Analüüsi seda!

 Daki FB-s jagas ja ma lugesin. Päris pikk jutt, ei sunni teid lugema, kokkuvõtvalt Daki sõnadega:
Kuidas TS mängib ohvrit, manipuleerib meediaga, kasutab ära white privilege'i ja feminismi (kui talle sobib), ja muudab narratiive. 

Lugesin lõpuni ja mõtlesin, vau, kus keegi on ikka töö ette võtnud. Uurinud, kogunud infot, analüüsinud, töötanud teooria välja, väga huvitav lugemine. Teiselt poolt jäi aga kuidagi kehv tunne sisse. Mitte üldse sellepärast, et ma suur Taylor Swifti austaja oleks, muuhulgas Courtney säutsus eile sellest, kuidas ta ei saa aru, kuidas mõned tema fännid on samaaegselt Trumpi toetajad (no pmst sama teema, millest ma ise eelmises postituses kirjutasin seoses punkbändide ja natsidega) ning pakkus, et tema meelest võiks Trumpi pooldaja kuulata näiteks....Taylor Swifti. Ma ei saanud siis sellest võrdlusest aru, aga peale Daki jagatud artikli lugemist ehk isegi aiman.

Aga miks siis ikkagi halb tunne, kui iseenesest oli artikkel huvitav ja silmiavav? (Kuigi ma 100% kõigega sugugi ei nõustuks seal). Täpselt sama teema, mis postuumselt kirjutatud elulugude puhul - maru põnev on lugeda, aga sellest hoolimata on see kohvipaksult ennustamine - teise inimese sisse me ei näe ning seetõttu on minu jaoks igasugune teiste inimeste analüüsimine halb stiil. Siia vist sobib see Eleonor Roosevelti tuntud tsitaat ka : "Great minds discuss ideas; average minds discuss events; small minds discuss people." Analüüsi palju tahad, teiste inimeste tegudes mingi mustri taga ajamine jääb nii või naa klatšiks. Täpselt samasuguse, meediaga manipuleerimist paljastava artikli saaks ju kirjutada ka konkreetseid nimesid nimetamata, aga see oleks kordi igavam, pinnapealsem ega kutsuks vaid inimestest huvitatuid lugema. 

Mulle tundub (enda näitel siis), et kõrvaltvaatajal on tõepoolest lihtne kellegi tegudes ja olemuses mustreid, mõjutusi, komplekse ja muud sellist näha, kuid tegelikult inimene ise ei pruugi neid absoluutselt teadvustada ega ka tegelikkuses neist mõjutatud olla. Lihtne näide on mu meelest see "sa oled tegelikult kade!" - see, et mingi käitumine ei meeldi, ei pruugi ega olegi enamasti sugugi kadedusest tingitud. Sageli on ka nii, et kui sa avaldad mingi fakti enda kohta - a la oled üksik laps, sellest või tollest tähtkujust, linnaosast, su perekond oli selline või teistsugune, haarab vestluskaaslane kohe sõnasabast kinni -  vot-vot, ma kohe aimasin seda, et sul selline taust on, see selgitab ära, miks sa teed nii või oled naa! Kui see on positiivne, siis me enamasti noogutame rõõmsalt kaasa, et no äkki tõesti jah, polegi nagu mõelnud nii, negatiivset enamasti näkku ei öelda, konstateeritakse lihtsalt selja taga. Hea nipp, mida kunagi kusagilt lugesin, oleks see, et proovida seesuguste inimeste peal luiskamistaktikat - no näiteks kui keegi su tähtkuju küsib, vastata midagi suvalist ja vaadata, kas inimesed leiavad ka siis paugupealt, et muidugi, raudselt, nad aimasid kohe, et sa just selle tähtkuju esindaja oled. Pidada toimima, ma pole proovinud. Inimestel on lihtsalt komme iga uus info olemasolevasse raamistikku sobitada ja sealjuures puslenurgad kenasti ära lihvida, et ikka sobiks. 

Great minds discuss ideas; average minds discuss events; small minds discuss people.
Read more at: https://www.brainyquote.com/quotes/quotes/e/eleanorroo385439.html

Tõde on aga pigem see, et me ei tea enamasti isegi, mis meid juhib ning mingite kindlate mõjutajate paikapanemine on enam-vähem võimatu. Kui isegi mina ei tea, miks ma käitun ja olen nagu olen, siis kuidas saavad teised seda analüüsida? Ma õppisin kunagi kõrvalerialana sotsiaaltööd ning selle raames sai päris palju psühholoogiat ka kuulatud  - on olemas palju erinevaid teraapia-koolkondi, mis on üksteisest välja arenenud, üksteisele vastandlikud, üksteist täiendavad, kuid pmst toimivad nad kõik katse-eksituse meetodil, ei ole olemas mingit ühte valemit, millega inimest "lahti teha". Milleks siis võtta kätte ja analüüsida teist inimest, kui välja tuleb ikka see, mida me ise näha tahame ja kuidas me ise maailma lahkame? Analüüsige selle asemel hoopis iseennast, palju tänuväärsem ja põnevam töö, sest endast köitvamat persooni te niikuinii ei leia! :)