Eilne peaga vastu klaviatuuri hetk saabus siis, kui vaatasin FB-st tuttava jagatud videot, mille kohta ta oli esitanud kommentaari "Kas see on lihtsalt juhus?" Video ise tutvustas seesugust asja:
Ma tean, et niimoodi küsinud inimesel on keskharidus, ta ei olnud koolis sugugi rumal inimene, tavaline, keskmine õpilane. Mina ei tea matemaatikast mitte midagi. Ainus asi, mida ma tean, on see, et matemaatika on süsteem, see on teadus ja see on olemas. See peaks olema piisav, et aru saada - antud videos ei ole mitte mingit seost juhusega ega saagi olla. Ka video postitanud inimene nimetab videos toimunud maagiaks...
Sellest tulenevalt tekkis mul kerge ahhaa-moment - järelikult osad inimesed hindavadki kõiki nähtavaid asju täpselt ühel ja samal skaalal - ime on see, kuidas numbrid käituvad ja ime on see, kui sa mõtled Marile ja järsku Mari helistabki. Ma olen alati juhuse poolt kõneleja olnud, aga mina niimoodi mõtlemise peale ei oleks tulnud. On teadus, mis põhineb seaduspärasustel ja reeglitel ning neid juhus ju ei mõjuta - ei ole mitte kuidagi juhuslik, et puu otsast kukkuv õun kukub maha, mitte ei lenda taevasse. Miks see maagiline ei ole? Miks keegi ei küsi, et hei, olete te kunagi mõelnud, miks puu otsast kukkuv õun alati allapoole langeb, mitte üles - kas see on lihtsalt juhus? Hmm, äkki varsti küsib mõni nii ka muidugi...Kui inimese jaoks on reaalteadused täpselt samaväärsed kui suvalise Vello arvamus, siis ei ole võimalik teda milleski veenda või normaalset dialoogi pidada. Põhimõtteliselt on tegemist valgustuse-eelse inimese mõtlemisega, kelle jaoks võib vabalt kuu olla juustust, maa püsida kilpkonnadel, kelle all on veel kilpkonni ja välk olla Jumala viha. Hämmastab mind see, et need inimesed on sama palju kooliharidust saanud kui mina (ma ei õppinud ülikoolis matemaatikat, füüsikat ega keemiat), vabalt võivad nad olla reaalteadustes paremaid hindeid saanud kui mina, kuidas neile mitte midagi külge ei jäänud? Mulle ka ei jäänud, aga erinevus on vist selles, et ma suudan näha nende teaduste üldist kohta elus, mingi seostamisvõime on olemas. Osade jaoks jäid need ilmselt asjadeks, mida oli koolis vaja ja mille olemasolu võib hilisemas elus unustada. Ma usun, et vabalt võivad nad siiani osata võrrandeid tasakaalustada, mida mina ei oska siiamaani, aga nad ei tea, mis sellel võiks pistmist olla päris eluga.
Veel meenub üks iluteenindaja, kelle juures ma rasedana käisin ja kes hakkas mulle rääkima, kuidas tema sai kuskilt teada, et lapse sugu sõltuvat mehest - kas pole see ime? Ma jäin üllatunult vait, sest mulle tundus, et see on miski common knowledge, mida iga inimene, kes on vähemalt põhikooli läbinud, peaks teadma.
Kindlasti on põnev elada, kui kõik ümbritsev näib imena. Natuke hirmus vist ka, kui ei tea, miks taevas müristab..."See ei ole mingi teadus, see on puhas füüsika!" nagu keegi tark sotsiaalmeedias tähendas. Oma peaga mõtleb see, kes kangutab teaduse alustalasid - ega ma lammas ei ole, et usun - maakera on ümmargune! Oma teadmistega tuleb see selgeks teha. Ma ei oleks üldse vastu, kui seda osataks teha, paraku pakun, et nende teadmistega on üsna kehvasti. Kõik ei ole ju subjektiivne, vaieldav ja sõltuv vaatenurgast. Matemaatika näiteks.
Lõpetuseks üks pähkel pureda, mille puhul ilmselt minusugune ütleks, et päris äge juhus, teine aga näeks süsteemi, täpselt samamoodi nagu kellanäiteski. Aga on need võrreldavad?
Mina olen tähtkujult Lõvi, mu mees on Skorpion. Minu ema on Skorpion, minu mehe ema on Lõvi. Mitu mu parimat sõbrannat on Skorpionid, mu mehe üks parim sõber on Lõvi. Maagiline!
Range empirismi järgi muidugi ei saagi selle järgi, et õunad on seni alati maa poole kukkunud, prognoosida, et nad ka homme seda teevad. a ma saan aru, et see on natuke teine level.
VastaKustutaMina olen Veevalaja, minu parimad kooliaegsed sõbrannad olid Lõvi ja Skorpion. Mu abikaasa on Lõvi. Kui nüüd võtta ette aastaring ka asetada sellele tähtkujud, saame Veevalaja, Lõvi ja Skorpioni vahele võrdkülgse kolmnurga. Kas see pole ime? Sealjuures jätan ma targu märkimata, et vahepealsed elus on mul olnud väga lähedased mitu Sõnni ja mõned Kaalud ja...
VastaKustutaAvastasin, et mu pragmaatikust mees on ka vähesel määral ebausklik. Näiteks 13 ja reede talle abiellumiseks ei kõlbavat.
Oma silm olevat kuningas. Paraku on lamemaalast küllalt keeruline kosmosesse saata või ümbermaailmareisile (üle pooluste!) komandeerida.
Inimene otsib kõiges rütmi ja süsteemi. Millegipärast mõnele ei kõlba koolis pakutav reaalteaduste süsteem, paremini sobivad igasugused alternatiivsed lahendused, mis sisaldavad suuremal või vähemal määral määramatust, salapära, müstikat, saladust, vandenõud...
Ma olen ka imestanud, et kuidas koolis käinud inimesed võimelised lihtsaid põhiasju unustama või igasugu jaburusi usuvad. Samas on palju mugavam uskuda imedesse kui üritada igasugu juhtumisi reaalteadusliku põhjuslikkusega seletada.
VastaKustutaTähtkujude märgid, ... viimati vist mõtlesin neile põhikooli ajal. Kuidas saaks mõjutada üks suvalt ainult maapealse vaatleja perspektiivist tähtedest kokkumõeldud kujund kodanikku. Muidugi ainult siis kui ise sellesse usud😉
Juhusel on suur osa universumis ja elus, samas toimib kõik seaduste alusel (ka juhuslikkus), me lihtsalt ei tea veel kõiki seaduspärasusi. Mis omakorda ei tähenda, et määramatusel poleks väga suur roll. Kokkuvõttes: ka kõiki seadusi teades ja piiramatut arvutusvõimsust omades pole tänu määramatusele ja juhuslikkusele võimalik tulevikku eriti täpselt ette ennustada.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaTT, lisaks põhjuslikule seosele on ka korrelatsioon. Kui suvel sündinud inimesed on statistiliselt teistsugused kui talve-titad, siis saabki öelda, et Veevalaja nii ja Lõvi naa.
KustutaTeoreetiliselt võimalik, aga ma pole küll näinud ühtki tõsiseltvõetavat uuringut sel teemal. Tegelt pole muidugi otsinud ka.
KustutaMina olen sellest kusagilt lugenud, aga põhines see kunagisel reaalsusel, kus kevad-suvel sündinutel olid paremad võimalused ellu jääda, sügis-talviste laste elu algus oli raskem jne. Tänapäeval see enam ei kehti ju.
KustutaJah, Tuul Sepp võttis lihtinimese jaoks Sirbis (artikkel "Sünniaja mõju elukäigule") kenasti kokku, mispoolest "sünniaeg siiski mõjutab inimesi. Huvitaval kombel on selles väites omajagu sisu. On tehtud ridamisi uuringuid, mis näitavad, et sünniaeg tõepoolest mõjutab inimese elu, kuna üsasisese arengu ning esimeste elukuude keskkond on oluline inimese arenemisel, kujundades mitte ainult inimese tervist, vaid ka iseloomu. Arengukeskkonda mõjutab aga peamiselt see, milline aastaaeg parajasti on."
Kustutanäiteks
"Aastaaegade vaheldumine võib mõju avaldada juba enne sündi, näiteks päikesekiirguse hulga (D-vitamiin!), liikumisaktiivsuse, värske toidu kättesaadavuse, õhus leiduvate tolmulestade või viirushaiguste suurema leviku kaudu. Täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpoteesi kohaselt mõjutab väliskeskkond loote kudede struktuuri ja rakkude tegevust ning selle kaudu täiskasvanuea haigestumust (7). Seniajani on enamik uuringuid keskendunud skisofreenia esinemise ja sünniaja seosele ning eri maadest pärit tuhandete patsientide uuringud viitavad, et talvel ja kevade alguses sündinutel on suurem tõenäosus sellesse tõppe haigestuda. Samuti on sünniaastaajaga seostatud bipolaarset häiret, sügavat depressiooni ja suitsiidikäitumist (7).
Kevadelaste suuremat kalduvust suitsiidikäitumisele on tõestatud näiteks Inglismaa ja Walesi andmete põhjal, kus oli vaadeldud ligi 27 000 suitsiidijuhtu. Leiti, et aprillis, mai ja juunis sündinutel oli keskmiselt 17% suurem enesetapu tõenäosus kui muudel kuudel sündinud inimestel."
Uuring, millele viidatakse numbriga 7, on:
Disanto, G., Morahan, J. M., Lacey, M. V., DeLuca, G. C., Giovannoni, G., Ebers, G. C., Ramagopalan, S. V. 2012. Seasonal Distribution of Psychiatric Births in England. PLoS ONE, doi http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0034866.
ning "Toiduallergiaid (eelkõige piima- ja munatalumatust) esines kõige rohkem oktoobris-novembris sündinud lastel (10% lastest olid allergikud) ning madalaim juunis-juulis sündinud lastel (5% lastest). Autorid on pakkunud välja ka põhjusliku seletuse. Sügisestel lastel oli kevadel kaskede ja leppade õitsemise ajal ema kõhus käsil esimene arengutrimester. Suvelapsed läbisid selle arenguperioodi aga detsembris-jaanuaris, kui õietolmu õhus ei olnud. Ema kokkupuude õietolmuga esimese rasedustrimestri lõpus mõjutas seega sündimata lapse immuuntundlikkuse kujunemist."
Iseloomu koha pealt oli tal viide Ungari uurimusele - Gonda, X. 2014. Birth season affects your mood in later life. European College of neuropsychopharmocology, public realease. - , mille järgi "sünniaeg mõjutab isiksusega seotud neurotransmittereid, nagu dopamiin ja serotoniin, ning see mõju võib kesta kogu elu. Nii näitasid nad, et suvel sündinutel esineb sagedamini meeleolu kiiret kõikumist, kevadised ja suvised sünnipäevalapsed on sagedamini ülemäära positiivsed, talvelapsed on vähem ärrituvad ning talvel sündinutel esineb sagedamini depressiooni."
Kõik inimesed on erinevad, tähtkujud mõjutavad meid alles siis kui me hakkame neid teadvustama. See toimib selliselt, et me paneme neid omadusi tähele rohkem mis tähtkujudele omistatakse ja lihtsalt võimendame neid. Eristama peaks teadust ja pseudoteadust mõlemad annavad teaduslikke vastuseid ja on kokkuleppelised. :)
VastaKustuta