Leheküljed

esmaspäev, märts 05, 2007

Väike valimiste järelkaja

Olen juba mitmest kanalist kuulnud hämmeldust, et kes küll valib Keskerakonda või kas tõesti on unustatud ja andeks antud kõik maadevahetused ja peopidamised. Minu arvates ei tasu enamike inimeste eelistustest üldse mitte mingit ratsionaalsust otsida. Esiteks on ka meie valimissüsteem suhteliselt keeruline ja ilma politoloogialoenguteta ei aimaks ka mina, mis on need kompensatsioonimandaadid ja muu selline. Ei saa loota, et iga inimene kõiki nüansse teaks ja mõistaks.
Minu tutvusringkonnas on väga palju inimesi, kes valivad sümpaatia alusel. Lihtsalt - Laaril on see kole habe ja pudikeel (oma välimuse kui negatiivse mõjuri tõi Mart Laar ka ise naerdes välja kui kunagi meile ülikoolis loengut pidas...), Ansip aga kena soliidne mees. Ja ilu, teadagi, on vaataja silmades. Teine ebaobjektiivsuse põhjus tuleneb aga otseselt sellest, et ei mõisteta valmissüsteemi. Mul on tuttav, kes tahtis valida ühte toredat inimest enda kodukandist, kes juhtumisi Rahvaliitu kuulus. Villu Reiljanit ta seevastu ilmaski valinud ei oleks. Üritasin siis talle selgitada, et see tore inimene suure tõenäosusega valituks ei osutu ja sinu hääl läheb lõpuks hoopis kellelegi teisele Rahvaliidust. Tähtis on valida parteid, mitte inimest.
Tuttava vastusest tuleneb kolmas teadmatus - aga eelmisel aastal (!) sai see tore inimene ise valituks. Ma siis selgitasin, et see eelmine aasta, mida ta mõtleb, olid siiski kohaliku omavalitsuse valimised ja sealne olukord on tegelikult hoopis teine. Selline jutt ajab inimesel juhtme veelgi rohkem sassi...Mäletan eelmistel kohalikel valimistel intervjueeriti äsja valimast tulnud inimesi, et miks nad seda tegid ja üks vastus jäi mulle kõrvu - "no et seal Ülemnõukogus, ptüi issand, no Riigikogus ikka, õiged inimesed oleksid". Täpsustuseks seda, et tegemist ei olnud ei seniilse ega joobes kodanikuga.
Eesti valimised on isikukesksed nagu tihti öeldud on. Ka mina ei tea eriti kedagi, kes oleks julgenud hääletada talle tundmatu inimese poolt, olenemata sellest, et parteipõhimõtted talle võib-olla meeldisid. Ja kes üldse neid põhimõtteidki lugema vaevub? Ega jah, valimisreklaamgi ju rõhub pealiskaudsusele ega sunni inimest mingi laiema arusaama kujundamisele.
Üks sõber veel pahandas, et talle konkreetselt ei lubatudki midagi. Aga kas peab üldse konkreetselt lubama? Äkki saab tasa ja targu kaugemale?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar