Ei, me ei räägi minust.
Olen tööl, helistab Mikro:
"Emme, ma tahan õue minna, aga ma ei saa, Tommy magab mu mütsi ja salli peal! Ma proovisin mänguasjaga ja krõbinapakiga teda ära meelitada, aga ta ei tule!"
"Anna toru kassile! Kas õde ei saa sind siis kuidagi aidata?"
"Ei saa, tal on Zoom!"
Sellised mured distantsõppega siis siinpool. Ma ei teagi, kuidas olukord lahenes, aga ta lahenes.
Et miks Mikro kassi lihtsalt sülle ei võtnud ja asjade pealt ära ei tõstnud? Mikro on umbes 20 kg ja kass umbes 6 kg. Mikrol pole siiani kordagi jätkunud julgust seda suurt ja enesekindlat volaskit sülle võtta, ta on veendunud, et ei jõua. Kass muidugi tunnetab tema kohmetust ja kasutab seda täiega ära. No näiteks siis kui veel koolis käidi, ootas ta sageli Mikrot ukse taga ja põgenes ära, kui too ukse, seljakoti ja võtmega maadles. Muidu polnud hullu, sest enamikel päevadel oli Mini sel ajal kodus ja sai ülemisele korrusele kassi püüdma minna, va esmaspäeviti. Loomulikult pani Tommy just esmaspäevadel plehku ja ükskord veel nii edukalt, et snepper läks kinni ja ka Mikro ise jäi ukse taha. Õnneks elab ta klassiõde meiega samas majas ja see on selline hakkajam naisterahvas - krahmab kassi sülle (olgugi, et Tommy teda hammustas) nii et pole asigi. Mikro seevastu: "Ei-ei, ta on raske, ma ei oska teda õigesti hoida!" Iseenesest ma väga ei taha ka, et ta peaks kass süles trepist alla tulema, mis on omajagu ohtlik, ta ei näeks üle kassi astmeid. Kas ma üldse mainisin, et see kass VIHKAB ka, kui teda sülle võetakse? See on ülim alandus. Kui mina lähen teda ebasobiva koha pealt ära tõstma, siis ta kõigepealt klammerdub küüntega pinda ja kui ma loobun, siis tõuseb ise võimalikult aeglaselt ja lahkub - peaasi, et omal jalal, MIND EI TÕSTETA!
Katsu sa mu kõhu alt asju kätte saada! Proovi ainult! Küll ma siis sulle näitan, kuidas Luukas õlut teeb!
Hoopis teisest ooperist - vaatasin, et keegi müüb raamatut, aga on vähemalt aus, näitab kohe ära, et see on lapse kätte jäänud:
Siis avastasin, et ta müüb seda kirjeldusega "autogrammiga eksemplar". Ahsoo siis.
Täna meil oli töö juures just diskussioon teemal "kas allkirjareale tehtud rist kvalifitseerub allkirjana või mitte." Otsustasime, et mitte.
Naersin kohe kõva häälega seda "autogrammiga eksemplari".
VastaKustutaMinu allkiri näeb välja selline:
VastaKustutaV
Ma ei saa kuhugi paber-allkirja anda, keegi ei usu. Üks isik ütles selle kohta "kauri kajakas".
Mulle õpetati, et allkiri peaks olema võltsimiskindel ja see, et me seda X-i ei arvestanud lähtus ka sellest - kuna kaasnesid rahalised kohustused, siis ma ei saa kindel olla, et pärast ei jää meie süüdi, kui inimene ütleb, et "nalja teete või? see ei ole ju minu allkiri, see on mingi X!"
KustutaMul endal on ka kahest tähest koosnev allkiri ja seda läbiv kriips, sest ma lihtsalt ei suuda mingit keerulisemat konstruktsiooni mitu korda järjest sarnaselt teha.
Allkirjale tehtud rist kvalifitseerub allkirjana vallaliste inimeste puhul. Abielus inimesed peavad tegema ringi.
VastaKustutaVõi oli see vastupidi..?
"allkirjareale" on see esimene sõna.
KustutaLugeda parandus õigeks.
X
Töötasin kunagi sellisel kohal, kus pidi päeva jooksul kümneid allkirju andma. Ettevõttes alustades oli mul kenasti loetav allkiri, isegi selline lapselik natuke, EesnimetähtPerekonnanimi. Lõpuks oli lihtsalt lainetus. Mäletan, et ühel õhtul võrdlesime kolleegidega päevaaruandele antud allkirju ja vabalt oleks võinud kõik kolm omavahel ära vahetada, ehkki nimed olid meil täiesti erinevad.
VastaKustutaMiks sa arvad, et lapse kätte jäänud? Selle põhjal, mida autori kohta kuulnud olen, võib see vabalt olla raevuhoo saanud lugeja kätetöö.
VastaKustutaIissand kui armas kaaasssssssssss!!!!!! 🥰
VastaKustuta