Mina neid arste ei usalda

Käisin mina täna järeltulijatega hambaarstil. Nemadki on mul tublid raudhambad, pole kummalgi elu sees ühtki auku olnud ja Minil on praeguseks juba kõik hambad vahetunud. Mis ma oskan öelda - olen osanud oma lapsi ikka õigesti kasvatada, mitte ei lase neil komm põses uinuda, nagu kõik need, kelle lastel juba piimahambaid parandada tuleb. (See oli siin nüüd iroonia, eks. Sageli inimesed kipuvad selliste asjade eest endale vastu rindu taguma, kus ilmselt ikka geenid ja puhas õnn ka kaasa mängivad.)

Paraku on peale hambaarstide meil olemas ka ortodondid. Nende püsikülastaja olen juba varajasest lapsepõlvest. Muuseas, minu emale öeldi, et minu esihamba väljatükkimise peamine põhjus on kindlasti viienda eluaastani imetud lutt või pöial. Paraku ei imenud ma (issand, siia saaks kamaluga roppe nalju külge pookida...) ei lutti ega pöialt. Lihtsalt, meie suguvõsas on moes kitsas lõualuu ja suured hambad. Mehe suutsin ka selle järgi valida, et hambad ikka võimalikult puseriti oleksid, aga sellest ma ei või rääkida, sest tüübil on päris tõsine trauma sellega. Tema kuuldes hammastest rääkida ei tohi. Mis siis, et ma olen alati toonitanud, kuidas mulle meeldib, kui inimeses kõik kaunis ei ole. 

Räägin siis endast. Koolis oli ortodont, kes toppis mulle plaadi suhu, kord üles, kord alla, pidev jant käis. Ta nimelt väitis, et mu alalõug on haiglaselt taandunud, tulevikus närivad alumised hambad ennast ülemistest läbi ja muud seesugust. Kõige kroonina väitis veel mulle, et "minusuguse" tunneb ta eluaeg bussis ära, minusugune ortodontiline värd juba märkamata ei jää! Keegi teine midagi erilist märganud ei olnud, ka peale neid aastaid plaate ei tundunud miskit muutunud olevat. Ainus asi, mis kõrvalolijaid ja mind ennast häiris, oli see üks väljaturritav esihammas, aga kooli ortodont ütles, et kõige muu õudse kõrval, pole aega sellega tegelda. Ma ei tea, kas meil sai tast villand või mis, aga proovisime teist arsti, kes mul ülevalt ühe või kaks (ei mäleta!) liigset hammast välja tõmbas, breketid pani ja vist poole aastaga oli hambumus korras. Ok, see ei käinud nii lihtsalt, ma olin üks esimesi koolis breketitega, ammu enne seda aega, kui need normaalsuseks said ja mäletan, kuidas püüdsin emale selgeks teha, et nende saamine on võrdne ratastooli surumisega. Klassi arvamusliider mainis ka, et olgu hambad, millised tahes, aga midagi seesugust - ei iial! Kõik oleks tore olnud, aga mu uue ideaalse hambakaare säilitamiseks jäeti hammaste taha traat, mis mingil hetkel nurgast lahti läks ja oli vaja tagasi kinnitada. Vist oli see minu õige arst linnast läinud ja ma ei tea, kas tõesti mitte ühtki teist ei olnud, aga me läksime selle kunagise kooli ortodondi juurde, kas naksti! traadi ära tõmbas, sest "ei tea milleks seda siia vaja üldse!" ja tšahh! paari kuuga vajus hammas ette tagasi...Mitte küll nii hullult, kui varem, aga siiski märgatavalt võrreldes eelneva õndsa ajaga. Igatahes, seda arsti mina ei austa. Lõug on mul endiselt vanal kohal ja hambad pole ka üksteist ära söönud. 

Seega, kui ma täna kuulsin oma hambaarstilt seda sama juttu, kuidas mu lastel alumised hambad lõikavad ülemisse igemesse sisse, tekkis mul kerge deja vu tunne. Minil on üks hammas veidi ees, mitte nii hullult kui mul omal ajal ja Mikrol on alumine osa sahtlist puseriti, aga tal veel tuleb neid hambaid. Soovitati ortodondile. Korra Miniga käisime, siis räägiti ikka seda "pead harjuma alumist lõuga ettepoole suruma" juttu, muud midagi. Ma näen tema puhul seda sama asja endaga - tõmmake ülemine rida sirgeks ja mulle aitab. Samas ma ei ole ekspert, äkki ongi see lõualuu jutt oluline ja ma olen lihtsalt õnnelik, et siiani süüa saan? Nüüd öeldi, et tehke kõigepealt ühes kohas röntgen ära. Vaatasin selle koha kodukat. Pildi tegemisele registreerida ei saa, ainult arstile, hinnad sõltuvad sellest, kas ostad neilt ka muud teenused või ei. Miks ma sinna pean pildile minema? Kas mujal ei saa? Lugesin välja, et röntgeni eest küsitakse 80 eurot. Korruta kahega siis kahe lapse puhul. Mulle tundub see lihtsalt asjana, kust oleks hea küsida, sest no mismõttes maksab üks pagana pilt 80 euri? Üleüldse hinnakiri - mina võhikuna ju miskit aru ei saa, millest see hind sõltub, hinnad ise ulmelised, sellised, mida suudaks maksta see 9000 kuus teeniv keskmine ortodont. Kõige hullem on see, et ma ei saa aru, kui mulle müts pähe tõmmatakse. Millega ma neid hindu võrdlen? Pealegi räägitakse mulle kahte juttu - esimene see, kuidas varsti lastel hambad suust läinud, see eeldaks ju meditsiinilist probleemi, mille puhul Haigekassa maksab, sugulastel täpselt nii läks, ise ei pidanud breketite eest sentigi välja käima, meile seda ei ole räägitud, teine jutt on jälle see "tütarlaps peaks ikka ilus välja nägema!" Kumb siis tegelikult on? Põhimõtteliselt pean andma kogu oma raha ja lapsed mingile projektile, millest ma ise muhvigi ei jaga. Ei tundu nagu julgustav.