#jutujaht Ma jätan järgmise vahele

Kui Vello esimesena parteikontori ukse lahti lükkab, on kriis just haripunkti jõudmas - keegi punetava näoga mees, lõtv lips kaelas, käivitab parajasti akutrelli ning kaks korralikult ülekaalulist ülikonnastatud härrat püüavad õpetada, kuhu see täpsemalt torgata tuleb. Nurgas seisab üks kohkunud keskealine daam, käsi suu ees ja silmad märjad. 

"Mis siin toimub, palun ärge puutuge ohtlikke instrumente, mina olen professionaal, ma tean, kuidas sellega ringi käia!" käratab Vello olukorda analüüsides. Mehed pöörduvad ehmunult sissetungijate poole ja trell vakatab. "Kes te, kurat.." jõuab Krääman alustada, aga Vello on kiirem ja katkestab teda: "Pakilised asjad kõigepealt! Kus on siin WC?" Trelli käes hoidev mees ütleb kahele paksule vabandavalt: "Meil oli siin jah üks väike ummistus, lasin töömehed kohale kutsuda, ilmselt nemad nüüd ongi...". "Mis ajast töömehed oma naised objektile kaasa veavad?" käratab Krääman kurjalt. "Ei, mina küll siin kellegi naine ei ole, minu mees on hoopis suvilas niitmas!" teatab Kissu kärmelt ja lisab "et siis vets umbes jah? Jumal küll, mul on siuke häda, kas tõesti tilkagi vett ei tule? Kraanikauss on seal, ma valan mingi kopsikuga vett peale? Ausõna, ei kannata lihtsalt enam!" Paistab, et keegi millestki aru ei saa, ainult nurgas seisnud daam ulatab Kissule laualt tühjaks saanud salatikausi ja noogutab mõistvalt peaga. "Vähemalt keegi siin on kiire taibuga!" viskab Kissu ja tormab WC suunas minema.

Tekkinud vaikuses astub ette Mammu, keda nähes ruumis olijate näod veidi selginevad ning küsib, kus tema mees siis on. "Oi kui kena, et te ikka tulla saite, mina olengi Valli Kask, kes teile ennist helistas, teie abikaasa on siin samas selle ukse taga!" teatab punaste silmadega naisterahvas nüüd hoopis reipamal toonil, sest on selge, et vähemalt pool vastutuskoormast on tema õlgadelt läinud ja suundub ukse poole, mida kolm meest enne trelliga rünnata püüdsid. "Ja mida tema seal teeb?" Algul paistab, et keegi ei taha sellele vastata, lõpuks vana Krääman ikka pobiseb: "Ei tea, mis tal sisse läks, ei ole vist jooma harjunud, läks peast segi ja pani ukse kinni, keeldub välja tulemast." Mammu paistab sellest tsirkusest väsinud ja küsib: "Aga miks ta ei või seal olla? Magab kaineks, tuleb ise välja, miks on vaja selleks mulle helistada ja tülitada?" Jälle tekib kummaline vaikus, mehed nihelevad ega taha väga midagi öelda. Sekkub Vello: "Ega meil ei ole aega siin igavik oodata - meil on kohe vaja järgmisele objektile edasi sõita, seal on olukord kriitiline, elud on ohus..." Krääman ei ole harjunud, et temaga sellisel toonil räägitakse, aga oht eludele paneb ta mõtlema, mine sa tea, pärast saab süüdistuse millegi takistamises, pannakse lehte. "No tal on seal ühed paberid, delikaatsed, lubas need avaldada, me ei saa seda lubada.." murrab Krääman ebamugavust tundes käsi. "Selgemalt, palun!" nõuab Mammu. 

"Ma võin ise selgitada!" kostab järsku kinnise ukse tagant Kristjani hääl. "Ma olen siin mõelnud, minust teile ohtu pole. Mõtlesin, ma jätan järgmise üldse vahele, valimised, noh, võtan oma kandidatuuri tagasi, mina ei saa nii, selline ebaõiglus, aga te peate mu ära kuulama!" Uks avaneb ja näost valge Kristjan seisab seal just nagu äsja ilmutuse saanud Jeanne D'Arc: "Ma nõuan triibulisi nimekirju, ma nõuan soolise ebavõrdsuse lõpetamist, ma nõuan naisi partei juhtkonda või muidu saavad kõik teada, mida sinna Raadikverre tegelikult kavandatakse ja kelle raha eest!"

Vaikuse katkestab WC-st naasnud Kissu: "Vau, Mammu, kui äge mees sul on, ma ei teadnudki!"