Leheküljed

teisipäev, juuni 11, 2013

Talumatu vaikus ehk kuidas kasvatada uut põlvkonda idioote

Ühel päeval haiglas olles tuli mind vaatama üks ämmaemandatest ja ohkas kui hea ning rahulik minu palatis on, sest see on ainuke, kus telekas ei mängi ööl ja päeval. Mina olin oma palatis üksinda, neis teistes olid lisaks emadele ka vastsündinud titad. Lugesin tol ajal ka Perekooli sünnituse osa, keisrilõikega seonduv oli mulle tundmatu maa ja sealt sai teiste kogemusi lugeda, silma jäi aga lausa mitu teemat, kus sünnitama minejad uurisid erinevate haiglate palatite kohta, kas seal telekas ikka on. Leidus selliseidki, kes rääkisid, kuidas viimases hädas saab ju kaasaskantava matkateleka (nagu päriselt - matkateleka?!) haiglasse kaasa võtta. Muidugi oli ka imestajaid, et kas tõesti jääb elu seisma kui paar seebikaosa vahele jääb ja sealjuures oli kõige huvitavam, et enamasti vastati neile stiilis - ega ma ju mingit seebikat vaata, ma olen lihtsalt harjunud, et telekas taustaks käib. Et siis muidu hakkavad oma tühjas peas kõmisevad mõtted häirima? Hiljem lastehaiglas sain suure privileegi osaliseks, nimelt paigutati mind osakonna ainsasse telekaga tuppa, ei julgenud kadetsejatele iitsatadagi, et tegelikult pole mul telekajuhet isegi seinas. Esimene toanaaber küll vaatas telekat, samamoodi taustaks, ütles, et see on tema õhtune rituaal, mis talle koduse turvatunde loob - tass kohvi ja taustaks Reporter. Rituaale ma mõistan, neid on vaja, eks mul endalgi on mõned mõttetud, millest loobuda ei taha. Eks ma istusin see-eest muidugi arvutis, tõmbasin tasuta Vikerkaari alla vahelduseks 9gagile. Koristaja käis ja naeris, et tema arvanud, et ma raamatut loen - no vanem inimene ju ei tea, et tänapäeval tahvelarvutid olemas ning üritas mind veenda, et päevased Mehhiko seebid on tegelikult vägagi õpetlikud. Muuseas oli tema ka esimene, kes arvas, et ma oma titele ühe aastatetaguse reality-staari järgi nime panin - inimesed ikka ei unusta. Minu jaoks on telekas oma aja ära elanud tehnikasaavutus - miks ma peaksin oma aega mõne saate järgi seadma kui saan vajaliku paari hiireklikiga kätte? Saadete kvaliteedist pole mõtet rääkidagi...L. vaatab nö intelligentsete inimeste kanaleid aga sealtki ei tule viimasel ajal muud kui Ancient Aliens ja muu taoline. Ühel õhtul ta juba käratas mu skeptilise naeru peale, et aga kuidas sa seda siis seletad?! No ma ei tea, kuidas, pigem sedasi, et inimesed on  nende tulnukate üle obsessinud juba aegade algusest peale. Seda, et Leonardo Da Vinci sai oma ideed kuskil koopas tulnukaid kohates, ma keeldun uskumast. Tõendiks sellest on muuhulgas tema ebainimlikke tüüpe kujutavad joonistused - seda et Leonardo vahel fantaasial lennata võis lasta, on ju palju uskumatum mõelda. Eile jäi mulle silma surnud elevandi uudise kommentaar, kus pakuti, et tulevased arheoloogid leiavad ilmselt kunagi elevandi luid üles kaevates, et ilmselt nad Eesti alal elutsesid - eks nii need teooriad tekivadki. Aga tagasi tittede ja telekate juurde - kas pole jube mõelda, et üks väike inimene alustabki oma elu nii, et pidevalt käib taustaks mingi möla? Ema vahib ühe silmaga seepi ja teisega titte, tähelepanu pole kunagi 100 % ühe asja peal. Muidu harjub ju titt veel äkki vaikusega ära ja ei oskagi niimoodi magada, et emme samal ajal telkut vaatab. Selliseid põhjendusi võib Perekoolist lugeda küll - meil käib kodus telekas kogu aeg, kuidas siis lapski teistmoodi harjuks?
Rõve snoob olen ilmselt. Tegelikult olen ma ennast paar korda tööga nii ära kurnanud küll, et ei suuda õhtul enam muud kui mokk töllakil mõnd idiootset realityt vahtida. Aga no see on olnud peale erandlikku kümnetunnist  tööpäeva. Hmmm...aga enamik inimesi vist töötabki miinimumpalga eest kaheteisttunniseid töövahetusi tehes?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar