Tegelikult tuleks vist hoopis rõõmustada selle üle, kui PMS ja "kõiksugu maailma s***" ühele ajale satuvad, sest siis saab toredaid emotsionaalseid postitusi kirjutada...Või noh, eks see maailm ole muidu ka ekskremente täis, sel ajal kõik lihtsalt võimendub.
Igatahes olen siin ilmselt varem ka kirjutanud, kuidas mind häirib see, kui liikluses mingit kahtlast manöövrit nähes alati käratatakse "jälle mingi eit roolis!" Seda enamasti veendumata, et oli üldse "eit". Mu meelest ei päde ka see seletus, mis enamasti antakse: "aga nii on, vaatame faktidele näkku, enamasti nii on!". Tegelikult on tänapäeval linnas sõitvatest autojuhtidest pea pooled niikuinii naised (hommikusel tipptunnil on mulle jäänud mulje, et naisi on roolis isegi rohkem kui mehi), seega peaks neid hulle liikluses kõvasti rohkem olema, kui pelgalt soost piisab, et roolis lollusi teha. Samuti meenuks nagu kuskilt statistika, et õnnetuste põhjustamises on mehed siiski naistest peajagu üle. Naised ehk lihtsalt sõidavad ebakindlamalt, mis võib teisi häirida, kuid see ebakindlus tagab selle, et õnnetusi tekib kokkuvõttes vähem? Sageli on ju "eide" süü see, et ta uimerdab.
Ma ei tea, ja hetkel polegi küsimus selles, mis mind vihale ajab, on see, kuidas see mõjutab neid "eitesid", kes veel rooli taha jõudnud ei ole. Näiteks mina kuulsin seda lauset oma lapsepõlves iga päev ning loomulikult eeldasin selle põhjal, et naine ongi roolis mingi imelik erand, naine ei saagi autoga sõita osata ja kõik kaasliiklejad suhtuvadki temasse ette põlgusega. Äkki oleks ma seda eeldamata ise autokooli sattudes vähem ärevuses ja enesekindlam olnud? Äkki ma poleks seda autot ja liiklust nii hirmsasti kartnud? "No mida sa võtsid seda "eidetamist" nii südamesse siis!" Seda ütleb mees, kes ise otsib oma käitumisele samuti selgitusi lapsepõlves saadud hinnangutest.
Äkki oleksin ma siis rooli istudes olnud samamoodi lollakalt enesekindel, nagu sünnitama minnes? Sünnitamine on ju naisele loomulik tegevus, kõik saavad sellega hakkama! Mis siis, kui oleks leitud, et naised ja autod sobivad kokku täpselt sama hästi nagu naised ja imikud? Sest naise eluülesanne ongi sünnitada ja mittesünnitanud 27-aastane on ühiskondlikult ohtlik element? Teate, mina näiteks imetlen naisi, kes on nõnda julged nagu näiteks Diip kunstiinimene ja ütlevad välja, et nemad enam ühtki last ei taha. Mina olin päriselt nii rumal ja arvasin, et ilmselt oli esimene kord eksitus ja teisel korral läheb kõik paremini, olen tublim ja osavam ning mitte mingit deprekat ega muid tagasilööke enam ei teki. Praegu ma võin käsi südamel vanduda, et ei iial enam, kuid samas ei julgeks ma öelda, et juhul kui peaksin ootamatult lapseootele jääma, ei külastaks mind taas need "aga äkki seekord?"-mõtted. Sest ma lihtsalt ei saa aru, et beebiiga ON tegelikult väga tore aeg ja ma lihtsalt EI OSKA seda nautida, kuid kindlasti oleks see õpitav. Nii nagu lugupeetud poliitikuhärra teab, et lastetu naine ON tegelikult sisimas õnnetu.
Päriselt, ma emigreerun, kui need siin võimule peaks tulema. Kuigi iseenesest, vaevalt, et palju sellest muutuks. Suur osa EKRE toetajaid mõtles ju varemgi selliseid mõtteid, lihtsalt oma seltskonnas ja kodus teki all. Alles EKRE tulekuga tulid nad selle peale, et üksikisiku vabadusi piiravad ideed on täiesti salongikõlbulikud ja avalikuks esitamiseks mõeldud. "Sest no tegelt see on ju tõsi, et normaalsel naisel peaks ikka lapsed olema, geid on mingid kahtlased värdjad ja neegrid ei taha ju sugugi tööd teha - sugu aga seda enam." Mõtlen, et kui EKRE kasutab kitsarinnalisi ja kitsa silmaringiga inimesi ära lihtsalt selleks, et nende abil võimule tulla, väärivad nad isegi kerget imetlust - kõik võimu nimel on ju osalt seksikas käitumisviis? Kui nad aga tõepoolest seda kõike tõsiselt võtavad, mida nad suust välja ajavad? Kuidas näiteks nende toetajad usuvad, et just nemad on need "õiged eestlased" kelles mitte ühtki eristuvat joont ei leidu, mille alusel neid karjast välja heita saaks? EKRE moto kõlaks ju justkui, et kõik, kes te pole nagu meie, olete meie vastu? Kuidas nii paljud inimesed elavad oma elu, arvates, et kõik ülejäänud on (seda viga on meist kergel kujul kindlasti igaüks kunagi teinud), ja peavadki olema, täpselt sellised nagu nemad?
Ma käisin paari aasta eest libedasõidu koolitusel ja autokoolimees tõstatas teema, kummad siis inimeste meelest rohkem liiklusõnnetusi põhjustavad? Naised olid meeste poolt, mehed naiste poolt, aga autokoolimees selgitas, et nii ja naa.
VastaKustutaPisikesi plekimõlkimisi ja "tagurdasin-õrnalt-kivi-otsa" värke teevad rohkem naised, need kõik jooksevad ju kindlustustest ka läbi ja statistiliselt on siis naised nende poolest ülekaalus. Selliseid õnnetusi, kus kiirabi kohale sõitma peab - või mitu kiirabi, (sõltuvalt kannatanute arvust, iga kannatanu kohta üks ekipaaž) - selliseid tekitavad suuremas jaos mehed. Et kumbasid siis pidada õnnetusteks, kas neid, kus auto kriipis pisut vihmaveetoru/prügikasti või selliseid, kus reaalselt liiklusohvreid on?
Aga jah, imelik, mul ka tutvusringkonnas mõned EKRE huvilised. Enne FB-d mõtlesin, et need on sellised vanemas keskeas mehed, aga nüüd on tõde paljastunud.
Huvitav, minu peas ei ole eit sugugi ühe kindla sooga seotud halvustav väljend. Halvustav küll, aga mitte sugugi soopõhine
VastaKustutaNo algselt on eit ikkagi naist tähistanud ju. Eit ja taat, noh. Millegipärast on aga nii, et just need naispoolt tähistavad sõnad on omamoodi sõimusõnadeks kujunenud ja seda siis tõesti olenemata tähistatava soost. Muidugi võib öelda ka mehele, et "ära käitu nagu mingi eit!", aga see tähendab ju ikkagi seda, et eit, eidelikkus, algselt naiselikud omadused, on kuidagi taunitavad. Neid sõnu on päris palju veel. "Emane" - negatiivne; "isane" - positiivne. Ise sai ka kasutatud kunagi stiilis "ah, mingi emane ülesanne, ma ei oska seda teha" ehk siis täiesti sooneutraalselt, mõtlemata sellele, mis sõna tegelik tähendus on.
VastaKustuta