Mind üldiselt teiste toidulaud ei huvita, ei huvita mind tervislikkus, ei huvita mind "puhas" toit, kaloreid ma ei loe ega arva ka, et inimene on see, mida ta sööb. Mulle meeldib süüa, mulle meeldib kui toit on hea maitsega, kuid selle koostis, valmistamisviis ja päritolu jätavad mu külmaks. Toidu valmistamine on üldse üks hirmus tüütu tegevus ja seda enam ei viitsi ma selle tegevuse telgitagustesse süüvida. Niikuinii ma sellega vabatahtlikult tegelema ei hakka.
Samas mulle meeldivad loomad. Rohkem kui inimesed, kindlasti. Ma ei suuda kuidagi aru saada (karus)naha pooldajate väidetest, et kunstnaha valmistamisega reostatakse keskkonda oluliselt rohkem. See üldine keskkond on kuidagi abstaktsem konkreetsete karusloomade kannatuste kõrval. Loomulikult saan ma loogiliselt võttes aru, et ilma puhta keskkonnata poleks neid loomi üldse, aga ikkagi. Seega, ma oleksin hea meelega ka taimtoiduline. Aga ma olen ju laisk, ega tahaks hakata endale eraldi toitu valmistama või veel hullem, meest ja lapsi taimetoiduusku pöörama. Lapsi ma olen tegelikult toidu päritolust teavitanud küll ning suuremal läheb ikka juba nägu pikaks, kui kusagil menüüst jälle talleliha või vasikapraad vastu vaatab. Ega inimene ei taha ju ometi vintsket vana looma liha, tema tahaks ikka selle pisikese põrsa, tallekese või hõrgu lihaga vasika nahka panna.
Ma ei ole ka süüvinud sellesse teemasse, kuidas veganina kõik olulised vitamiinid ja mineraalained kätte saada, sest näiteks rauda omastab inimene ju kõige edukamalt siiski lihast ja inimene ei ole tegelikult taimetoiduliseks loodud. Ideaalne variant oleks ilmselt see, et me sööksime vaid metsloomade liha, kelle arvukust jahimehed nii ehk naa piiravad, kuid kes sellest hoolimata saavad elada vabaduses. See on muidugi utoopia, kuid üldises inimkonna lihatarbimise vähenemises saab küll vaid positiivset näha. Iseasi, kas see peaks olema nii, et osad söövad liha liiga palju ja teised üldse mitte. Evolutsioon muidugi kestab ja võib-olla on veganid esimesed pioneerid, kellest lõpuks arenevad välja inimesed, kes suudavad kõik eluks vajaliku vaid taimedest ammutada? Arvestades seda, kui palju on inimesi ja kui palju need inimesed söövad, siis võib ju kunagi kätte jõuda hetk, kus inimesed on lihtsalt kõik loomad ära söönud? Pigem muidugi kurnatakse kariloomade pärast kogu maa nõnda ära, et hoopis taimed saavad enne otsa kui loomad. Loomi toidetakse aga hoopis mingisuguste keemiliste segudega, peaasi, et liha jätkuks.
Seega veganlus on minu meelest positiivne ning sõjad veganite ning lihasööjate vahel ehk esimeseks sissejuhatuseks maailmas alles algavatele toidusõdadele, sest varsti tõesti enam paljudele ei jätku. See oleks siis negatiivne stsenaarium. Võib-olla tõesti areneb tehnoloogia nii kaugele, et me suudame toidunappust ja põllumaade vähenemist kuidagi kunstlikult peatada? Toidutehnoloogia on ju pidevas arengus ja just see mind antud postituseks tegelikult inspireeriski.
Nädalavahetuse Hansapäevade raames toimus Aparaaditehases Müürilille täika, kus taaskasutuse kõrval pakuti ka vegan-toitu. Mina olen vegan-toidust küll alati elamuse saanud ja seega seadsin enda sammud Aparaati. Kohale jõudes vaatasin, et imelik, sildid nagu räägivad, et taimetoit, kuid samas pakutakse šašlõkki ja burgerit, salatilehti ja porgandeid ei paista kusagilt. No heakene küll, tänavatoidu burgerid on ju ka enamasti head ning neid saab vaid kuskilt Tallinna hipsterilinnaosade päevadelt, kasutan juhust ja proovin ära. Oligi väga muhe burks, tundus, et selline mõnus pehme kaelakarbonaadi tükk vahel, mmmm! Läksin siis koju ja nii muuseas vaatasin ringi tootja FB-lehel. No olen mina ikka pikkade juhtmetega. Uba? Kas nimi uba ei seostu kuidagi sojaga? Tuligi välja, et kogu kraam - burksist šašlõkini, oli täis-taimne, ei mingi kaelakarbonaadi, lihtne väike uba ajas asja ära. Minu pettis küll ära ja kommentaarid FB-s osutasid, et ma polnud sugugi ainuke. Oleks tahtnud seda šaslõkki ka ikka proovida, paistab, et see on vägagi kuum kaup.
Siin siis pilt minust burksiootel (pärit Aparaaditehase FB-lehelt, autori nime ei leidnud, lõikasin pildi veidi väiksemaks ka, et võõrad inimesed end mu blogist leidma ei peaks)
Raud ja vitamiin B12 on ainsad mineraalained ja vitamiinid, mille kättesaamisega veganitel raskusi tekib. Ma ei ole vegan, kuid ei söö looma- ega linnuliha, ainult kalaliha. Piima ja muna ka. Aasta alguses tehtud vereanalüüsi järgi oli mul organismis rauapuudus ja B12 vitamiini oli ka vähe. Hakkasin rauda ja B12 lisaks tarbima ja nüüd peaks nendega korras olema. Vähemalt energiapuudust enam ei tunne, nagu ennem.
VastaKustutaValkusid saab ka taimetoidust vähem, olen vaadanud, et valkude osakaal minu toidus jääb sageli sinna alumisse lubatud osasse. Seda oleks lihtne tõsta, kui spetsiaalselt süüa valgurikkaid toitaineid nagu soja ja kinoa. Aga ma olen ka laisk ja ei viitsi liiga palju toidutegemisega mässata.
Veganite juures võib ehk rohkem kohata mitte agressiivsust lihasööjate vastu, vaid passiiv-agressiivsust. Kui vegan põhjendab enda käitumist ja selgitab, miks taimetoidulisus on tema meelest õige, siis tema jutust järeldub kaudselt, et liha söömine pole õige. Ehkki ta jätab selle välja ütlemata, kuid loogiliselt nii on. Ja siis lihasööjad reageerivad sellele nii, et hakkavad end kaitsma ja veganit ründama. Selle pärast ma üldiselt kunagi ei põhjenda oma vaateid, kui just ei küsita.
Sinu suhtumine veganlusse on väga normaalne.
Ma arvan, et tulevikus osatakse valmistada sünteetilist liha, mis kaotab ära lihasöömisega seotud eetilised probleemid ja jätab alles maitsenaudingu. Mingi variant on ka, et hakatakse kasutama rohkem putukatelt saadud valku. Looduskaitse seisukohalt on lihasöömise probleem selles, et ühe looma kasvatamiseks läheb vaja kõvasti rohkem sisendeid – põllumaad, puhast vett, naftat – kui sama kalorilise toiteväärtusega taimede kasvatamiseks. Kui kõik või enamik inimesi loobuks liha söömisest, siis ühe teadusuuringu järgi väheneks õhku paistava süsinikdioksiidi kogus 63% võrra (https://www.theguardian.com/environment/2016/mar/21/eat-less-meat-vegetarianism-dangerous-global-warming).
Kui ma saan ise toitu valida, siis söön ka vaid kalaliha. Piimast püüdsin kunagi loobuda, aga no ei suutnud. On ju olemas ka sojatooted piimatoodete asenduseks, aga need on ikkagi võrdlemiselt kallid alternatiivid.
VastaKustutaSee passiiv-agressiivsus peab ilmselt paika jah, kuigi minu puhul on vahe selles, kuidas midagi öeldakse ja ka sellel, kes ütleb. Mõne inimese puhul tõesti tajud sõnade taga mingit hindavat hoiakut (või on see nii lihtsalt minu peas), teised aga suudavad samu mõtteid neutraalselt edasi anda.
Mul on sama lugu, mis Marcal - ma olen suhtkoht omnivoor ja pole neid mütoloogilisi võitlevaid veganeid, kes kõiki ründama pidavat, kohanud. ükski pole mind rünnanud, seevastu veganimõnitajaid näen alatasa (""taimetoitlane" on vana indiaani sõna kehva küti kohta" on mumst umbes sama põhjanikulunud nali nagu "ära enam peale võta" vms käibefraas). Passiivagressiivsuse kohta ei tea... osa tajutavast passiivagresiivsusest võib olla ka närvilise inimese projektsioon, stiilis "ah sa pead mind mõrvariks, jah?", ilma et teine midagi ütlema peakks. mis võib ühest küljest tulla halbadest kogemustest päris passiivagressoritega, teisest küljest võib tulla tema enda teadvustamata süütunnetest, kuidas kellelgi.
VastaKustutakui ma sööks oma ideaalide järgi, siis sööks ma liha küll, aga mitte kuigi palju ja sellist, mis on nt puisniidul peetavatest loomadest tehtud. sest mulle on kõige sügavama mulje jätnud need keskkonnaartiklid, kus on välja toodud, et tööstuslik lihatootmine neelab küll hirmsasti põllumaad, aga et on ka sellist maad, kus põldu harida ei saaks, aga loomi kasvatada küll, tähendab, sellisel pinnal saab just loomakasvatusega toitu tekitada. no ja puisniidud on teada koht, kus peal loomade pidamine just hoiab ökosüsteemi alal, mitte ei riku (puisniidud on niiviisi kultiveeritult liigirikkamad kui võssakasvanult).
laboriliha katsed on ka huvitavad. kui algul oli esimene laboriliha ulmeliselt kallis, nii et laias mastaabist täitsa mõttetu, lihtsalt huvitav eksperiment, siis praeguseks on ta minuteada juba gurmeeprae hinnaklassi jõudnud. arvatavasti läheb odavamaks veelgi.
viskan ühe oma vana laboriliha-postituse lingi, seal on paari artikli link ka. praeguseks on küll juba uuemaid andmeid. ja teise postituse oma, kus ma kurjustasin samal teemal emotsionaalsete aspektide eiramise või mahakandmise üle.
Nojah, puisniidul peetud loomadest tehtud liha oleks loodushoiu mõttes OK. Eestis on ka rannaniidud, mida sama põhimõtte järgi püütakse hoida loomade pidamisega võssa kasvamast. Aga kui liha ainult neil niitudel kasvatada, siis muutuks see delikatessiks, mida saaks vbl kord paari nädala jooksul, kui niigi palju.
VastaKustutaHakkasin mõtlema sellele väitele, et inimene igal juhul vajab liha, sest ei saa teatud aineid muudest toitainetest kätte.
Näiteks inimahvid üldiselt ei söö liha, kuigi võivad seda mõnikord teha. Loomne valk tuleb peamiselt putukatest nagu termiidid, sipelgad ja tõugud. Ei tundu, et nende raua ja B12 allikaks oleks peamiselt loomse päritoluga toit.
Inimesega sarnase seedeelundkonnaga siga ka ei söö liha. Metssiga sööks küll liha, kui selle kuskilt kätte saaks, võib-olla ta saabki vahel kuskilt kätte mõne linnupoja, närilise või raipe. Kuid põhidieet on siiski taimne. Järeldan, et inimahvid ja sead saavad oma raua, B12 ja asendamatud aminohapped taimsest toidust. Inimese organism ei ole neist liikidest nii lühikese ajaga saanud nii erinevaks kujuneda.
Rauapuuduse kujunemises on pigem süüdi menüü. Et pole harjunud sööma neid asju, kust saaks rauda, sest lihast juba nagunii saab. Ja kui liha lihtsalt ära jätta ja neid teisi asju mitte süüa, siis ongi jama käes.
aijah, putuktoidust räägitakse kah kui ühest võimalikust tuleviku valgu- ja lihavitamiinikriisi lahendajast. sest putukaid kasvatades on kasutegur suurem, sest nad on kõigusoojased.
VastaKustutaa ma oletan, et range taimetoitlase jaoks on putukad täpselt sama liha nagu iga teinegi. päris ranged taimlased ei söö ju isegi mett.
a muidu... mu tuttav bioloog väitis, et nende toitainete saamiseks, mida looduslikult mujalt kui lihast ei saa, piisabki sellest, kui liha ainult paar korda nädalas süüa. nii et saaks täiesti hakkama nii, et liha oleks just nimelt see delikatess, mida antakse pühapäeval.
kui hästi läheb, siis saab rauda ka vetikatest kätte, aga see pidi alles uurimisel olema. ei ole veel kindel.
lihtsalt täpsustus, et inimahvid ja sead söövadki putukaid ka, nii et puhtalt taimseks toiduks nende toidusedelit nüüd nimetada küll ei saa. ja raipeid mingil määral ka. ning šimpansid pidavat ka jahti pidama.
VastaKustutaja ka munasöömist ei maksa unustada. paljud loomad, kes küll ise tavaliselt jahti ei pea, otsivad mune (ja kui leiavad, ei ütle ka linnupoegadest ära).
VastaKustutaMetssigadest kirjutab viki:
VastaKustuta"Boars may occasionally prey on small vertebrates like newborn deer fawns, leporids and galliform chicks. Boars inhabiting the Volga Delta and near some lakes and rivers of Kazakhstan have been recorded to feed extensively on fish like carp and Caspian roach. Boars in the former area will also feed on cormorant and heron chicks, bivalved molluscs, trapped muskrats and mice". nii et mitte lihtsalt ei söö loomset toitu, vaid mõnes kandis lausa "extensively".
orangutanid söövad putukaid ja linnumune, gorillad söövad sipelgaid, ja šimpansid - isegi bonobod - söövad ka väiksemaid selgroogseid (sh väikesi ahve). st mitte muidugi ainult, see on toidusedeli täiendamiseks. aga keegi neist ei piirdu ainult taimede söömisega ja inimesele kõige lähemad šimpansid söövad nende hulgast loomset kraami kõige rohkem.
üks asi jäi veel kripeldama: aeg, mille jooksul inimesed ja šimpansid (inimestest ja sigadest rääkimata) on lahku kasvanud, ei ole ainevahetuse mõttes üldse "nii lühike". kui mõelda näiteks selle peale, et isegi inimliigi piires on väga erinevaid lahendusi kujunenud. nt inuitid on kohastunud väga-väga loomse dieediga, sh saama sellest isegi C-vitamiini jms asju, mida teised inimesed saavad taimedest. sest nende elukohas ei olnud muud varianti. kui isegi inimeste hulgas on nii erinevaid kohastumusi, ei saa loomade söömisharjumused inimese puhul tegelikult argument olla.
VastaKustuta"nende toitainete saamiseks, mida looduslikult mujalt kui lihast ei saa, piisabki sellest, kui liha ainult paar korda nädalas süüa"
VastaKustutaSelliseid toitaineid, mida mujalt kui lihast ei saa, peaaegu polegi. Küsimus on rohkem selles, et lihast on mõnda ainet kergem kätte saada kui mujalt. Raud esineb lihas heemilises vormis ja taimedes mitteheemilises vormis. Ma ei ole viitsinud välja uurida, mis nende vahe on, kuid heemilist vormi omastab inimese organism kergemini. Kaerahelvestes on küll palju rauda, kuid keha ei saa seda kergelt kätte.
B12 on ainus selline asi, mida peaaegu kuskilt mujalt ei saa kui loomsetest allikatest (internetis võib lugeda, et seda saab veel sinivetikatest, fermenteeritud sojast ja merekelbist, mis kõik on ühtlasi hea biosaadavusega raua allikaks).
Kuna B12 on vesilahustuv vitamiin, siis ei saa seda organismi pikaks ajaks koguda, ülejääk tuleb kehast uriiniga välja. Seega peaks seda iga päev toiduga saama, mitte kord nädalas. Rauda saab organismi koguda ja isegi kui rauda toiduga peaaegu üldse ei saa, siis organismi rauavarudest võib jätkuda mitmeks aastaks. Seega on see hea kandidaat kord nädalas lihaga saamiseks. Samas saab vegan saab hea tahtmise korral raua puhtalt taimsest toidust ka kätte. Ta peab siis sööma palju rauarikkaid taimi koos rohke C-vitamiiniga, mis tõstab raua omastamist. Või valmistama tomatikastet raudpannil – nii saab ka rauda. Vms.
Organism suudab toiduga mingi määral kohaneda ka. Veganitel võib mitteheemilise raua omastamine tõhusam olla kui mitteveganitel. Omega-3-rasvhapete puhul igatahes on nii. Taimsetest allikatest (linaseemnetest näiteks) saab vaid alfa-linoleenhapet (ALA), kuid keha oskab seda teisendada dokosaheksaeenhappeks (DHA) ja eikosapentaeenhappeks (EPA). Taimetoitlastel töötab see teisendus tõhusamalt kui omnivooridel.
Ma vaatasin järgi, šimpanside dieedist moodustab liha 3%. Viigimarjad on nende põhitoiduks. Huvitav on see, et metsikud viigid vajavad tolmeldamiseks teatud herilase liiki. See herilane muneb oma munad viigiõie sisse ja kui nüüd viigimarja süüa, siis on seal herilaselisand automaatselt juures (herilasevastsed). Õnneks (mõeldes kõigile neile viikidele, mida olen elu jooksul ära söönud) ei pidavat kultuurviigipuudes seda herilast viigiõite viljastamiseks vaja olema.
Tehniliselt võttes pole lehmad ja hobused ka puhtalt taimedieedil, sest kindlasti satub neile mõni putukas koos rohukõrtega suhu.
Ma ei võta rohkem metssigade kohta sõna, sul on kindlasti paremad teadmised oma metsas elavate sugulaste kohta. :)
Nõus, et ainevahetus võib erinevates inimpopulatsioonides vägagi erinev olla ja "nii lühike" oli liiga ülepakutud. Sama asi nagu laktoosi seedimise võimega, mis mitte-kaukaasia tüüpi inimestel peaaegu puudub. Järelikult on Marcal on õigus: tulevikus võivad välja areneda sellised inimesed, kellel pole raskusi taimedest kõigi ainete kättesaamisega.
õigus jah, jutt lihaviilust nädalas käis raua kohta. aga vat nende vetikate kohta ongi mu tuttavad bioloogid rääkinud, et on kõva lootus, et selgub, et sealt saab B12 kätte, aga see ei ole veel päris kindlalt tõestatud.
VastaKustutamis toidu sees olevatesse ussikestesse puutub... ma olen kuskilt kuulnud, et näljaajal või muidu piiratud toidu tingimustes (vangilaagris või vanasti ka laeval) soovitanud kogenumad olijad noortel ussitanud kuivikud kindlasti koos ussidega ära süüa.
mis ainevahetuse evolutsiooni puutub, siis muidugi ei ole inimese evolutsioon lõppenud. kuigi evolutsiooniga on see häda, et tal ei ole südametunnistust. kohastumuste tekkimine käib ju suuresti selle kaudu, et ilma mingi tunnuseta isendid surevad kergemini ära või vähemalt jäävad paljunemisvõimetuks. looduslik valik on kaugelt ja/või tagantjärgi kenam vaadata kui iseenda või oma lähedaste peal kogeda.
a paar viilu liha saab ka terve nädala peale ühtlaselt ära jagada, siis langeb ära see probleem, et B12 pestakse kehast muidu välja. no ja munadest saab seda ka, ega liha ei ole ainus loomne toit. ja munakasvatus on kindlasti energiatõhusam kui lihaloomakasvatus. isegi kanaliha pidi olema tublisti väiksema ökoloogilise jalajäljega kui punane liha.
VastaKustutaMa sööngi mune, mingi üks karbitäis (12 muna) tuleb kuus vast ära. Sellegipoolest oli mul B12 sisaldus vereanalüüsi järgi alumise piiri peal. Nüüd võtan B12 toidulisandit. Kui keegi mõtleb, et kõik ained peaks ilma toidulisanditeta kätte saama, siis mõelgu uuesti. Seleeni toidulisandit peaks iga siinse kandi elanik võtma, ükskõik kas ta on vegan või omnivoor, sest toidust seda piisavalt ei saa.
VastaKustutaD-vitamiiniga täpselt sama asi.
VastaKustutajep, kui just pidevalt rasvast kala näost sisse ei aja või väga heleda nahaga ei ole ja õues kogu aeg ringi ei kappa. Magneesiumiga pidi siinkandis ka habras lugu olema, isegi kui süüa hoolega nt taimi, mis seda teoreetiliselt sisaldama peaks - sest praktiliselt sisaldavad nad seda siiski sedamööda, kui palju nad seda ise mullast kätte saavad ja meil ei ole mullas väga palju magneesiumi, kui ekstra sellega ei väeta (ütles aiandusharidusega sõbranna).
VastaKustutaMulle meenus tomatikastmega raudpannil see, kuidas üks vanainimene hoidis kunagi raudnaelu õunte sees ja siis pärast sõi neid õunu, et raua taset tõsta.
VastaKustutaD vitamiini kohta väitis mu med.õest ema, et tema pole veel kohanud ühtki inimest, kellel see vereproovis normikohane oleks olnud.