Ma siin hõikasin välja, kuidas mul pole mõtet PÖFFile pileteid osta, sest jään alati haigeks. Võiks mõnikord ennast kuulata ka, sest ostsin piletid ära ja kohe järgmisel päeval oli kurk imelik. Mitte valus, aga imelik, selline, milline ta olema ei peaks. Kinno ikka läksin, sest no teistest on ju suva. Järgmisel päeval mõtlesin tööl kolm korda, et äkki peaks ikka vetsu oksendama minema, polegi seda veel nende töötatud aastate jooksul kordagi teinud. Ei läinud ikka. Õhtuks hakkas veidi parem ka. Kodus tegin siis koroonatesti, negatiivne oli, kuigi olin hakanud köhatama ja lisaks kurgule oli nüüd ka ninas imelik. Külm oli ka juba mitmendat päeva, aga ma arvasin, et see normaalne, kuigi mul enamasti peale sõrmede ja varvaste keha ei külmeta. Siis aga läksin magama ja hakkas pihta see tore tunne nagu seljalt oleks nahk maha nülitud, lisaks valutasid jalad ka - ei ole mingit kahtlust, see on koroona, mul pole ühegi muu haigusega sellist jama olnud ja nüüd juba teist korda. Lihtsalt minu puhul avaldub koroona kuidagi hoopis teisiti kui muudel - ei mingit meeletut köha, need mu paar köhatust ei lähe arvesse, kolleeg köhatab aastaringi niimoodi, ja ei mingit nohu ega palavikku, isegi mitte peavalu.
PÖFFil käisin muidugi Scootri filmi vaatamas, ei midagi intelligentset. Ei olnud kõige parem film, fookus oli kuidagi paigast ära - ühest otsast venis, teisest oli lünklik, aga no tore ikka. Kummaline oli see, et subtiitreid ei jõudnud lugeda. L. ka ei jõudnud, tema arvas, et ehk seetõttu, et tahtis vaadata, mitte lugeda, mulle jälle tundus, et sakslased räägivad maru kiiresti. Saksa keelest ei saa ikka mitte muhvigi aru, kuigi õppisin seda keskkoolis kolm aastat.
Toredat Scootri-eelset sündipoppi ka siia, ma üldse ei teadnud sellest varem. Umbes sarnane Ministry industriaalieelsele perioodile:
Mart Juur käis välja idee, et välja tuleks kuulutada riiklik talveuni. Pooldan kahel käel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar