Leheküljed

neljapäev, juuli 14, 2016

Vihastasin inimeste peale

Vihastasin tänasel kaunil hommikul kaks korda niimoodi, et nüüd mul kõht valutab.
Kõigepealt sain lastehoius teada, miks helistas mulle eile selle juhataja ja küsis, kas mul on mingeid kaebusi. Mõtlesin, et ta küsis seda lihtsalt rutiinselt, kuna selle kuuga meie leping lõpeb. Täna sain siis teada, et nii see polnud. Nimelt on keegi "tore" lapsevanem taaskord hoiu peale Maavalitsusse kaevanud. Taaskord seetõttu, et aastaid tagasi, kui Mini veel samas hoius käis, oli sama teema, kui kaevati kasvataja peale, kes oli usklik. Kirjutasin toona sellest siin.
Nüüd on murekohti rohkem. Nägin kaugelt saadetud kaebuse väljatrükki ning see oli lausa mitmel a4-l (ma ei tea detaile, kes kaebas). Asjade hulgas, mille üle kaevatakse on kasvataja sõnul näiteks see, et asendusteenistuja (Kaitseväega on leping ja see saadab igal aastal ühe noormehe asendusteenistusse, seega peaks see tegevus ometi õiguspärane olema) teeb koka haigestumise tõttu vabatahtlikult lastele toitu - pole kokapaberit, ei tohi! Üldse peaks asendusteenistuja lastest eemal hoidma, sest tal pole lastega töötamise paberit ja üleüldse, ta olevat pannud lapsi valesti riidesse! Kokatädi, kellel on 15 aastat lastega töötamise kogemust, sh erivajadustega lastega töötamise kogemust, ei tohiks olla hommikul esimest tundi lastega (kuni kasvataja saabub), sest ta pole kasvataja. Ühel korral olla märgatud sedagi, et lapsi oli kohal 5, aga kasvatajaid ainult 1 - paberite järgi peaks viit last valvama 2 inimest (ahjaa, mitte inimest, vaid paberitega kasvatajat). Kogu see värk olla lapsevanemal dokumenteeritud - ta on käinud ja pildistanud viie nädala kasvatajate töögraafikuid. Kas ta on aga üritanud oma probleemidest teada anda ka personalile või juhatajale enne seda, kui ta Maavalitsusse kirja saatis - oh ei, muidugi mitte. Selle asemel kirjutas ta aga kirja alla - lapsevanem see-ja-see, KÕIGI lastehoiu lastevanemate nimel. Sellepärast juhataja kõigile helistaski. Kui keegi ikka minu nimel sõna võtab, tundub mulle, et ka ma ise peaks sõna sekka öelda saama. Kohe kangesti tahaks selle inimese motivatsioonile pihta saada, aru saada, mida ta tegelikult taotleb. Kui juhataja pakkus varianti, et lõpetaks siis lepingu ära, kui korraldus teile ei sobi, siis lapsevanem keeldus.

Ma ei saa sellistest inimestest aru. Jah, võib-olla tõesti on seaduses näpuga rida ajades millegagi vastuollu mindud, kuid et seda kuidagi lapsi ohtu seades või halba kavatsedes tehtud oleks, seda ju mitte. Mida see inimene soovib? Olukorda parandada? Miks ta siis lastehoiu töötajatega sellest ei rääkinud? Pigem tundub, et tahetakse millegi eest kätte maksta, karistada, putka üldse kinni panna lasta. Ja seda kõike vastikult selja taga susserdades nagu selliste intrigandist inimeste puhul tavaliselt. Ma olen vihane sellepärast, et headele inimestele niimoodi keeratakase, inimestele, kes tõesti lastest hoolivad ja oma tööd südamega teevad. Olen olnud selle asutusega seotud kolm aastat ja mul pole mitte ühtegi pretensiooni.

Võeh. Tulin siis lastehoiust mustade mõtetega ära  - oleks kangesti tahtnud selle "mureliku" lapsevanemaga, kes minu nimel sõna julgeb võtta, natuke neljasilmajuttu ajada, kui möödusin hotellist, mille terrassil kamp suuri kiilakaid välismaa mehi hommikusööki nautis. Vaatasid minu poole, irvitasid ja kuuldus lause "Yeah, keep walking!" Minu paha tuju tõlgendus sellele oli kas "noh, ei tahagi meie juurde istuma tulla või?!" või siis "mine ruttu edasi, sa kole elukas!". Jäin seisma, vaatasin nende poole kurjal pilgul (mida nad küll ei näinud, sest mul olid päikseprillid ees, kuigi need on mul pealuudega, seega hirmutavad ikka), aga ei öelnud miskit, sest meeste kõrvallauas istus veel üks paarike ja ma ei tahtnud nende rahu rikkuda ning samuti kahtlesin, kas asi on vaeva väärt. Ega ma neid kohe pimedasse kohta saatnud oleks, tahtsin lihtsalt küsida, mida nad oma kommentaariga öelda tahtsid (ma olen ju uudishimulik). Imelikul kombel selgus tööle jõudes, et ma polnudki sugugi ainus, kes seda intsidenti kohatuks pidas, L. imestas samuti, miks ma ometi midagi ei öelnud.

Sellised lood siis täna.


5 kommentaari:

  1. Seda nüüd küll vaja ei olnud.
    Koolitatud inimese ja muidu empaatilise tüübina
    peaksid ikka juba ette aimama konfliktseid olukordi
    ja nendest lihtsalt suure kaarega mööda kõndima.

    VastaKustuta
  2. See on selline kahe otsaga asi. Alguses tundub konflikti sattumine päris ägeda vaheldusena - saad adrenaliini üles, vere keema ja ennast välja elada, deliirium saabub alles hiljem - oli seda nüüd siis vaja, miks mina ja muu selline jama. Selle kõhuvalu osas ma pigem liialdasin, ilmselt olin lihtsalt söömata.

    VastaKustuta
  3. Kõhuvalu kohta - üks laps mul just täna hommikul teatas, et kui sul kõht valutab, siis sa kasvad jälle natuke. Beware :)

    Aga päris õudne. Kas seda pealekaebajat ei tuvastatudki siis? Kõik ütlesid juhataja helistamise peale ükshaaval ära, et neil ei ole midagi kaevata ja nii oligi?

    Ma olen korra koolis ka kuulnud sellest lapsevanemast, kes tagasiside lehele paneb, et mitte miski ei meeldi, ei sobi jne - aga ära ka ei võta oma last sellest koolist.

    VastaKustuta
  4. Kaebaja isik on lastehoiule teada, lihtsalt teistele vanematele seda ei avaldatud.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne11:05 AM

    Ju, siis tajusid nad su pealuudega pilku mis eriti ei magnetiseerinud, aga internatsionaalses tummade keeles keskmise sõrme abil saab alati midagi vastu ikka öelda, vähemalt sellise tunde saab, et oled midagi öelnud. :)

    VastaKustuta