Mingem kompromissidele!

Tegin ka ERR-i valijakompassi , tulemus sai säänne:

Urgitsesin veidi edasi, seal saab vaadata, mis küsimustele kuidas täpselt vastati. Sellesse süüvides saab selgeks, et mitte miski ei saa selgeks, näiteks minu puhul ERE (Elurikkuse Erakond) on jäänud lihtsalt mitmetes küsimustes neutraalseks ja kui mina olen vastanud pigem jah või pigem ei (kindla ei või jah-i saidki vähesed), siis see ongi kompassis suuremas osas kattuvuseks loetud. ERE on ka oma lehel nende vastuste tagamaad lahti seletanud ja see on eriti lõbus - nimelt said kõik kandidaadid (vist?) hääletada ja siis erakonna vastuseks pandi see, mis keskmiselt tuli - statistika ehk suurim vale. No näiteks kui pooled kandidaadid olid nõus ja pooled mitte, siis läks kirja, et erakonna seisukoht antud küsimuses on neutraalne, kuigi tegelikult on see pigem...problemaatiline. Mis mõttes te seal erakonna moodustate, kui teil olulistes küsimustes nii erinevad seisukohad on? Kusjuures täpselt sama asja arutasime sõbraga Eesti 200 juures peale Riigikogu valimisi - programm on neil iseenesest ok, aga rahvas selle taga nagu pudru ja kapsad, tundub selline kokkuklopsitud punt üksteisega ideoloogiliselt sobimatuid inimesi, ei julge selliseid valida. Ses mõttes on EKRE kenasti ühtlane, eks. Teisalt on ERE vastused siiski ühed täpsemad, sest ongi antud konkreetsetele küsimustele, kõigi teiste erakondade vastused on tuletatud nende üldprogrammist ja/või erinevatest valimisprogrammidest.

Lisaks lähtub valijakompassi radarist seegi, et Rohelised, Sotsiaaldemokraadid ja EKRE on selgelt ainult teatud teemadele orienteeritud, sest osades valdkondades on nende eelistus 0 ja teistes 100 või sinnakanti. Eurovalimistel on see vast isegi vastuvõetav, aga muidu jätab küll kangesti ühe-teema erakonna mulje, kuigi tegelikkuses ei saa näiteks keskkonnakaitset ja majandust üksteisest lahus vaadelda jne. Mu meelest on see muidugi üsna sümptomaatiline - taotaksegi ju enamasti vaid ühte trummi "Meie alandame makse!", "Meie vähendame töötust!", rääkimata sellest, kuidas need otsused muid valdkondi mõjutavad ja neist mõjutatud on. Teine äärmus on lubada õõnsalt head elu kõigile. Pikem programm koos seisukohtadega oligi vist ainult Eesti 200-l, kuid nende lühiajalised tegevused jätsid soovida.

Et siis põhimõtteliselt ei ole jälle mitte kedagi valida. Kui peaks valima maailmavaate järgi, siis tundub mulle, et enamikul seda lihtsalt pole - ollakse selle poolt, kust tuul puhub ja mis suuremat edu tõotab tuua. Eravestlusteski tuleb välja, kuidas valitakse ikkagi inimest, mitte erakonda, sageli isegi vastandades - "seda erakonda ma üldse ei salli, aga inimesena on ta tore tüüp!" Paraku üksikindiviidil on poliitikas vähe võimalik ära teha ja sellepärast ma poliitikat ei salligi. Ainuõige variant oleks leida kandidaat, kes jagab sinu vaateid 100%, aga see jääb ilmselt utoopia valdkonda. Selline inimene vaevalt poliitikasse trügiks, ma loodan :)