Kui mul täna kontoris tunni aja jooksul juba neljas kord telefon heliseb, kommenteerib kolleeg, et olen mina alles nõutud ärinaine. Ühtegi kõnet ma vastu võtnud muidugi pole, panen kohe hääletu peale, ise samal ajal guugeldades - vastusteks enamasti "spämm", "müügikõned", "telefoniküsitlus", noh paar personalivärbamisportaali ka. Neist viimastest ma arvan mu number pärinebki, sest kunagi ammustel aegadel oli neis mu telefoninumber avalik, et kandidaadid ühendust võtta saaks.
Kas teil on ka selline terror? Mul on vahepeal paar nädalat täielik vaikus ja siis tulevad need kõned nagu paisu tagant. Ma kahtlustan, et helistatakse vist samast kohast, lihtsalt erinevaid numbreid kasutades. Varem ma võtsin vastu ja ütlesin, et ei taha, aga see neid ei morjenda. L. väidab, et tuleb öelda "kustutage mu number enda listist" - ma nii sinisilmne ei oleks. Ma lihtsalt ei võta enam ühtki kõnet vastu, mis tuleb võõralt numbrilt. Kooliarsti panin kontaktidesse, varem oli ikka hirm, et äkki hoopis sealt helistatakse.
Aa, ükskord helistati ka, Mikro pärast mainis, et "arstitädi tahtis sulle ju helistada, aga sa ei võtnud vastu!" Arstitädi tahtis kõigest küsida, kas lapsele ibukat võib anda. No muidugi andke, kui selle tal kurgust alla saate! Minul toimib kõige paremini tableti pulbriks jahvatamine kahe lusika vahel, aga vaevalt te seda janti kaasa teha viitsite, olekski aeg lapsele täiskasvanulikumaid lahendusi õpetada, ma olen üritanud, aga mind nad ju ei kuula! Mitte, et ma oma lastele igapäevaselt või isegi iganädaladest või noh, igakuiseltki valuvaigisteid sisse söödaks, eks.
Ok, ma lootsin seda ka, et äkki keegi teatab mulle, et ma olen midagi võitnud, tasuta saanud või pärinud. Mul ju kursaõele helistati, et "tere, kaubamajast helistame...", too tahtis juba kõne ära panna, aga õnneks jõuti juba piiksatada, et osturalli peaauhinna võitsite. Nüüd ma lihtsalt ei osale igasugu loteriidel-allegriidel, siis pole ka põhjust, et helistataks.
Ja üldse, helistamine on ju mingi gerontide hobi, noorematele ei olegi võimalik helistada, neil on telefon konstantselt hääletu peal ja nad aktsepteerivad ainult sõnumeid. /Minu ema Miniga suures kaubanduskeskuses - "krt, olen teda otsides juba pool tundi mööda poode jooksnud ja kui lõpuks leian, ta teatab süütute silmadega - aga ma ju saatsin sõnumi!?"/
Mina elan ka hääletu telefoniga, ehk et minuga telefonikõne tegemiseks tuleb eelnevalt kokku leppida, siis ma vastan küll ja isegi räägin ka natuke :) Ja täpselt samamoodi guugeldan helistanud numbrid läbi.
VastaKustutaMul on täpselt samamoodi, minuga telefonikõne tegemiseks tuleb aeg broneerida, soovitavalt vähemalt 24 tundi ette :) Ja telefon ise on hääletu peal, otse loomulikult.
KustutaMul on ka võõraste numbrite osas guugeldamise komme :)
VastaKustutaTelefon on ainult vibra peal, nii et kui taskus või kohe kõrval, siis kuulen, aga poes või tänaval ei kuule. Väljaarvatud siis kui on tõesti kokku lepitud, et kõne tulemas (kuller, kolleeg jne).
Need müügikõned on jah lainetena, aga õnneks mitte massiliselt. Võibolla paar tk kuus.
Võõrale numbrile ei vasta, kui oluline saadab sõnumi. Numbreid googeldada ei viitsi, pole ju vahet. On aidanud, kõnesid tuleb harva. Helistavad üldiselt vaid kaasa või ülemus töölt. Ülejäänud sõnumite peal, kaasaarvatud lapsed, kes saadavad sõnumeid hoopistükkis teiste äppidega nagu discord või whatsap.
VastaKustuta