Selliseid asju peaks vist Facebookis jagama, aga ma ei taha. Hiljuti keegi kuskil rääkis, kuidas tema kavatseb igasugu vaiksed jõllitajad oma sõbralistist ära kustutada, sest mis see siis olgu - vahivad, aga ise ei panusta! Ega siis Facebook selleks ei ole mõeldud, et seal niisama konutada, kaastööd tuleb teha! Mina ei pane oma tite- ja kassipilte, vaktsiinivastaseid üleskutseid ja sügavamõttelisi tsitaate sinna mitte niisama, vaid ikka selleks, et miskit vastu saada. Kont kondi vastu!
Mul on FB-s küll vaid ca 180 "sõpra", aga häda on selles, et ma tean neid kõiki ja mul on kole komme hakata mõtlema umbes nii, et ok, sõber K.-d see ehk huvitab, aga seda vana kirjasõpra ilmselt mitte ja no hoidku veel too sugulane või lapse õpetaja, tema seina see ju suisa risustab! Ei hakka mina häid inimesi tüütama, panen parem blogisse, mida loeb jumal-teab-kes, aga ma vähemalt ei pea muretsema, ise vastutab, kui siia lugema satub.
Inimeste veebiharjumused on üldse minu jaoks kummalised. No kõik need inimesed, kes siia ära eksivad, näiteks. Ma näen palju on lugejaid läbi feedly, aga rohkem on ju neid, kes niisama kuskilt läbi astuvad. Miks? Mina ei astu tavaliselt mitte kellegi blogist niisama läbi. On need, keda ma loen ja kõik. Vahel kui viidatakse või blog.tr.ee-s (jah, ma siiani kasutan seda aktiivselt, kõik ülejäänud kodumaiste blogide loendid on mu meelest haledalt läbi kukkunud, ainult see vana, mis inertsist töötab, toimib endiselt) tundub midagi olulist olevat, siis satun mõnesse võõrasse kohta ka. Aga et ongi inimesi, kes käivad ühest blogist teise inimeste blogrollides olevaid linkepidi? See on ju kohutavalt tüütu?! Ja ometi tuleb sealt suur osa liiklusest.
Vastutusest veel, olen siin kaks päeva trapi kuulanud, ilmselgelt need 68 minu jälgijat Last.fm-is seda ei oodanud, keegi neist pole kordagi kuulanud ühtegi neist noortest emodest, keda ma siin ketran. Suunamudijamaterjali minus pole, mind kisub ikka mitmesse suunda korraga, ei sobi selline teistele teenäitajaks. "Ärge käige mu järel, olen ise ka eksinud" või kuidas see tekst t-särgi seljal oligi.
Miks üldse end vastutavana tunda? Ma pidevalt maadlen selle probleemiga ja olen jõudnud ainult niikaugele, et vahel õnnestub endale selgeks teha "küll kõik kuidagi laheneb, see pole AINULT minu probleem", sest miskipärast ma tunnen, et kõik asjad on eranditult AINULT minu kraes ja suisa üllatun, kui keegi vabatahtlikult kaasvastutust tajub või lihtsalt nendib, et "kõik saab ju korda?!".
Praegu näiteks tunnen ma end süüdivana selle karja inimeste ees, kes meile tööle kandideerisid, et noh, mul on siin see riisutud koor, mingi 15 kodanikku, kellele ma veel ei saa ära öelda, sest pole täpselt teada, kas peaks nad testile kutsuma või mitte. Nad kõik ootavad seal kusagil, sõltuvad minust! No ja siis meenub, et mina ei ole kogu meie ettevõte, mina ei ole tingimused, mis tulenevad klientidest jne. Mina olen lihtsalt sõnumitooja!
Lastega oli sama asi, ma alati hullult üllatusin, kui tuli meelde, et neil on ju isa ka! Enne seda olin jõudnud alati pikalt ennast haletseda, et kuidas ma küll ometi hakkama saan ja siis keegi ütles, et teeme nii või naa. Ohhoo! Sa ka siin! Kuidas ma su ära unustasin!? Ja kohe oli mure kui käega pühitud. Ma ei ole harjunud delegeerima, kahman kõik endale. Seal, kus teised inimesed veel ei näegi muretsemise kohta ("eks läheb seegi mööda, mis me ikka teha saame"), olen mina juba kümmekond õudset stsenaariumi omas peas valmis vorpinud. Üks paganama ärev eit olen.
Emoräppi teilegi, mulle meeldib. Kuidagi "päris" muusika, tavalised inimesed, tavalisest elust. Mulle meeldib see 48-aastase Adam Westoni kommentaar video all I can totally understand the importance of the lyrics and the actual music is genius. At my age it's nice to find out that some new music actually satisfies me.
Ja totaalselt muul teemal...
Mikro teatas eile, et ta olla lasteaias õpetajalt küsinud, kumb tollele rohkem meeldib, Lenin või Stalin? Õpetajale meeldis Lenin rohkem. Tiia Toometi "Vaja aja koolilood", mis muud. Ostsin lastele, et ise lugeda saaks. Toometi "Kodused asjad" oli lapsepõlves mu suur lemmik. Või oli see "Vaja aja lood"? Need on mu mälus ühte sulanud, ilmselt olid mõlemad head. Ühes neist olid pildid kõigist vana aja jäätistest ja klaaskuulidest, millega mängiti. Mäletan, et mulle tundus selle põhjal vana aeg hoopis parem kui see 80ndate lõpp, kus ma elasin.
*Täiesti ootamatult sain kalambuuriga hakkama
Kusjuures mina olengi see topakas, kes teiste blogrollidest uusi blogisid jahib :D. Minu loogika selles on see, et kui mulle Sinu stiil meeldib, siis on hea võimalus, et mulle meeldivad ka need, keda Sina loed. Bloglovinist nii häid viiteid ei pruugi leida ja mulle näib, et paljud ei kasuta seda platformi kuigi innukalt.
VastaKustutaAa ja muide, mitte norimise pärast, aga raamat on minu meelest "Vana aja koolilood" :).
Uusi blogisid küll võib nii leida jah, aga mulle tundub, et nii palju neid inimesi ometi olla ei saa, kes iga nädal kellegi blogist mu just avastanud on, mulle tundub, et nad ikka käivadki regulaarselt niimoodi lugemas.
Kustuta"Vana aja koolilood" on see uus, mis nüüd hiljuti ilmus, "Vaja aja lood" on aastast 1983, aga ka Tiia Toometilt.
See jäätistega oli kindlasti "Vana aja lood". See oli üks minu lapsepõlve toiduporno raamatuid, ühes "Saiade, pirukate, kookide" ja mingi saksakeelse koogiraamatuga. Muudkui vahtisin neid jäätiseid, üritasin maitset ette kujutada ja tegin nende mõttelisi edetabeleid.
KustutaJah, meie aja lastel pidi ikka palju elavam fantaasia olema, et nendelt joonistatud või uduste värvidega piltidelt elamusi jahtida :)
KustutaMmm, Jaan Tammsaare illustratsioonid...
KustutaMa vahel nt Raamatukoi raamatute e-poes vajutan mõne raamatu andmetes illustraatori nime peale ja vaatan, kuhu ma sealt veel jõuan.
Ma ei teadnudki, et on inimesi, kes arvavad, et FB-sse tuleb panustada. Ma tean ainult neid, kes peavad neid panustajaid imelikeks :P
VastaKustutaAinult vanakooli blogijad kasutavad feedlyt, noored blogijad ja tavalised lugejad käivadki linkepidi, muarust. Ma olen kunagi neile noortele blogijatele kirjutanud, kui nende blogi feedlyst täisulatuses ei paista, et tehku nad midagi, aga nad pole isegi aru saanud, millest jutt käib. Mu blogisse tuleb väga suur hulk lugejaid läbi Malluka blogi. Võimalik, et sellepärast ma aegajalt sisuvaba kräppi kirjutangi :P
Huvitav, mulle Malluka juurest ei tule üldse nii märkimisväärselt, Ebapärlikarbi ja vvn-i juurest tuleb kõige rohkem.
KustutaEbapärlikarp ja vvn ei lingi mind, kuid tikri juurest tuleb ka päris palju.
KustutaMina näiteks tavaliselt alustan VVN juurest ja sinu juurest lähen nende juurde edasi, keda tal kirjas ei ole. Või mõnikord, kui ma klikkan tema blogrollis sinu peal esimesena, siis lähen kõigi teiste juurde juba sinu juurest.
KustutaJu sa siis ei ole sugugi ainuke. Mulle tundub see kaunis konarliku teena, ei või ju iial teada, ega keegi mõnd blogi oma rollist ära kustutanud ei ole jne. Mõni blogi polegi kellegi rollis ja kui harva kirjutatakse, siis võib üldse meelest minna. Ma eelistan enda omi kuhugi kokku koguda.
KustutaMa imestasin, et ma Malluka rollis olen, sest arvestades tema populaarsust, ei tule sealt tõesti pea üldse liiklust. Isegi Hundi ulu ja pehkindpriimula juurest tuleb rohkem, kuigi nemad kirjutavad sagedusega paar korda aastas. Huvitav, kas neis blogides käivad erineva klikkimiskäitumisega inimesed või on mingi muu teema? Täitsa huvitav.
Kustutavariant, et keegi ongi nende blogrolli oma blogrolliks võtnud.
Kustuta"Peavad panustajaid imelikuks" - haha :) Nii on :)
VastaKustutaMa ise panustan Facebooki kas õela ilkumise või veidrate linkidega. Kui ma hakkaks mõtlema, mida mu laste õpetajad või sugulased must mõtleks - jätaks ma 95% sissekandeid või kommentaare tegemata. (Ja ilmselt olekski parem.)
mina muide tihti käingi blogrolli pidi. mõnel blogijal, keda ma pidevalt loen, kattub blogroll peaaegu üks ühele minu tavalise lugemislauaga, on selline rutiin kujunenud, et kõigepealt teen lahti blogi x, siis sealtkaudu y ja z ja kui nüüd on veel mõni püsiloetav blogi lahti tegemata jäänud, siis see tuleb y ja z juurest.
VastaKustutant sinu juurest võtan ma alati Remo Savisaare blogi lahti.
Novell on täiesti kuld!!
VastaKustutaJa ma panin selle novelli facebooki ja ausalt, hetkeks ka ei mõelnud, et ei peaks või kellelegi ei meeldi. Ärgu meeldigu, mis see minu asi on???
VastaKustutaMa mõtlesin selle konkreetse puhul pigem nii, et need, keda huvitaks, on raudselt juba näinud ja teisi ei huvita niikuinii. Pigem võib blogisse sattuda inimesi, keda huvitaks. Millegipärast nagu alahindan oma sõpru. Samas, kui ma mõtlema hakkan, siis leidub küll neid, kes loeksid, aga just see üldine mass, kes pidevalt postitab, tekitab mulje, et ah, seal on ainult...sellised.
KustutaMiks peaks facebookis millegi jagamisel "mõtlema hakkama"????
KustutaSest Facebook käseb sul seda teha ju! "Millest mõtled, ...?" on esimene asi, mida ta sult "loo postitus" all küsib :)
KustutaMina nt ei mõtle sellele, kes võimalikest lugejatest mida mõtleks. Ma mõtlen: "Oo, see on lahe, seda ma tahan jagada!" ja läheb.
KustutaMina ullike unistasin veel hiljuti,
VastaKustutaet avan ka oma blogi ja bännerisse
kirjutan _Maailm minu õlul_ suurelt.
See maailm on minu jaoks kokku kukkunud,
sest Marca on selle geniaalsuse bronninud,
ehk minu banustamine blogindusse jätkub...
brutaalsuste banaalsuste ja... bännimistega;)
Ma pidevalt avastan, kuidas kõik on juba öeldud-tehtud, aga samas alla ka ei anna :)
KustutaJärjepidevalt loen vähem kui 10 blogi, vahel satun veel kümnele ja see on kõik. Enamasti kasutan blog.tr.ee, harva teiste blogijate linke. Hakkasin mõtlema, et miks üldse loen teiste blogisid. Eelkõige meelelahutuseks aga ka veendumaks, et tõepoolest on maailmas äärmiselt erinevate arusaamistega kodanikke ja tihtipeale pole inimeste käitumisest mõtet otsida ratsionaalsust või loogikat :P Sellele vaatamata on võimalik koos eksisteerida ilma üksteist maha löömata, no kui kõvasti pingutada :D
VastaKustuta"Aga et ongi inimesi, kes käivad ühest blogist teise inimeste blogrollides olevaid linkepidi? See on ju kohutavalt tüütu?!" - nende inimeste jaoks, kes nii liiguvad, ei ole. See on tegelikult isegi loogiline. Korilus.
VastaKustutaMa olen vist liiga ärev isegi koriluse jaoks :D "Äkki kuhugi jäi midagi, mida ma ei märganud? KÕIK seened/marjad/postitused üles korjata!" Tegelikult seeni korjata mulle isegi meeldib.
KustutaTänan! Hea sõber linkis selle postituse ja mul on muidugi väga hea meel. Aga teemasse - mina fbsse postitades (ega oma lugusid kirjutades) lugejale ei mõtle. Lõppude lõpuks ei ole ma mingi Rosencrantz, kes suudaks teist inimest mängida nagu vilepilli, mina laulan nagu süda lustib (selles võib olla imelikke üleminekuid) ja selgub, et lugejaid leidub ka sellisele kraamile. Mitte küll palju. Niiet, ehkki teise inimesega arvestamine ei lase meil sotsiopaatideks muutuda, siis nendega mittearvestamisel (sokid korjan kokku, nõud pesen ära, põranda pühin, aga lugude kirjutamisel näiteks imegu lugeja muna või nautigu seda lugu mida ma parasjagu rääkida tahan) aitab see vabamalt paugutada.
VastaKustutaSee on nüüd ilmselgelt öine kommentaar, aga ma otsustan kohe ära, et ei hakka seda hommikul häbenema.
Mind vist just segab see FB formaat, kus on konkreetsed näod, kes loevad ja laigivad. Siia kirjutades ma ka ei tunne, et peaks mõtlema, mida ma suust välja ajan. Muidugi, mõnikord jõuab seegi FB-sse ja siis ma imestan, et "oh issand, inimesed ongi lugenud seda!" Mis iseenesest on tore, aga millegipärast natuke kõhe ka.
KustutaJa mina tänan hea lugemiselamuse eest hoopiski!
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaMa lugesin nüüd ka novelli läbi, oi on hea :D Puänt on tõesti puändi vääriline. :D
VastaKustuta