Autovõti kadus ära. Võib-olla on kass selle jälle diivani taha ajanud nagu ükskord, kui me selle, ammu igaveseks müstiliselt kadunud asjade nimistusse liigitatud eseme, koristamise käigus sealt üles leidsime. Jajah, mis mõttes me ei korista diivani tagant iga päev?!
Mehel oli vaja ebamõistlikult vara hommikul autoga trenni minna. Ei, mitte kuhugi jõusaali kesklinnas, vaid suusamäele siis ikka. Ajas mu üles, sest mul on käekotis varuvõti.
Pärast niheleb teine kahtlaselt ja tunnistab süüdlaslikul ilmel, et tegelikult üritas ta mind üles ajamata võtit mu käekotist üles leida. "Ja noh, ma märkasin, et sul on käekotis pakk vorsti.." Ilmselt pool päeva piinles selle jubeda avastuse käes. "No ma mõtlesin, et äkki kuhugi kingipakki mõeldud ja selle pärast..." Jah, jõulud - legaalne salatsemise aeg!
"Need on su enda vorstid ju! Mäletad, me käisime peale tööd poes ja siis poekott sai täis, ma panin osa asju käekotti, ei mäletanud, et need vorstid ka!" Jah, minu Rimi aasta kokkuvõte ütles küll, et ma ostsin kilekotte vaid 1% poeskäikudest, aga ma ei saa aru, kust see üks protsentki sinna tekkis.
Pärast hakkasin mõtlema, et huvitav, kas ta kahtlustas mind poevarguses ikka ka? Või olen ma nii igav ja väikekodanlik inimene, et mind enam selles ei kahtlustataks?
Igatahes liikus mõte mingite veriste nugade peale, mida kellegi lähedase kotist leida ja kuidas siis sellele paaniliselt mõistlikke seletusi otsida, sest sa ju ei ole see inimene, kes oma lähedasi inetutes tegudes kahtlustama hakkaks. Ja kuidas siis vastaks hooletult, et "ah, oli jah selline lugu, et mingi lollakas tuli tänaval suitsu küsima, äsasin noaga, mis mul ikka kotis on, sest no kuidas võib üldse arvata, et minusugune daam suitsetab?!"
*Aga kui ei oleks sobranud, oleks tekkinud olukord, et ma oleks nende samade vorstidega esmaspäeval tööle läinud, õnneks olid suitsuvorstid, mitte näiteks pakk võid.
ma OLEN paki võiga niiviisi pool nädalat ringi käinud, ise imestades, et nagu mäletaks, et sai poolelioleva paki kõrvale pakk tagavaravõid ostetud, aga külmkapis ei ole, ju siis ununes ostmata.
VastaKustuta"Kas ma tõesti võtsin kolm kohukest? Mõtsin, et just seekord võtsin neli, aga neid on siin ikka kolm. Hm. Ok, vbla ma mäletan valesti."
VastaKustutaKaks päeva hiljem selgub, et tegelikult mäletasin ikka õigesti.
Aga kohuke oli aint pehmeks ja lömmi läinud, maitse oli igati hea.
Külmas kliimas elamise plussid :)
KustutaMul kadus millalgi eilse õhtu ja tänase hommiku vahel ära klaaskarbitäis liha ja kartulitoitu sest eile tehti tööl ootamatu jõulusöök mistõttu ma enda kaasavõetut ei tarbinud. Täiesti müstika, aga kaks mandariini ja apelsin on alles aga toidukarp kadunud kui tina tuhka. Oh õudust aga huvitav kust ma ta poole aasta pärast leian. Koeri ei saa süüdistada, sest plastkaanega klaaskarpi nad ei konsumeeri kõige täiega ja teised pereliikmed eelistavad minu kiirelt karpi topitud toitu mitte puutuda.
VastaKustutaMõni rikutuma mõtlemisega vaataks, oh mis pöörane mutt ja pakk võid ainult kinnitaks versiooni. :))
VastaKustuta