Nalja kah natuke. Või noh, mis nalja, lihtsalt sellest, kui erinevalt inimesed asjadest aru saavad.
Meil on siin töö juures tellimisankeedid, millega inimesed saavad ajakirjade aastatellimusi edastada. On kahepoolne leht, ühel pool maksja andmed ning selle all kaks kasti tellimuste jaoks, teisel pool veel kolm kasti. No juhuks kui inimene soovib tellida mitut ajakirja. Tavaliselt tellitakse ikka üks, aga mõni tellib ka kõik viis võimalikku.
Üldiselt on kõik loogiline. Aga...esineb inimesi, kes jätavad esimese lehekülje tühjaks ja kasutavad tellimusteks ainult tagumisel leheküljel olevaid kaste. Ütleme paar protsenti kõigist saadetud tellimustest on sellised. Need "imelikud" siis sorditakse eraldi ühte punti nendega, kes üle kahe ajakirja tellinud on, ehk siis tuleb kasutada eraldi protseduuri menetlemaks seda tagumist lehte kasutanuid.
Siiani ei saanud me pihta, et miks nad alustavad tellimist alles kolmandast kastist. Ma vist täna sain aru. Nimelt on esilehe allservas väike nool ja selle all tekst "Soovid kinkida rohkem tellimusi? Täida saajate andmed tagalehel!" Mina loen sealt välja, et kui mul esilehel olevatest kastidest puudu jääb, siis saan ära täita ka tagalehe. Ilmselt on võimalik seda võtta ka sõna-sõnalt, arvestamata fakti, et esilehelgi on kastid olemas - täida saajate andmed tagalehel. No ja niimoodi võttes talitavad nad ju õigesti.
Sellega seoses meenub ema hämming, kui ta soovis ühele regulaarselt ravimeid tarvitavale inimesele uue retsepti kirjutada, sest tema andmetel pidanuks inimesel tabletid otsas olema. Inimene aga ütles, et tal on küll veel neid. Aga kuidas see võimalik on? Kuidas te neid võtate? On ju kirjas, et üks tablett kolm korda päevas? Tuli välja, et inimene lõikas läbi häda ühe tableti kolmeks tükiks ja tarvitas "nagu ette nähtud" ühte tabletti kolm korda päevas...Keegi ei tulnud selle pealegi, et ka nii võiks sellest aru saada, no ei öeldud ju, et kolm erinevat tabletti samast purgist, vaid ikka ainult üks tablett. Eksteemsemaks minnes - üks tablett mitu korda päevas - äkki võtaks sisse, väljutaks ja võtaks seejärel uuesti?
L. väitis veel, et too inimene sai absoluutselt õigesti aru, tema saanud täpselt samuti. Enne seda oli ema jõudnud (mulle) teada anda, et ainult primitiivsed inimesed võivad niimoodi neid instruktsioone mõista...Mine võta nüüd kinni, kes on loll. Sest keegi ju peab olema, kui samast asjast erinevalt aru saadakse, on kindel vaid see, et need, kes teise vastuse said, on lollid.
See on klassikaline programmeerija-nali:
VastaKustutaA programmer is going to the grocery store and his wife tells him, "Buy a gallon of milk, and if there are eggs, buy a dozen." So the programmer goes, buys everything, and drives back to his house. Upon arrival, his wife angrily asks him, "Why did you get 13 gallons of milk?" The programmer says, "There were eggs!"
Selliseid inimesi ON ja suured avalikud süsteemid peavad nendega arvestama. Mis siis, et tavaline inimene neid imelikuks peab.
Jah. Ja munad jäid ostmata. Munade olemasolu poes oli tarvilik piima hulga arvutamiseks. Ostma neid ju ei pidanud.
VastaKustutaSellepärast ongi Saksas kasutusjuhendid nii pikad ja sisaldavad absoluutselt iga erandit ja võimalikku ohtu. Inimeste võime ükskõik millisest tekstist ükskõik mida välja lugeda on piiritu.
VastaKustutaEi tea jah, kas üle- või alamõtlemine. Programmeerija puhul ilmselt eeldatakse, et ta toob selle "if"-lausetes mõtlemise ka tavaellu üle, aga no kõik selliselt mõtlejad pole kindlasti programmeerijad. Võib-olla neist saaksid väga head programmeerijad?
VastaKustutaÜldiselt sellised tendentsid valesti mõista selguvad alles katsetuste käigus, mingit asja valmis tehes, no näiteks ankeeti, ei tule ise selle pealegi, kuidas veel võiks aru saada, aga esimeste ankeetide laekudes hakkavad mingid mustrid silma. Kogemuse lisandudes muidugi saab veidi ennetada ka. Kõige lollikindlam on valikvariante võimalikult vähe panna alati. Millegipärast kliendid jälle tahavad hästi palju võimalusi kuhugi ristike teha ja võimalikult "vilede ja kelladega" värke, mis kasutajad segadusse ajab.
Kasutajaliideste disaini kohta on palju häid raamatuid.
VastaKustutaVormide disainijad mõnikord loevad neid, mõnikord mitte.
Kõige valusam on USA 2000 valimiste lugu.
Kes ei mäleta:
Bush vs Gore otsus sõltus Florida tulemusest. Florida oli aga paarisaja hääle täpsusega viigis. USA presidendi isik sõltus hääletamise täpsusest 0.0001 % täpsusega!!!
Viimane maakond (county), kus hääli otse enne cutoff aega loeti ja üle loeti, oli Palm Beach. Ja seal oli hääletus-vorm selline, et ajas valija segadusse. Hääletamaks TEISE kandidaadi poolt, pidi valima KOLMANDA lahtri. Tulemus - PB hääled olid rämedalt valed (tulemus erines kõikidest teistest maakondadest kordades), Gore kaotas oma hääled Buchananile, Bush võitis. Ehk - üksiku disaineri viga muutis USA valimiste käiku ja maailma ajalugu.
http://www.asktog.com/columns/042ButterflyBallot.html
https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_presidential_election,_2000#Florida_recount
Ja selle taga oli puhas "disainer mõtles üht, kasutaja mõtles teist":
The designers viewed the ballot as a 2X6 staggered matrix with a line of radio buttons in between the two sides. Their cute little arrows appeared to be enough to help people choose the right box from this matrix.
The voters saw things very differently. They were not interested in 10 candidates. They were interested in one candidate, the one they wanted to vote for. Their entire focus was on finding that candidate and punching the hole next to his or her name. In the case of Gore, that required scanning only two names down in the first column. There was never any reason at all for Gore voters to ever even see the right hand column, and we now have thousands of pieces of evidence that they, indeed, didn't. Rather than a staggered matrix, they saw a single column with a dedicated column of radio buttons adjoining.
Õige vist olekski 3 tabletti 1päevas, aga 1tablett 1x päevas on ju õige, siis edasiaretus, 1tablett 3x päevas tundub ju ka nagu võiks õige olla :)
VastaKustuta