilselt toas, aga ma lihtsalt olen kookoniloom), siis las ta sõtkub. Õnneks on kass niivõrd intelligentne, et kui paljas ihu käpa alla satub, tõmbab ta küüned sisse (endale, mitte mulle siis). Muidu masseerib ikka korralikult küüned välja-sisse stiilis, tekk ragiseb. Eks ole need armastuse teed kummalised. Pealegi ei sõtku ta mitte kedagi teist peale minu. Nii romantiline.
Sõber tundis muret oma seitsmeaastase tütre pärast, olevat teine liiga ilus, mõtle kui õudne, kui tütrest niimoodi lits tuleb! Ma ei hakanud ironiseerima stiilis, et viska talle siis hapet näkku ja kõik mured saavad murtud, vaid olin omaette hämmeldunult vait. Lihtsalt teadmiseks sellistele teadmatutele meestele - selleks, et teie tütrest lits saaks, ei pea ta üldse ilus olema. Piisab sellest, et ta lihtsalt on. Naissoost siis. Litsitiitli saab mu meelest enamik igal juhul kätte. Lits on see, kes seelikut kannab, pükse kannab, peol käib, kodus istub, kätte annab, kätte ei anna, sõbralik on, ebasõbralik on, paks on, peenike on. Mina olin näiteks ühe koolivenna silmis lits seetõttu, et mul väidetavalt ei läinud jalad ülevalt kokku. Niisiis, ettevaatust kõik need tänapäeva teismelised, kes igatsevad endale thigh gap'i.
Ma olen kuskilt lugenud, et kassi sõtkumine on pärit ta lapsepõlvest: kassipoeg sõtkub ema kõhtu, et piima kätte saada.
VastaKustutaMa ise kahtlustan ka seda. Äkki Turovski kunagi rääkis nii? Sellest, kuidas kitsepojad peaga udarat müksivad rääkis ta küll.
VastaKustutaMarca, kui kassi armastus haiget tegema hakkab, on tagumine aeg kassi küüsi lõigata :)
VastaKustutaÕuekasside küüned kuluvad ise, aga toakassidele tuleb tegelikult vahepeal ise maniküüri teha.
Hmmm, minule öeldi loomaarsti juures, et kassi küüned kasvavad teatud pikkuseni ning seejärel koorub mingi kiht maha ning otsest lõikamisvajadust pole.
VastaKustutaMu kass ei laseks iialgi oma küüsi lõigata. Aga ma olen märganud, et mingi aja möödudes kukub lihtsalt jupp küljest ära.
VastaKustutaJa vanemaks saanuna on ta õppinud küüned sees hoidma. vahel harva mängu käigus nt kõrrele jahti pidades saan kogemata küünistada ja siis tundub, et tal on ka endal väga piinlik.
Nagu kirjutad, kass justkui teaks mida tohib küünistada ( tekk, voodi nt) ja mida mitte.
Kõik räägivad kassist ja armastusest, mina aga litsist ja armastusest :). Selline ebaõnnestunud väljaütlemine ühe isa poolt näitab sisemiselt tema suurt armastust oma tütre suhtes. Olgu see mõttekäik pealegi näiliselt vastuoluline ning enamikule naistest vastuvõtmatu ja mõistmatu. Iseasi, kas on arukas oma sisemisi hirme ja piiritud soovi oma tütart kaitsta kõige halva eest sedamoodi, avalikult ja kuuldavalt väljendada.
VastaKustuta