Mis on teie meelest selline igapäevane tegevus, milleta ei saa, aga mis on ometi tüütu ja aeganõudev ning takistab teid tegelemast sellega, mida tegelikult tahaks? Millele te suure osa oma elust raisanud olete? Ma avastasin enda "piduri" ja see oli tegelikult päris üllatav. Vahemärkusena mainis kunagi üks mu teismeea sõbrannadest, kuidas tema meelest oleks ideaalne, kui söömise saaks asendada mingil kujul vajalike toitainete manustamisega. Ma loodan, et see oli tal mingi läbimõtlemata avaldus, sest no söömine ju, see on ikka pigem nauding kui toitainete manustamine. Äkki tal tehti kodus halba toitu lihtsalt? Sunniti teda ennast seda tegema? Ta polnud head toitu saanud - ega toona ju peeneid restorane meil väga ei olnud?
Mina ei tahtnud aga sugugi söömisest või isegi toidutegemisest rääkida, hoopis proosalisem asi tuli meelde, nimelt juuste pesemine. Ma pesen pead üle päeva. Ma ei kujuta ette, et ma peaks seda igapäevaselt tegema, sest praegu on nii, et esmaspäeva õhtu on vaba, teisipäeval aga kuhugi minna ei saa, sest juuksed on mustad ja vajavad pesu, seejärel mitu tundi kuivamist (suvel seda probleemi õnneks pole, saab ka märja peaga õue minna). Kolmapäev on jälle lust ja lillepidu, neljapäev aga kinni. Reede jee! Laupäeval, kui on ennelõunale mingi käik planeeritud, tuleb ärgata võimalikult vara, et juuksed ära kuivaksid, eriti nõme on seda teha siis, kui reede õhtul kauem kuskil väljas oldud. Kui kuhugi minekut pole, saab laupäeval rahulikult magada, aga üldiselt tähendab see seda, et väljaminek on ikka takistatud, sest juuksed on ju mustad. Õhtul pesemine on ka üsna mõttetu raiskamine, sest pühapäev on niikuinii saunapäev, mis tähendab, et õhtupoolik on sellele reserveeritud ja välja ei saa. Ja te imestate, kust ma selle aja võtan, et raamatuid lugeda - ma kuivatan juukseid!
Juuksed on mul pikad ja paksud, kuivavad õudse aja. Lõigaku ma maha? Mulle ei sobi lühikesed juuksed, olen proovinud, lisaks on nad mul nii paksud, et lühikese lõikuse puhul peaks ma iga kord mingi soengu tegema või mõnd möginat pähe uhama, sest vastasel juhul näen ma välja nagu elektrit saanud heinasaad. Pealegi jätaks mu mees mu siis maha. Ei naera, sõbranna jäeti vikerkaarevärviliste afrode pärast maha, päriselt. Mitte et mu mees nii pealiskaudne oleks (ma loodan, eks), aga ma tean, et talle oleksid lühikesed juuksed murekoht.
Imelik on kuulata, kui inimesed räägivad, kuidas mul on vedanud, et sellised toredad pikad ja paksud karvad peas kasvavad, mõelda vaid, saan nendega igasugu soenguid teha ja puha. Oskaks ma siis! Ma ei oska nende karvadega midagi ette võtta! Ja alati kui juuksuris tuleb juttu mingist toredast lõikusest või soengust, mida mulle teha annaks, siis ma küsin, et aga pärast kodus, kuidas ma siis seda asja hooldan, saan vastuseks, et oi, ega ilma hoolduseta ei saa jah, aga näe, meil on siin tooted - see ja see - pane pähe, näed välja nagu salongist tulnud. Krt, ei näe! Ma olen ostnud neid potsikuid, ma ei oska, ma olen absoluutne 0 igasuguses käelises tegevuses, noh. Kõige hooldusvabamad on siiski lihtsalt pikad juuksed, mis oma raskuses allapoole hoiavad, mitte ei tiri sajasse suunda nagu lühikesed (mul). Ok, päris kiilas oleks ka variant, aga ma tõesti tegin seda testi joonlauaga, kus pidi vist lõua ja kõrvanibu vahelise pikkuse ära mõõtma ning isegi see ütles, et ei, sulle lühikesed juuksed ei lähe.
Minu tegelik probleem ei ole ju aga juuste pesemine, see võtab mõned minutid, vaid hoopis nende tundide pikkune kuivamine. Ja teate mis, mul tuli eile pähe, et teised inimesed vist teevad seda asja kuidagi teisiti. Neil on vist föönid ja nad kasutavad neid! Heureka! Föönid on kahjulikud, kuivatavad juukseid ja muu selline, aga aega aitaksid nad kokku hoida. Äkki peaks proovima seda asja? Ainus asi, et ka föönid on kergelt käsitööhõngulised - nimelt kui mina föönitan, siis on tulemuseks taaskord heinasaad. Kui föönitab juuksur, on juuksed pärast sirged ja siledad ning selle asja nimi on "föönisoeng", isegi raha küsitakse sellise eest. Ma tean, et peaks vist ülevalt alla suunama õhujoa ja rullharjaga tirima, aga mu meelest on märgade juuste kammimine nende surm. Miks peab see elu nii raske olema??!!
Ma olen aru saanud, et suure osa naiste jaoks on juuksed võimalus. Mõned inimesed mässavad oma karvadega rõõmsalt tunde ja naudivad seda. Minu jaoks on juuksed üks tüütu kohustus. Mul on muuseas üks tobe harjumus ka, nimelt krutin ma sõrmede vahel parema peapoole juukseotsi. Sealsed karvad on mul mitu sentimeetrit lühemad. Juuksur alati imestab, et mida ja miks ma ometi teen. Ma ei oska teisiti mõelda ega keskenduda. Nüüd hakkasin mõtlema, et äkki on see hoopis alateadlik kättemaks?
Sama.
VastaKustutaMul on, vastupidi õhukesed ja mõttetud juuksed ja pesema pean just seepärast.
Föön aitab küll mõnevõrra aega kokku hoida, aga värskelt föönitatuna välja minnes on mu " soeng" minuti pärast läinud. Ehk siis minu puhul tahab ka föönisoeng natuke rahus kuivada.
Ja tegelikult on söömine ka. Mulle meeldib süüa ja süüa teha. Ja tänapäeval pole ka poeskäimine teab mis teema.
Aga see igapäevane mõtlemine- mida!!!???
ajab mu hulluks. Minu jaoks on vaba päev, kui kõik pereliikmed on ära või söövad mujal ja ma ei pea söögile MÕTLEMA. ma ise saan söönuks üllatavalt imelikest ja vähestest asjadest. Kui ma oleks üksik inimene, siis ilmselt oleks ma kas nälga surnud või ülipaks, sest ma ei viitsiks sel teemal minutitki mõelda.
Ja neile, kes nüüd ostataks, et las mees ise teeb jne. Siis see ka ei sobi. Nad teevad valesti, ebatervislikult, ressursse raisates. Ehk siis oma standardite saavutamiseks olen ma valmis selle aja ohverdama-
Aga see ei meeldi mulle.
Ma just kujutlen, kuidas ma üksi elades oleks sale ja tervislik, aga praegu lähen kompromissile teiste nimel, kes ei taha ainult toorest või siis liiga vürtsikat jne. Endale eraldi toidu tegemine oleks juba liiga tüütu.
KustutaSöök:
KustutaA las mees teeb 50% juhtudel? Ja las olla siis ebatervislik ja mis kõik veel?
Igal teisel korral teed sina.
Ja kui sa mehel üldse süüa teha ei lase, siis mis võimalus tal üldse on õppida? Kõige lihtsam on teha poolfabrikaate, st ebatervislikku möga. Kui see on käpas, saab J Oliveri ette võtta ja brokkolist hõrgutisi luua. Aga see on juba tase kaks või sada. Kuid kui sa ei lase meest köögi uksest sissegi, ei saa ta millestki alustada ja sa jäädki ise orjama.
Kõige lihtsam on jätkuvalt nädalaks või paariks kodust jalga lasta. Sõbrannaga reisile, komandeeringusse, kuhu tahes. Mees peab ülejäänd pere elus hoidma. Esimene nädal on pizza ja pelmeenid, aga siis saab sellest küllalt ja läheb huvitavaks.
Oleneb mehe vastutustundest ja/või teadmistest.
KustutaKui A. oli väike, oli ta millalgi paar nädalat ainult isaga kodus ja söögiks oli iga päev praemuna, mis lõppes sellega, et ta jõudis maksavaludega arsti juurde. Siis said vanemad arsti käest riielda. Siiamaani on tal nii, et liiga palju muna võib maksa valutama panna.
Meest saab ju tasapisi õpetada... Jätad kõigepealt üheks õhtuks koju, pärast kiidad ja vajadusel õpetad (delikaatselt). Siis päevaks... nädalavahetuseks... jne. Ei ole mingit vajadust alustada sellest, et jätad lapsed isaga PAARIKS NÄDALAKS, teadmata, kas nad saavad hakkama või ei.
KustutaTehtud. Proovitud :) varasemalt käisin palju komandeeringus. See millest tüübid vahepeal toitusid ajas mu halliks :).( a no ise teavad eks mida söövad).
KustutaSiis oli vahepeal periood et kord nädalas tegi mees ja kord laps. Nad on NII PÕHJALIKUD !! See aeg, mis kulus ettevalmistustele ja koristamisele ja pärast pead neid ju veel mõõdutundetult kiitma.
Tundus lihtsam omal see pool tundi leida.
Las igaüks teeb mis oskab. Mees mul suhtleb, spordib, remondib. Mina teen 123 söögi :)
Kusjuures. Just praegu küpsetab mees köögis homseks kooki. 3ndat tundi. Kraanikauss on nõusid täis. Raadio lõugab ( thnx god et pole avatud köök)
KustutaJa iga 10 min tagant on Probleem. Vanillisuhkur on otsas!!! Aga retseptis on et peab 1 tl olema!!!Koogi servad vajuvad alla kui ma herneid põhja ei pane!! Kuule, kas ma apelsinisuhkrut võin panna kui pole öeldud ?? Jne jne.
Ehk siis. Tema küpsetab. Mina olen kaasatud.
Tegelt ju tore :)
Kas sina kirjutasid kunagi perekooli sissekande "mida teha, mees koorib kartuleid tund aega..."???? :)
KustutaMehele anna järgmiseks korraks mingi kergem retsept :)
Ma olen enda kokandus-saavutusest kunagi suisa bloginud...
Kustutahttp://iiida.blogspot.com.ee/2008/07/poissmees-keedab-muna.html
http://iiida.blogspot.com.ee/2011/08/panna-cotta.html
Panna cotta on muide köögikoperdisele harjutamiseks supper hea retsept, las hr proovib :)
A. on selline mees, kes tahab üldiselt asju retsepti järgi teha, välja arvatud neid paari asja, mis ta lapsest saadik oskab teha (pannkooki ja kartuliputru), ja kiidab väga Maire Suitsu kokaraamatut. minu arust on see õudselt ebasüstemaatiline raamat ja ma ei leia sealt midagi üles, aga A. väidab, et just vastupidi - et väga loogiline ülesehitus on.
Kustutanii et selle pealt ma soovitaks algajale kodukokale Maire Suitsu kokaraamatut, isegi kui kogenum söögitegija ütleb selle raamatu peale "mäh".
"Kodukoka tarkuseraamat" vist? See tõesti teeb asjad aast ja beest selgeks. Kartulit keeda nii, makarone naa...
KustutaA.kiidab "Maire Suitsu retseptiraamatut", mis on vist n.ö teise klassi materjal - retseptid on lihtsad, aga kartulikeetmist päris enam ei õpeta (kuigi natuke baasnõkse muu jutu sees ikkagi on - millega mina oma kogemuse pealt küll alati nõus ei ole). Nagu öeldud, oskas A. paari asja oma lapsepõlvest, näiteks pannkooki ja kartuliputru. mistõttu mina ei viitsi kumbagi teha, sest ma olen eelkõige laisk söögitegija, aga pannkoogid ja kartulipuder tahavad jändamist. A.-d aga jändamine ei heiduta, põhiline, et ta oleks kindel, mis värk on.
KustutaSu teismeea sõbrannaga olen nõus nii palju, et kokkamine on tüütu. Kui keegi teine kokkab ja ma pean ainult sisse ajama JA on maitsev, vabalt. Aga muidu... kas peab iga päev siis sööma?
VastaKustutaVahepeal proovisin nn eineasendajaid - no need kaera- vms põhised joogid, mis sisaldavat koiki vajalikke karoleid ja vitamiine ja midakõikeveel. Algul oli harjumatu, siis oli üsna mugav, siis oli ilge vitamiini- ja muude ainete puudus. Nii palju siis sellest...
Mul enamasti teebki mees süüa ja sel juhul oleks kehv kaeblema hakata, muidu peaksin ise tegema ju. Mõelda on ainult hea, et kui ma üksi oleks, küll siis sööks tervislikult.
KustutaAga need eineasendajad, mind kunagi meelitati Herbalife´i ja väga maitsvad olid need pulbrijoogid, ma isegi kahtlustasin, et seal on miskit sõltuvusttekitavat sees. Kahjuks või õnneks kadus mul selle Herbalife´i esindaja kontakt ära ja ise nad minuga enam ühendust ei võtnud (täielik ime).
Oo, täitsa huvitav oleks teada, mis võlusõnadega neid kontakte-helistajaid nii tõhusalt saab minema peletada!
KustutaMa olin jimmyjoy ja jakefoodi katsejänes enda jaoks. Teaduse nimel (miinus teaduslik väljund.) Teooria on mõlemal kena, praktika oli väheke puudulik.
Ka mind on õnnistatud sellise kokkajast kaaslasega. Igaühel peaks selline olema! Kuigi juba definitsiooni järgi saab selline kaaslane olla vaid pooltel. Pooled on ju ise. Kogu maailm paariks loe - osadel polegi.
Kontaktidele ütle torru veenvalt "ma ei soovi teie asja osta". Töötab, mulle pole elus ükski telefoni-müügi-ettevõte sama toodet kaks korda pakkunud.
KustutaMa elan juuste mõttes sama elu, kuigi varem noorena oli see lugu, et kui õhtul pesin, siis ei olnud hommikuks ka kuivad. Vahepeal oli mingi õudne stress või midagi ja liialdamata kaks kolmandikku juustest kukkusid peast ära. Kui pärast tagasi kasvasid, siis päris nii paksud enam ei olnud. Fööni - ostsin, ei kasutanud, kinkisin ära. :D Eelmisel aastal lõikasin olude sunnil üsna lühikeseks, aga kuna ma ei osanud neid hästi hoidma panna, siis kandsin suurema osa ajast sabas (napilt ulatasid). Nüüd hakkavad juba mingit pikkust saavutama ja nii on ikka hulga lihtsam. Harjunud või midagi. Soenguid teha ei oska. Parim, mis ma oskan maailmale pakkuda, on krunni kandmisest tulnud lokid, mis poole tunniga välja vajuvad.
VastaKustutaUhh. Meeste elu on ikka kerge. Ma pesen pead poolteist korda päevas. Seda teadlikult kuivatama ei pea - dušist välisukseni jõudmise ajal kuivab ise ära. Kuigi mul ei ole siilisoeng ega midagi, harju keskmised meestejuuksed...
VastaKustutaAga tütrel on mul ka pikad juuksed ja tal on samad mured.
Asi pole meestes-naistes, vaid juustes. Mul on ka sõbranna, kellel kuivavad juuksed teel dušist välisukseni ära. Mul ei kuivanud nii ka siis, kui mul oli masinaga paarimillimeetriseks aetud soeng - sellega oli paras häda, kui ma ei jõudnud enne magamaminekut kuivamist ära oodata, siis tuli järgmine päev ringi käia, ühest küljest lapik, nagu oleks panniga vastu pead saanud.
KustutaJa lühikesed juuksed on igavesti high maintenance - neid peab ju regulaarselt uuesti lõikama, vähemalt kord kuus. Maksta iga kuu juuste lõikamise eest raha ja selleks veel ekstra kuhugi minna? no ei.
Mul on sama raskesti pestavad-kuivatatavad juuksed nagu Marcal, aga pikad juuksed on minu jaoks ikkagi kõige vähem vaevanõudev valik - ma olen läinud seda teed, et pikkade juustega ei pese nii tihti, sest ausalt öeldes minu arust ei lähe pikad juuksed nii kiiresti mustaks - pikkade juuste peale kulub ikka palju rohkem rasva, et nad nähtavalt rasvased oleks.
(kuskilt loetud faktike: 19. sajandil, kui ülipikad juuksed olid naise uhkus ja au, olevat põhiprobleem olnud just see, kuidas nad liiga kuivaks ei läheks. 100 harjatõmbe kultus olevat just siis tekkinud, harjamine aitas rasu juuksejuurtelt allapoole hajutada ja juuste alumine ots ei läinud nii ruttu omadega läbi.)
a vbla on selleks, et harvem pesta saaks, vaja juukseid ka treenida. mul juhtus üks treeningperiood siis, kui ma olin haige ega julgenud pead märjaks teha. Pea oli 2 nädalat pesemata ja kui ma siis ta ükskord ära pesin, ei läinud pärast enam üldse nii ruttu mustaks - peanahk oli ära harjunud, et ei pea nii palju rasu endast välja pigistama.
Praegu pesen kas kord nädalas või natuke pikema vahega, olenevalt vajadustest (nt vahetult enne ren. või barokkesinemist ei ole hea pesta, sest värskelt pestud juukseid on jube halb esinemissoengusse panna, nad on libedad.)
Ma olen neid pikemaid vahesid ikka ka haiguste tõttu olnud sunnitud pidama, aga ei midagi. Ilmselt ongi osaliselt tunnetuse küsimus, juukseotsad on mul ka loomulikult puhtad ja kuivad, rasvane on vaid peanahk. Samas see häirib mind ennast, ajab sügelema, juuksed vajuvad peadligi jne. Võimalik, et keegi teine ei pane seda tähelegi. Ma olen otsteni rasvaseid juukseid näinud küll, mul endal pole elusees selleni asi jõudnud.
KustutaVõimalik, et kasvatuse asi ka, ema mul pidevalt undas, et tal pea rasvane, kuigi välja ei paistnud miskit. Eks ta õpetas ka, et rasvase peaga ringi ei käida.
Mina kannan ka pikki juukseid just seepärast, et lühikesi lõikusi tuleb soengusse seada enne kui kannatab kodust välja minna. Patse-punutisi ma kahjuks teha ei oska (2 vasakut kätt) ja seega piirub soenguvalik hobusesaba, punupatsi ja lahtiste juustega. Mul õnnestus leida šampoon ja palsam, mida kasutades ei pea pead pesema nii sageli kui varem. See peapesu on jah tüütu, mul on suht tihe ja raske juus, mis kuivab kaua. Niiske peaga voodisse minnes kipuvad hommikud "üllatavad" olema aga föönitada ei taha.
VastaKustutaMinu jaoks ei ole tüütu mitte kokkamine vaid välja mõtlemine, mida kokata. Eriti kui küsimise peale vastab üks pereliiga, et kartult ja teine, et vaadaku ma ise...
Iseendale punupatsi tegemine tundub mulle juba kõrgema pilotaažina...Aga mis šampoon sulle sobis?
KustutaKui nõksu kätte saab, on suhteliselt lihtne pikad juuksed pandlaga krunni panna. Ma teen nii kogu aeg, jube lihtne on, tingimata ei pea isegi kammima.
Kustutaja kuigi ei küsitud minult, siis kui juuksed kipuvad kergesti rasvaseks minema, soovitaks ma venelaste tahket šampooni, mida müüdakse nt Taskus Ideaali poes. neid on mitmele eri juuksetüübile, ma olen proovinud ainult rasvaste juuste oma ja sellega läks pikapeale isegi liiga kuivaks (ja nüüd olen ma parasjagu Eesti Organic Shopi peale üle läinud).
Kustutamõni rasvanevate juustega tuttav väidab ka, et kurja juur on palsam - nad ei kasuta seda kunagi ja väldivad ka "2 in 1" šampoone.
Krunniga tulen toime, aga talvel mütsi all on see mu meelest ebamugav. Tahkeid šampoone ei ole kasutanud, sest arvasin, et need sobivad rohkem lühikeste juustega isenditele, võiks isegi proovida siis. Palsamit panen mina ainult juuste otstesse, sealt see vaevalt peanahka mõjutama pääseb.
Kustutaminu jaoks oli tahkete šampoonide avastamine just pikkade juustega toimetulemise nõks - neid on nii palju kergem juuste õigesse punkti sihtida kui vedela šampooniga lödistada. sest katsu sa mingi vedelikuga juuste juurtepiirkonda tabada, kui pikad salgud igal pool ees on.
KustutaNeed paljudes blogides promotud Linea Nature asjad olid need, mis peapesuvajaduse harvemaks tegid mul.
KustutaProovi kuivšampoone! Need on päevapäästjad just siis, kui pesu graafikusse ei mahu ja tõesti teevad imesid. Mul on ka pikad juuksed, mis tunde kuivavad, aga minu komplekti kuulub ka keskmiselt tund aega pusade harutamist niiske peaga. Liiga märg ei tööta ja kuivalt kammides saab must kole lõvi.
VastaKustutaKuivšampoonid on tõesti tänuväärne leiutis, ma kasutan neid enamasti sellel teisel päeval enne pesemist.
KustutaMina olen selle sõbrannaga samas paadis - naudin söömist, aga vabalt võiksin seda nautida kord nädalas ja muul ajal näiteks toitelahust veeni süstida.
VastaKustutaAga juuksed on nii paksud, et pesen iga 4-7 päeva tagant, sõltuvalt sellest, kui palju higistan ja kui palju aega on. Pesema pean kaks korda järjest, et mõnus oleks, siis palsam, siis natuke rätik peas ja ongi vähemalt tund jälle läinud. Maru tüütu.
tund? luksus! mul kuivavad kõigepealt tund aega rätikuga (et kogu aeg õlgadele ja seljale ei tilguks), siis nii kolm-neli tundi niisama.
Kustuta(vt ka "karp? teil oli elamiseks karp? me elasime järve põhjas!")
Ma sain nii aru, et tund läheb pesemise ja rätikuga kuivatamise peale, iseeneslik kuivamine tuleks sinna juurde ikka.
KustutaSama. Kuivavad kaua ja räpastena on kole. Aga piisavalt pika juukse puhul on selle vastu häkk - patsid.
VastaKustutaÕpid (või lasend end õpetada) ülepeapatse punuma. Alguses lepid veits karvaste ja pehmetega, sest õppimine võtab aega. Teise/kolmanda päeva juuks on patsipunumiseks kõige parem, ei lehvi liiga palju ja hoiab paremini. Punutud peaga saab magada ja paar päeva töölgi käia. Nii saab peapesu mitu päeva edasi lükata.
Näidispildimaterjal juuksepesu ootavatest patsisoengutest, kõik õpitavad:
https://ath.unileverservices.com/wp-content/uploads/sites/3/2017/04/two-french-braids-blonde-bangs.jpg
https://i.pinimg.com/originals/05/c7/64/05c7645a77cb5f4e144b28572fd0effe.jpg
https://media.allure.com/photos/5771ab388d432b9e20f920ab/3:4/w_767/beauty-trends-blogs-daily-beauty-reporter-2016-01-19-upside-down-braid-back.jpg
Ülepeapatsid ehk kalasabapatsid on tõesti hea vahend. Mugava inimese soeng. Mis juuksur, mis lõikus, mis tukk, misasja? Endale selle patsi tegemise äraõppimine võib olla vaevaline, ent elutähtis oskus. Postapokalüptilises maailmas ei järguta keegi su salke!
Kustuta