Ei tule juttu imetamisest või laktoositalumatusest, Hannes Võrno väljaütlemisest see väljend pärit hoopis. Aafriklaste käepigistus olla lõtv kui vedel nisa ja sellepärast mehiste käepigistustega harjunud Võrno seda vastu ei võtagi. Ei ole siin mingit lugupidamatust taga, lihtsalt pole õige mees ja kätt ei suru sellisel!
Lugesin just hiljuti "Minu Tansaaniat" - väga tore raamat ja mis eriti hingekosutav - hinnanguvaba. Seal kirjeldatakse sama fenomeni - tõesti, meiesugused pole lõdva käepigistusega harjunud ning aafriklastel tõepoolest selline komme on. Huvitav muidugi, et "Minu Tansaania" autor on naine, temal ilmselt ka Võrno kätt ei suruks - no ei ole ju mehekäsi! Või kehtib väljend "mehekäsi" siin olenemata soost, peaasi, et aafriklane poleks? "Minu Tansaanias" üritatakse aga selle kombe taha näha - Aafrikas on kole palav, äkki seetõttu on ebamugav teise higist kätt võimalikult kaua enda haardes hoida? Hügieeniprobleemid ja arstiabi kehv kättesaadavus? Olgu, kuidas on, tegemist on kombega ja sealjuures mitte kuidagi kellegi heaolu kahjustavaga. Meie tugeva käepigistuse puhul täheldab "Minu Tansaania" autor aga hoopis seda, et sageli on see ebamugav ning tundub mingitsorti võimumänguna - olen nii kõva mees, et sul kondid ragisevad, kui kätt surun! Võrno ilmselt seda hindaks ja noh, mis käesurumise hindaja see õrn naisterahvas niikuinii on.
Meil oli ka üks tuttav kunagi, mees, soomlane, kes "otsekui surnud kala pihku poetas", vähemalt mu ema väitis nii. Tuleb ikka korralikult suruda, sellised on meie kombed. Aga kas pole lugupidamatu teise terekäest mööda vaadata lihtsalt seetõttu, et ta teeb seda teistmoodi kui meie harjunud oleme? Ega mulle see põskedele suudlemise (teesklemise) komme ka väga ei meeldi, aga kui teise poole jaoks on see viisakuseavaldus, teen ikka kaasa, mitte ei kärata, et "meil pole nii kombeks!". Ma võin isegi öelda, et pole kombeks, aga ilma igasuguse seletuseta viisakusavaldusest keeldumine on selge lugupidamatus ja enda tähtsamaks pidamise demonstratsioon. Öelda, et siin taga pole mingit lugupidamatust on selge vale või nartsissismist tekkinud pimedus.
Loomulikult ei pea kõigi kommetega kaasa minema, ei pea toorest lehmaverd jooma või end ümberlõigata laskma - need üleminekud toimuvad mõnel sama kergesti kui kooseluseadusest nekrofiilia seadustamiseni jõudmine, aga käesurumine ei peaks küll ületamatuks kultuuriliseks erinevuseks tõusma.
Aga miks meie tavad on halvemad, et me peame automaatselt/viisakusest teiste kombeid aktsepteerima? Loomulikult, oma tavadega võõrasse kloostrisse ei roni, aga kas siin, meie juures meie kommetest mööda vaatamine ei ole teiselt poolt samasugune ebaviisakus?
VastaKustutaElementaarne viisakus. Võõrustajana ju kohtled külalisi viisakalt? See ei tähenda, et me oma kombeid halvaks peaksime. Tutvustad, suhtled, järgmisel korral juba teavad rohkem. Nii see käib.
KustutaKombest vaatab mu meelest mööda hoopis see, kes käe andmisest keeldub. Mingit kommete vastuolu ju suures plaanis polegi, lihtsalt üks surub kätt tugevamini kui teine.
KustutaMa pean rohkem silmas seda, et kui meie läheme mujale, siis on elementaarne käituda teiste kombeid järgides - anda põsemusi, suruda pehmelt kätt, mitte kanda Lähis-Idas nt miniseelikut ja nõuda alkoholi vms. Aga kui külaline on siin, meie juures, siis kas me ei peaks eeldama, et tema järgib meie tavasid?
KustutaMeil on kombeks hele nahk ja väike noku. Ning me jookseme kombekalt aeglaselt.
KustutaMeelike: ma arvan, et ei pea ka meie võõral maal pehmelt kätt suruma. Käsi väänata pole ka muidugi kena, aga alati saab selgitada, et näe, meil selline komme. Mu meelest võiks püüda teistega arvestada mõistuse piires. Võiks meil kanda burkat ja meie Lähis-Idas miniseelikut, aga kahjuks see päriselus nii pole. Võrno käitumine ainult süvendab seda olukorda.
KustutaMeelike, Võrno rääkis sellest, kuidas ta Aafrikas käitus.
KustutaEuroopas ja Ameerikas on levinud üks teooria, mille alusel saaks nn puhtad tüübid jagada nelja gruppi (enamasti on segunenud aga miski neljast alati kipub domineerima) - D, I, S, C. D - dominant, on see kes murrab teretades konte. Juhina autoritaarne ja karmi sõnaga. Kui ideed tahad maha müüa, räägi vähe ja lühilausetega :)
VastaKustutaTeine äärmus - jutuvestjad. Reeglina teretades ulatavad lausa kaks kätt korraga ja peidavad sinu käe oma kätesse. Hirmsad jutustajad. Kui tahad neid närvi ajada, saada slaidid mingi küsimuse peale :)
Me kasutasime seda pikema aja vältel enne olulisi kliendikohtumisi kui me teadsime umbes, mis tüübiga on tegemist. Et keda vastu istuma panna, et läbirääkimised paremini läheks. Nii palju siis teooriatest ja see ei laiene kindlasti aafriklase käepigistusele. Lihtsalt tuli meelde.
Kommetest. Meil end jugomaad armastavad põsele musitada. Ja see on täiesti väljatreenitud oskus. Hääl on aga huuled põske ei puuduta. Ja osadel on ühtepidi (paremalt vasakule kolm korda) ja osadel teistpidi. Me alati karjatame, et ei suudle! Kallistame hoopis! Piltlikult öeldes siis. Eks ma olen harjunud nüüd aga alguses oli õudus.
Isegi lätlased armastavad põsemusitada, kuigi neil on pigem see 1 konkreetne lärts ja siis kallistada ka veel. Ka see nõudis pikalt harjumist aga kui puutud sageli kokku, siis on põnev ja miski ei ehmata enam.
Elu on mitmekesine, märgakem :)
Kui lugeda Võrno originaalkommentaari (eeldusel et Delfi ikka korrektselt kopeeris) siis on seal kaks olulist momenti: "ma ei tõtta kedagi kättpidi tervitama" ja "olles Aafrikas, sealseid põlisasukatest sõpru enam ammu kättpidi ei tervita". Mul jääb tekstist mulje, et ta ise ei tervita esimesena, mitte et just keelduks terekätt vastu võtmast. Sõpradega tundub vastastikune käeandmisest loobumine. Paistab tüüpilise Delfi ülevõimendatud looga tegu olevat. Ehkki ei oma originaal Aafriklastega kogemust tundub Võrno väljaütlemine liiga üldistav, samas FB postitusena polnud see ilmselt mõeldud laiale avalikkusele kuulutamiseks kus vaja iga sõna kaaluda.
VastaKustutaMa jälle üldse ei usu, et Võrno oma kirjutist FB-sse pannes ei arvestanud, et see avalikku tähelepanu saab.
KustutaMind pani kulmu kergitama just see üleolev toon: "vedel nisa pole mehekäsi!"; "Ma ei ole rassist, ma olen mees!" On need pehmekäelised aafriklased siis seetõttu kuidagi vähem mehed?
Lisaks viisakusele ja normidele võiks inimestes tsipa enam inimlikkust olla :) Eks muidugi lihtne öelda, raske teha. Ja küllap meil kõigil ole omad "nõrkused". Samas, taoline lapsik "tema tegi ka" või muu säärane suhtumine, näitab minu arvates lihtsalt inimese ebaküpsust ja vähest elukogemust.
VastaKustutaEi ole musta, mida ei saaks valgeks rääkida ja vastupidi. Hoopis olulisem oleks mõista, et selle must/valge õigustamisega ei jõua kuhugi. Tundub, et Võrno lihtsalt kinnistab inimestele enda avalikku kuvandit. Ja see kuvand osadele meeldib, osadele mitte.
Tooniga on sihuke lugu, et siin avaldub näitlikult naiste ja meeste erinevus. Mehed enamasti ütlevad otse mis mõtlevad, naised üritavad tagamõtet leida seal kus seda pole. Mul endal selle teemaga koduski aeg-ajalt pistmist :)
VastaKustutaSamas konkreetsel juhul jääb mulje halvustavast suhtumisest ehkki tüüp väidab selgelt vastupidist. Mine võta kinni, mis ja kui palju ta mõtles oma postitusega, seda teab ta vaid ise, me ülejäänud ainult arvame.
Arvestades seda, kui tihti on mind noomitud selle eest, et julgen naisena midagi otse öelda, siis võib selle ümber nurga rääkimise naiste puhul (ja varjatud tähenduste otsimise) ka kasvatuse kaela ajada.
KustutaMul on muidu olemas ka Võrno raamat Missioon, peaks vist läbi lugema, kuigi teema üldse ei tõmba. Kingiti see muidu mu mehele, aga ta keeldub seda kätte võtmast, kuna tema silmis on Võrno kuvand "targutav omaarust macho-mees, kes teisi õpetama kipub" ehk siis mingi kuvandi inimene oma sõnade-tegudega ikka loob, tõlgendame neid omamoodi kõik.
Selline küsimus, et... kui käsi on pehme, kas seda peab siis üldse SURUMA? Äkki saab teine haiget.
VastaKustutaNo ja kolmas võimalus on ka, et hoiad oma kätt lihtsalt toonuses, mitte lõdvalt, aga ei pigista raginaid teise inimese käest välja. Peenmotoorika.
"Vedel nisa" on vaieldamatult halvustav väljend ja Võrno muidugi tähelepanuhoor.