Leheküljed

kolmapäev, november 22, 2017

Käekotiärimeeste vandenõu?

Ma olen kusagilt kuulnud, et käekott olla naise auto. See asi siis, mille järgi su staatust hinnatakse, staatusesümbol. Sest noh, ennekuulmatu ju, et auto oleks lihtsalt transpordivahend. Ükski asi ei ole niisama asi! Ikka asi määrab sinu olemuse, asi on ülimuslik. Fui.

Eks ma muidugi möönan, et väljanägemine võib määrav olla (oli mingi eksperiment, et müüja lahkus sõltub tugevalt sellest, milline potentsiaalne ostja välja näeb), aga ma ei taha kuuldagi sellest, et ma peaksin oma otsuseid sellest tulenevalt tegema. Vähemalt mitte kogu aeg, mõnikord tuleb kasuks.

Igatahes - käekotid. Eks nad vahel ole vajalikud ka. Üle õla rippuv käekott on ikka mugavam kui sama tavaar kilekotis käe otsas ja kui kott juba on, siis võiks see meeldiva välimusega olla.
Aga vaadake, meestel käekotte pole (ok, vahepeal oli mingi hipsteri teema ka sellega, aga massidesse see ei imbunud). Meestel on asjade kandmiseks spordikott, seljakott ja läpakakott. Need on siis, kui suuremaid asju vaja kanda. Aga kui ei ole? On vaid klassika - rahakott, võtmed ja telefon? Naine peab igal juhul käekoti kaasa vedama, sest kuhu ta muidu need paneb. Kuhu mehed panevad? Põuetaskusse panevad! Mu isa sai täiskasvanud mehena teada, et naiste riietel seesuguseid asju pole, kui ütles mulle, et mis ma tassin sellest kotist, pangu ma oma asjad rinnataskusse! Missugusesse, küsisin vastu. Ta oli tõsiselt hämmingus, et miks naistel ometi neid pole?! Ma ei tea, miks. Asi neid siis õmmelda ei ole, meeste riietel ju on, olenemata sellest, kas neid ka kasutatakse. Selleks, et rohkem käekotte müüa naistele? Neid igasugu vastikuid clutche, mida sa pidulikumal puhul nagu napakas õhtu otsa peos pead hoidma. Naiste riietel on üldse väga vähe taskuid. Mulle tundub, et siin on praktilisus ilule ohvriks toodud. Meeste suvepükstel on ju ka enamasti suured taskud (et mehed ei peaks kandma sellist moest väljas asja nagu vöökott), ma annan enda rahakoti ja telefoni alati suviti mehele kanda. Ahjaa, õige naine muidugi mehega välja minnes rahakotti kaasa võtma ei pea, aga ma lohutan end sellega, et dokument võiks ikka kaasas olla, äkki muidu mulle ei müüda ei suudeta hiljem identifitseerida.

Aafrikas naistel käekotte pole, kõike kantakse peas. Mu lapsepõlves käis meie tänavat mööda üks onu, kes kogu oma poetavaari peas kandis. Onu seletas kõigile, et see on ülimalt tervislik kandmisviis. Millessegi ta lõpuks ikkagi suri ja kommegi pole meil laiemalt juurdunud.

Millegipärast meenus seoses rinnataskutega veel üks levinud väärtasjade kandmisviis, nimelt rinnahoidjasse toppimine. Järele proovitud, ei soovita. Kunagi Roomas, kus meid taskuvaraste eest hoiatati, tegin seda. Pärast unustasin selle raha ära ja heitsin bussis magama, ärgates oli raha muidugi kadunud. Kogu reisi raha muuseas. Õnneks peale kaotusega leppimist leidsin kupüürid bussiistmete vahelt üles, aga turvaliseks seda peidupaika ei nimetaks. Pükstega on sama lugu - lähed vetsu, unustad ära, et papp värvli vahel ja hops, juba nad potis ujuvad. Seletus, miks ma seda tean, on tegelikult proosaline ja igav.

46 kommentaari:

  1. Indias hoitavat kõike - s.t. raha - vöö vahel. Ma ei saa aru, kuidas nad siis telefoni saavad kaasas kanda.

    Naiste käekottide fenomenist pole vist ükski mees aru saanud. Vähemalt ma pole kuulnud.

    VastaKustuta
  2. Kui on nt liibuv kleit, tobe ju oleks taskud asju täis toppida.
    Minule kotid meeldivad, sest muidu poleks seltskonnas käsi kuskile panna :). Mugava koti leidmine muidugi on väga keeruline..
    Koera jalutades ja poes käies kasutan küll alati seljakotti. Mõnus, kui käed vabad.

    VastaKustuta
  3. Olen ammu juba käekottidest loobunud. Kannan kas seljakotti (praegu on erk-samblaroheline ja väga ägeda disainiga täisnahast kott) või rahvariietest inspireeritud vöötaskut.

    https://www.google.ee/search?q=lahttasku&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwjEsLq3-NHXAhVGmBoKHbqTBqYQsAQIKQ&biw=1280&bih=697

    Neid taskuid tuleb juurde õmmelda, et ikka oleks igaks tarbeks ja iga riide juurde sobiv võtta :)

    Tütar aga on läinud cargo-pükste teed. Kõik peenem pudi (rahakotid-telefonid) on püksitaskutes, viimased püksid õmbles ta endale lausa ise, et taskud ikka õige mõõduga saaks. Aga ega me ei ole vist päris traditsioonilised naised ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui käekott on naise auto, siis kas mu tütre püksid näitavad ta staatust? Ju vist. Umbes sama, nagu õlinina, kes teeb sapakast kastiauto (ise oma kätega loomulikult!) ja on selle üle uhke ning mersumeestele (Diori käekoti omanikele) vaatab ülevalt alla.

      Kustuta
  4. Käekott on eluks hädavajalik! Muidugi, minu üks rollimudelitest on Muumimamma ("Päästke kott!"). Ainult et millegipärast müüakse praegu kas piiisikesi kotte, millel on normaalse pikkusega rihm, või normaalse suurusega, aga säravate detailidega kotte, millel on liiga lühike rihm, või hoopis ilma rihmata asju, mis mulle kohe üldse ei sobi, sest asjade käe otsas kandmine on öäk. Mina olengi see, kes iga vähegi sobiva koti ribadeks kannab, sest uue mõistliku koti otsingud kestavad kuid.
    Seljakott ja taskud ei ole minu jaoks valikud, sest noh, ma olen nii-öelda traditsiooniline naine ja kannan käekotis väga palju asju kaasas, sealhulgas näiteks laste poolt mulle isiklikuks tarbimiseks hangitud käbid. Paar korda elus matkamas käies olen küll kogenud, et seljakott mahutab praktiliselt palju, aga eks ta ikka selline vastik asjade kandmine ole, käekott millegipärast ei liigitu minu jaoks kandmise alla.

    VastaKustuta
  5. Tule Tallinnasse kasiinosse ja ma näitan sulle, kui palju on mehi, kes kannavad käekotti :P Okei, õlakotti. Ja see on ainult venelaste komme. But still! Hullult palju on selliseid mehi. Praegu pole veel näinud selle trendi raugemist.

    Minul on hetkel kasutuses 5-naelane Primarki õlakott. Midagi muud keeldun ma kandmast, sest kui ei ole õlakott, siis ma ei viitsi. Huvitav, mida see odav kott mu kohta küll näitab...

    VastaKustuta
  6. Taskute puudus on jah täiesti masendav. kusjuures mingitele naisteriietele isegi tehakse taskuid, aga jumal paraku mitte sellistele, mis mulle selga mahuvad - niipea, kui püksid on mõeldud kellelegi, kellel on reied laiemad kui säär ja puusad laiemad kui vöökoht, on neile taskud nähtavasti keelatud. (teksaseid sellisele kehaehitusele minu muljet mööda ei tehtagi ja rätsepapükstel on taskuid palju harvemini).

    minu lemmik-käekott on õlamärss, see mahutab rahakoti, taskuräti(d), pastakad-pliiatsid, pliiatsiteritaja, kustuka ja survival-kiti: lusika, pudeliavaja-korgitõmbaja ja taskunoa. Lisaks mahub sinna vajadusel A-4 suuruses mapp või paberid ja päris palju sisseoste - nt pätsi leiba, mingi konservi, vorsti, juustu, kaks õlut mahutab rahulikult ära.

    Kusjuures seljakotist on see etem (kuni väga suuri raskuseid kandma ei pea), sest seljakotist rahakotti tuhnida on ilge tüütus, õlakotist saan kohe kätte.

    Kaur, kui sa kotti ei kanna, kuhu sa toidupoes käies oma toidukaubad paned? ja kas taskurätt, telefon, rahakott ja kirjutusvahendid mahuvad kõik taskusse ära?

    ja kui su lapsed väikesed olid, kus sa mähkmeid hoidsid? siin ei räägi ma oma kogemusest, vaid sellest, et ühel tuttaval on käekoti valiku põhikriteerium, et "pakk mähkmeid peab ära mahtuma". mul pole lapsi, aga sul ju on, nii et kus su pakk mähkmeid käis?



    VastaKustuta
    Vastused
    1. ... ja vahel läpakat ju kannad kaasas? või raamatut? vms paberimajandust? näpu vahel siis või?

      Kustuta
    2. Kui läpakas, siis on küll kotti vaja.
      Muidu - rahakotti ma ei kasuta. Mul on igapäevaselt kaasas kolm kaarti (panga-, töö- ja id-), need on taskus. Telefon ja võtmed (1 või 2 tükki, töö ja mõnikord auto oma) ka. Ja muud ma kaasas ei kanna. Ma elan linnas ometigi, siin ei ole asju vaja. Sularaha ma ei kasuta. Alates aastast 199x, kui mu rahakott ära varastati.

      Mähkmeid käisid kaasas lapsega. Kui on titt, on igasugu kraami vaja. Vahepeal oli mul alati paar patsikummi ühes. Aga enam pole vaja.

      Kustuta
    3. aga kuidas sa poes käid? süüa on ju isegi linnas vaja.

      Kustuta
    4. ja ka korgitõmbaja on asi, mida võib ootamatult vaja minna (ega veinijoomiseks ei lähe alati seal, kus varustus olemas on), ja siis armastavad kõik seda inimest, kellel see on.

      Kustuta
    5. apropoo, kotti ongi mul vaja siis, kui on lahti midagi erilist, et mul on vaja kodust välja minna.

      Lähen tantsutundi andma: kotti peavad mahtuma jalatsid, sokid, kõlarid, tantsutekstid (A5 kuni A4 suuruses), kui meelde tuleb, spordijoogi- või veepudel. Pluss pudipadi - rahakott (juhuks, kui keegi peaks mulle trenniraha maksma ja kui on vaja pärast poes käia); taskurätt (ALATI vaja); koduvõtmed ja trennivõtmed; kirjutusvahend, et märkida üles, kes mulle raha tõi ja mis kuu(de) eest.

      Lähen mälumängu - siis on veidi lahedam, siis piisab rahakotist (mh võib vaja minna sula, kui mäng peaks toimuma kohas, kus mälumängurite eripakkumised on kuskil ilma elektroonikata erilisel letil), kirjutusvahendist - ja pärast tahan ma mälumängu koju vedada, et teinekord külalistele ette anda, järelikult on A4 jagu ruumi vaja.

      Mõni mälumäng langeb laulukooripäevale, siis on vaja ka noodimapp ära toppida.

      Kui ma lähen lisaks oma tantsutunnile veel mustlastrenni, siis on vaja lisaks teisi kingi ja suurt mustlasseelikut, mõnikord rätikut ka, aga selle saab tavaliselt sallina kaela keerata.

      Kui lisaks oma trennile on ka võimlemine, siis juhul, kui mul on enda trennis parajasti kasulikum-mugavam seelikuga olla, tuleb kaasa võtta ka trennipüksid, muidu läheb võimeldes liiga pornoks.

      Ja pea iga kord käin ma trennist või mälumängust tulles poest läbi, tähendab, parem oleks, kui kotis oleks veel vähemalt ühe sepiku ja ühe õlle jagu ruumi. Ma kannan igaks juhuks ka eraldi poekotti käekotis (v õigemini õlakotis), aga kui vähegi mahub, eelistan asjad õlakotti toppida (mille tagajärjel mu kotilukud kogu aeg katki lähevad), sest käe otsas on raske tassida.

      Ja kui ma annan tantsutundi teises linnas, siis on vaja kõike tavalist tantsutunnivarustust pluss kummikomme, et tee peal süda pahaks ei läheks, ja olenevalt asjaoludest vahel ka läpakat, öösärki, vahetuspesu ja kõiki neid survival kiti elemente - lusikat-nuga-korgitõmbajat, sest hotellis ei ole alati igas toas söögiriistu, vastuvõtus oleks, aga mul on tüüpiliselt vaja süüa sellisel kellaajal, et kedagi pole enam tööl.

      Kõik on linlikud tegevused, nii et mismõttes linnas ei ole asju vaja? igaühel, kes mingis trennis käib, on mingeid trenniasju vaja. ja igaühel, kes kodus sööb, on vaja koju süüa kaasa osta.

      Kustuta
  7. Käekotis (õlakotis) on suur märkmik, suur rahakott, suur võtmekimp, telefon, laadija, kõrvaklapid, pastakas, mälupulk, pabertaskurätid, beebisalvrätid, näts, valuvaigisti, plaaster, juuksekumm, veepudel ja tavaliselt veel mingeid imelikke asju.

    Käekottidega on suurim häda see, et nad on koledad. Kui mulle poes mõni juhtubki vähem koledana silma jääma, siis selgub tavaliselt, et see maksab 300 eurot.

    VastaKustuta
  8. Naiste riided kipuvad olema ka veidi liibuvamad kui meeste omad. Seega kogu vajaliku kraami taskutesse ladustamine ei pruugi väga hea välja näha. Aga kotid mulle meeldivad. Minu lemmikk-kott on korralikult suur ning nn crossbody tüüpi ehk siis rihm käib risti üle rinna. Nii saab kõik vajalik alati kaasa ja samas on käed alati vabad.

    VastaKustuta
  9. käekott on oluline jah. vahel võib asendada seljakotiga. ja eeldus on just see, et mahuks vajadusel A4 mapp ja/või läpakas. lisaks rahakott, võtmed, veepudel, poekott, laadimisjuhe, kirjutusvahend, taskurätid, ja vahel mõni laste kaasapandud mudru (käbid, kivi, kastan, komm vms).

    aa õiges suuruses ja enam-vähem talutava käekoti leidmine on tõeline retk ja mitte ainult nn pärispoodides, isegi netivarustest on keeruline leida. ja siis see hind.

    käekotti/seljakotti on eriti siis vaja, kui liikuda ühiskondliku transpordiga.

    olen juba pea pool aastat uut nn sygishooaja kotti otsinud, sest peagi annab olemasolev otsad. Ilmselt siis jääb vaid seljakoti rõõm, mis pole ka paha.

    VastaKustuta
  10. Naljakas, mul üldse seda probleemi pole, et käekotid ei meeldiks või neid ei leiaks, just see häda on, et kui tõesti vaid rahakott(seal on ju kõik need miljon kliendikaarti sees)+telefon+võtmed vaja kaasa võtta, pean ikkagi käekotti kasutama, sest taskuid pole.

    VastaKustuta
  11. Ma kahtlustan, et paljud mehed - st palju rohkemad mehed kui naised - panevad poest ostetud söögiasjad otse ostukärust autosse. Mis tähendab, et tegelikult on auto meeste käekott. Sellega võrreldes on naiste käekotid väga väikesed ja tagasihoidlikud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Notsu, sinu juures oli kunagi üks tore postitus helkuritest. Jõuti järeldusele, et auto on mehele nii jope kui helkuri eest. Nüüd tuleb välja, et ka käekoti eest.
      Mikital oli teises raamatus eestlase autost tore lõik, et eestlase auto on nagu rehetuba. Käekoti-paralleelini ta seekord ei jõudnud.

      Kustuta
    2. Ka nii võib mõelda. Ma käin toidupoes kas üle tee (ja võtan koti kodust) või autoga.

      Korgitseri jne jne jne jne kaasaskandmine on mõtteviisi küsimus. Mehed loodavad "küll kuidagi ikka saab. äkki mõne naise käest näiteks", naised mõtlevad "maailm ju loodab minu peale ja ma pean ju ootustele vastama".

      Aga sina, notsu, ei kirjelda enam üldse _käekoti_ funktsioone.

      Ühtlasi ei tea ma ühtegi meest, kes kannaks veepudelit kaasas.

      Kustuta
    3. Mina ka toidupoodi ja käekotti ei seostaks või trenniasju ja käekotti. Käekott on just see, mis pole mõeldud asjade kandmiseks, selleks on hmmm kandekott? Käekott on see asi, kuhu pudi-padi koguneb, sest ta on nö käepärast (mingid tšekid, tühi pastakas, sada taskurätti jne) ja kust sa tänu sellele ei leia üles neid ainsaid kolme vajalikku asja (rahakotttelefonvõtmed), mille jaoks sa käekotti vajad.

      Kustuta
    4. No täpselt. Ja kogujad jätavad sada tšekki alles ja tühja pastaka kah - ehk läheb vaja. Kütid viskavad kõik kohe ära, sest segab looma järel jooksmist või annab pastaka lõhn su varje välja vms.

      Kustuta
    5. no mingit posu asju - kasvõi võtmeid, rahakotti ja taskurätti - on välja minnes ikka vaja ja kui ma juba nende asjade kandmiseks midagi vajan, ei viitsi ma neid iga jumala kord ümber pakkida. Niigi võtab kodust väljaminek liiga palju aega. Seega olgu sama ese nii tasku kui ka trennikoti eest. Käekott on just nende kahe vahepealne asi, mis saab enamasti mõlema tööga hakkama.

      Väga mitme trenniga või kui on väga palju asju vaja kaasa võtta, enam hästi ei saa, siis võtan raskelt ohates seljakoti ja pakin asjad sinna ümber.

      a mis korgitseri puutub, siis ma olen reaalselt olnud olukorras, kus ma olen üksi võõras linnas ja tahaks hotellis veini juua ja ei saa valida seda veini, mis ma päriselt tahtsin, sest korgitõmbajat ei ole.

      või olnud sunnitud kingalusikaga õlut avama, nii et see pritsis üle poole vannitoa, sest ma ei taibanud purgiõlut osta ja hotellitoas ei olnud avajat.

      te ei ole vist olnud sunnitud nii palju kodust väljas (aga mitte söögikohas) sööma-jooma kui mina. kui teil oleks vaja iga paari nädala taga olla hotellitoas, kõht tühi, aga kõik söögikohad kinni, siis oleks ka teie varustus natuke parem.

      Ja mis mõttes sada taskurätti tarbetu on? nuusata on ju kogu aeg vaja. teil ei ole või? ja neid on vaja palju, sest kurat teab, millal ninast jälle mingi vere-Niagara purskab.

      täpselt samamoodi olen ma jõudnud järeldusele, et mul on talvel vaja üht hügieenilist huulepulka selja- ja teist õlakotti (mida ma käekotiks nimetan), sest on kohutav avastada alles õues, et mu huuled lähevad valusalt lõhki, aga midagi nende päästmiseks teha ei ole, sest see pulk jäi teise kotti. See võib olla naistel suurem vajadus kui meestel, kellel olevat keskelt läbi rasvasem nahk.

      See, et naised valuvaigisteid rohkem kaasas kannavad, võib samuti füsioloogiast olla: väga paljudel naistel kuulub regulaarne valutamine reproduktiivsüsteemi normaalse talitluse juurde.

      Aga mis pastakate jms omamisse puutub, siis siin võib küll olla see asi, et tüüpiline mees loodab, et äkki mõnel naisel on. ma oleks nagu ka ise midagi sellist täheldanud.

      a mul ei ole see kraam kaasas mõttega, et "ma pean päästma maailma," vaid lihtsalt kaalutlusel, et mul läheb neid asju vaja või mul on halb, kui ma ei saa veini lahti. kui mul ei oleks neid kaasas, jääkski mul kirjutamata või vein avamata ja mu elukvaliteet kannataks selle all. Kui ma olen olnud küllalt hajameelne, et joogipudel trenni minnes maha jätta (juhtub tihti), olen mina see, kellel tuleb janu kannatada ja selle käes poolenisti pilt tasku panna ja lõpuks kaks korrust allapoole peldikukraani juurde jooma joosta, ainult selleks, et trepist tagasi üles tulles uuesti janune olla.

      ma ei saa endale vajalike asjade mahajätmist lubada, sest mul ei ole naist, kes need minu eest kaasa võtaks.

      Kustuta
    6. aga stereotüüpide murdmise mõttes: A. kannab küll veepudelit kaasas ja tal seisab see palju paremini meeles kui mul. ühtlasi kannab ta pea alati kaasas veel sadat asja (vett; tudengieinet; suitsetamistarbeid; neid paari raamatut, mis tal pooleli on; ja ma ei teagi, mida kõike veel), nii et käib kogu aeg väljas seljakotiga, v.a siis, kui läheb spordi mõttes oma hilisõhtust jalutuskäiku tegema.

      Kustuta
    7. soospetsiifiliste vajaduste koha pealt - kahtlustan, et meestel ka on väiksem vajadus hügieenisidemeid/tampoone kaasas kanda.

      Kustuta
    8. Mul on alati see kaalutlus ka, et raske poleks, seega vähemalt üritan käekotti mitte koormata. Isegi üleõlakotid hakkavad mul soonima, kui seal a la üks raamat juba sees on.
      Korgitseridest, minusuguse käes pole korgitserist mingit kasu. Oleme kunagi sõbrannaga kaks korgitseri ära lõhkunud, vein jäi ikka kinni...Ma sihuke nõrk ja abitu :)

      Kustuta
    9. raskus on muide põhjus, miks ma eelistan kõike vajalikku kaasas vedada kõige väiksemas kotis, kuhu veel kraam sisse mahub - sest koti enda kaal on kah tähtis. mu käekoti funktsioonis mõõdukalt väike õlakott kaalub imevähe, liibub mugavalt puusale, nii et niipea, kui ma ta kaltsukast leidsin, kippus ta kõigi teiste kottide funktsiooni üle võtma - ükski teine polnud sama mugav. mis tähendab, et tal vaesekesel on lukk väga väsinud ja rihm hakkab kah juba katki minema.

      Kustuta
  12. Rinnatasku oleks naise puhul veider, muudaks tissipiirkonna mügarlikuks või siis rõhuks allapoole rippu.
    Miks naiste pükstele normaalseid taskuid ei õmmelda, ma ei tea, äkki see mood pärineb mingist sellisest perioodist, kus naisel ei tohtinud puusa ka olla? See on jah vandenõu ja tisskrimineerimine.
    Victoria ajastul olid naistel vägevad taskud mitme seeliku all peidus. Ka tänapäevase kleidi või seeliku külge annaks neid kasvõi dekoraativesemena õmmelda. Aga no kui naine ise on dekoratiivesemeks, siis praktilist riietust pole talle ette nähtud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seost tissidega ma kahtlustasin ise ka, ilmselt tõesti võibki see põhjuseks olla.

      Kustuta
    2. Atlanticus väidetakse naisteriietel taskute puudmise kohta, et "mid-range fashion is a male dominated business, driven not by form and function, but by design and how fabric best drapes the body" - ühesõnaga, et naiste ilusaksriietamise äri, mitte selle arvestusega, et nende riietega oleks mugav elada. Rikkamad naised saavad juba mugavamaid riideid hankida, lasevad endale mõõdu järgi õmmelda või umbes nii.

      https://www.theatlantic.com/technology/archive/2014/09/the-gender-politics-of-pockets/380935/

      Jõudsin juba lugeda isegi üht vandenõuteooria stiilis väidet, et kui 18. sajandil sellised asjad nagu riiete küljes olevad taskud üldse siginesid, siis jäeti need naisteriiete küljest ära eesmärgiga, et naised saaks vähem ise ringi käia. ja et 19. sajandi emantsipatoorsete liikumistega hakkas ka naisteriietele taskuid tulema.

      Kustuta
    3. ja kui juba spämmimiseks läks, siis siin on üks Buzzfeedi nupp oigamist võltstaskute teemal:
      https://www.buzzfeed.com/sophiegadd/we-need-to-talk-about-fake-pockets-on-womens-clothes?utm_term=.ed2N2VzyB#.frpd2P9Vj

      Kustuta
    4. Vau! Poleks üldse arvanud, et sellist asja üldse uuritud on. Inimesed vahest ikka üllatavad ka positiivse poole pealt :) Iseasi, kas need vandenõuteoorita stiilis asjad ka tõele vastavad, aga ikkagi.

      Kustuta
    5. Suutsin ka korra oma kostüümi pintsakut põuetasku ja sinna topitud telefoni ja rahakotiga ette kujutada.
      Ma arvan, et mind hakataks selle pärast rahaga eest tsirkuses näitama

      Kustuta
    6. Pintsak pintsakuks ja põuetaskud põuetaskuteks, pükste ja seelikute taskupuudusel küll ühtegi mõistlikku põhjendust ei ole.

      Ja isegi jakkidel-pintsakutel võiks olla tavalised taskud seal kohas, kus on käsi mugav tasku panna. Mul on üks funktsionaalsete taskutega jakk (tähendab, sinna mahub telefon jms pisikesi vajalikke asju nii, et tasku ei ole ka veel totaalselt välja venitatud) ja ma ARMASTAN seda jakki.

      Kustuta
    7. Mäh? Pintsak seepärast ongi välja mõeldud, et tal on palju taskuid? Telefon läheb ükskõik millisesse mu pintsaku neljast taskust nii, et teda nagu polekski..

      Kas tõesti on N-M riided NII erinevad?

      Kustuta
    8. sa vaata nt seda buzzfeedi pseudotaskute pildisarja. naisteriietel on sageli asjad, mis näevad välja nagu taskud, aga päriselt on dekoratiivelemendid. ja siis on vahel ka taskud, aga sellised, kuhu mahub hästi vähe, sest nad on kuidagi kahemõõtmeliselt disainitud - lapik jäik riidetükk sama lapiku rõivapinna küljes, sinna saab ainult sama lapikuid asju libistada.

      Naistepintsakutega on siiski parem šanss, et neil midagi taskutaolistki on, kui pükstega. Ja ma ei saa sellest aru. Pükstele peaks ju olema eriti lihtne värvli külge natuke rohkem riiet voltida, et tasku jaoks ruumi jaguks.



      (a pintsak mõeldi päriselt välja kui 17. sajandi hipsterite või hipide etnoriietus - lahe pärsia moe element, mille järgi tundis ära trenditeadliku mehe. st võtsid pärsia kaftani üle ja hakkasid seda otsast modifitseerima. mingis etapis tulid selle modifitseerimise käigus taskuid, kohe ei olnud vaja, sest alguses olid kõik harjunud eraldi, nt vööga külgepandavaid taskuid kandma.)

      Sirgjoonelisema kehaehitusega naistel on vähemalt ses mõttes lihtsam, et nad saavad võtta oma riided poiste või meeste osakonnast ja siis on taskud olemas. Aga minusugusele sealt normaalselt selgatulevaid asju ei leiaks - ühed püksid ei tuleks üle puusa, teised vajuks jälle vööst alla; õlgadest parajad jakid-joped ei mahuks rinnust kinni ja rinnast parajatel oleks õlaõmblus kuskil küünarnuki kohal, nii et käsi ei saaks liigutada. See häda on isegi naisteriietega, aga nende hulgast osavasti häid lõiked otsides midagi ikka leiab, mis selga tuleb, ja siis ei saa alati taskute pärast pirtsutama hakata.

      Mul on seitse paari enam-vähem mugavaid pükse, mida ma siis kannan, kui on püksikandmise olukord (neist kaks paari on trennipüksid ja kaks sellised õhukesed, mille ma olen võtnud suvisteks trennipüksteks) ja ainult kahel paaril on taskud (ühtedel suvistel ja ühtedel "ametlikel" trennipükstel). Taskuliste seelikute protsent on veel nirum.

      Kustuta
    9. mõtlesin, et vaatan siis korra värskeid moekollektsioone - esimene, mis eestikeelse otsinguga tuli, oli Bastion - ja kui palju taskutega jakke te nende jakivalikus näete?

      Montoni jakkidega on parem lugu, aga paljud taskud paistavad olevat sellised, mis jäävad kohe pungitama, kui sinna midagi sisse panna - eeldusel, et need on kõik päris taskud, mitte dekoratiivdetailid.

      Kustuta
    10. Seitse paari pükse...! Mul on kaks. Lisaks on ülikonnapüksid, mida ma kannan pmst siis, kui on vaja presidendiga kohtuda või keegi mulda panna. Ja mina EI kanna kleite ega seelikuid.

      Kustuta
    11. ot aga millega sa siis trenni teed? tavaliste pükstega või?

      mul on selline trenn, mis tahab suuremat liikumismugavust kui muus elus vaja. ja ma higistan nad seal kole ruttu läbi ka. ma ei viitsi nii tihti pesu pesta, et ma ainult ühe paari trennipükstega hakkama saaks, kui üks paar on pesus, peab kah midagi kanda olema.

      ja suveks on teised, sest talvistega on siis palav.

      see seletab juba 4 paari pükse ära; ülejäänud 3 paarist dubleerivad kaks kah trennipükstena, kui vastava hooaja trennipüksid on mõlemad korraga pesus, a trenni on vaja siiski kuidagi minna. Erinevalt trennipükstest on need õnneks sellised, millega kannatab ka avalikes kohtades käia. 1 paar on juba puhtalt edevuse pärast.

      kuidas sa kahe paari pükstega hakkama saad, kas sa pesed kogu aeg pesu või? a masin ei saa ju nii ruttu täiski, kui ruttu üks püksipaar mustaks saab.

      ja kas sa trennis ei käi?

      mul on nädalas 3-4 korda trennipäev. ja ma higistan kohutavalt palju niigi.

      Kustuta
    12. ja pükstega on veel isegi hästi, sest pluusi saan ma viimasel ajal reeglina ainult 1 päeva järjest kanda. :/ ja pesu pesta viitsin ma parimal juhul ainult kord nädalas, enamasti mitte sedagi.

      Kustuta
    13. Seitse paari pükse on väga vähe. Kunagi oli mingis naisteajakirjas küsitlus, palju tuntud naistel on teksaseid (kõik püksid pole teksased ju) ja alla kümne oli ikka väga vähestel. Piret Järvisel oli vist mingi 35 paari teksaseid. Siis ma mõtlesin küll, et kus ta neid ometi hoiab ja miks. Endal mul on teksaseid vist nii viie ringis + muid pükse.
      Meil on neljaliikmeline pere ja ma pesen ka pesu ainult nädalavahetusiti, enamasti 2 korda siis. Kahe paari pükstega oleks üsna keeruline.

      Kustuta
    14. ma jõudsin ise mõelda, et mida suurem pere, seda kergem on ise väheste riietega hakkama saama - saab elada nii, et seni, kuni üks eksemplar on pesus, kannan teist ja teine ei saa mustaks enne, kui esimene on jälle puhas ja kuiv, sest viieliikmelise perega korjub pesumasin tunduvalt rutem täis kui mul kodus kahekesi.

      a nüüd tuleb välja, et ka neljaliikmeline pere saab ühe korraga nädalas hakkama. mis on küll ikkagi tihem kui meil.

      Kustuta
  13. Ma vaatasin selle peale kohe üle, mis mu käekotis on. Siin on tulemus:

    päevituskreem, lusikas, prillipuhastuslapp, toidukarp, veel üks päevituskreem, kindad, rahakott, prillitoos (tühi), laadimisjuhe, pastakas, valuvaigistid, veel ühed valuvaigistid, kamm, kruus, karp kõrvatroppe, komm, lapse aluspüksid, pinkalkukas ja ID-kaart.

    Mõned asjad (päevituskreemid, kruus, toidukarp ja tühiprillitoos) on tõesti ebavajalikud, aga teised sellised, et iga päev ma neid tõesti ei vaja, aga kui neid vaja läheb, siis kohe. Näiteks valuvaigistiteta ei julge ma kodust välja minna, sest mul on väga halbu kogemusi äkitselt algavate peavaludega. Pastakas – äärmiselt vajalik, kui on vaja minna mälumängu. Lusikas on jäänud sellest ajast, kui naabrid kooki pakkusid, aga käskisid oma lusika kaasa võtta ning pärast seda on ta lihtsalt kotti jäänud, sest äkki on veel kusagil lusikateta kooki. Kõrvatropid – äkki on vaja kusagile ööseks jääda ja paraku ilma nendeta ma magada ei saa. Lapse alukad jäid sinna ilmselt siis, kui ma need lasteaeda viia tahtsin, aga unustasin. Pole tahtnud ka välja võtta, sest äkki läheb vaja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No vot, see kinnitab teooriat, et naised peavad vajalikuks iga elujuhtumi jaoks valmis olla. Juhtus X, vajasin eset A, äkki juhtub jälle, igaks juhuks kannan kaasas. Mehed mõtlevad "küll saab või kui ei saa, siis p-sse see kook".

      Seega peaks käekoti sisu / maht vanusega kasvama. Sest on aina rohkem asju, mida on korra vaja olnud.

      Notsu, on sul võtta teadustöid, mis korreleeriks naiste käekoti kaalu/mahtu kandja vanusega?

      Kustuta
    2. Ilmselt on mul nii palju asju käekotis ka sellepärast, et a) ma olen laisk ega korista oma käekotti igal õhtul, b) mul pole aega igal hommikul mõelda, mida ma juhuslikult täna vajada võiksin ja siis vajalikud asjad kotti panna, c) mul pole autot, d) kui ma juba kodust välja lähen, ei lähe ma ühte kohta, vaid sajasse erinevasse, kus mul igasuguseid erinevaid asju vaja on.

      Kustuta
    3. Kaur, arvesta, et käekotid lähevad vahepeal katki ja uue hankimisel ei lähe kõik asjad vanastu uude üle - osa on jäänud eelmisesse eluetappi ja on jäänud kotti pidama ainult sellepärast, et seda pole vahepeal viitsinud koristada, lihtsam on olnud ta niisama kaasa haarata kui kogu aeg sorteerida - ja kaasa haarata on ta vaja sellepärast, et raha, võtmeid ja taskurätti läheb ikka vaja, aga taskuid tavaliselt ei ole, vähemalt mitte piisavalt suuri.

      Ja ma usun, et kui meestel läheks hügieenisidemeid vaja - koos kogu piinlikkusega, mis juhtub, kui nende puudumine ilmsiks saab -, siis nad siiski kannaks neid kaasas. Isegi kui nad piinlikkust ei tunneks ja ühiskondlikku halvakspanu ei kardaks (menstruatsioonipleki piinlikkus on paraku võrdne umbes püksikakamise piinlikkusega), siis no oma pükstest oleks ikka kahju ja verd täis imbunud alukad hakkavad kiiresti valusalt hõõruma. Ja ei, tsükkel ei ole sada protsenti täpne, et saaks varustuse kaasa võtta ainult siis, kui tõesti vaja - pealegi oleks selle ekstra kaasapakkimine ja närviline kalendrivahtimine suurem vaimne koormus.

      Samamoodi valuvaigistitega - kui valusid on piisavalt tihti ja need on piisavalt jubedad, siis on nende ilmaasjata kaasavõtmise viga tunduvalt odavam teha kui see viga, et neid ei saa võtta, kui valu tuleb (ja see, et saaks võtta KOHE, on tähtis sellepärast, et paljud valud on sellised, et kui neile kohe alguses kallale pääseb, õnnestub nad maha suruda, aga poole pealt enam mitte - närvisüsteemi sensiteerumise keiss, vt ka pea peale kukkuva tilga valusaksmuutumine).

      Lisame siia, et naistel on laias laastus vähem raha, nii et kui miski oluline ja korduvkasutatav maha ununeb, siis on lahendus "ah, ma ostan kuskilt nurga pealt" neile suhteliselt kulukam. Maailma külalislahkus ja see, mis ta pakub, näeb rohke raha ja vähese raha korral erinev välja.

      Ja kõigest sellest hoolimata on autod, mida paljud mehed käekoti eest kasutavad, ikkagi suuremad ja uskumatut kola täis.

      Kustuta
    4. a mis vanusesse puutub, siis ma hakkasin käekotti või midagi, mida saab veel mööndustega käekotiks nimetada, juba keskkoolis kõigi kooliasjade kaasaskandmiseks kasutama, v.a kehalise asjade. Koti suurus on olenenud kaasaskantavate asjade formaadist.

      Keskkoolis konspekteerisin ma salmikutesse, mida kasutasin märkmikena, ainult prantsuse keele jaoks oli eraldi kaustik; ja ka raamatud olid reeglina pigem A5 kui A4 - nii et kott oli paks, aga mitte väga lai. Laiuse kriteerium oli, et kaustik mahuks ära. Aga ülikoolis hakkas rohkem A4-formaadis materjali tulema, siis sai kriteeriumiks A4 äramahtumine. See on siiamaani nii (no ja sepik, juust ja õlu võiks kah sinna juurde ära mahtuda, vähemalt kui lukk on lahti, sest kesse viitsib mitut kotti kanda?).

      Arvatavasti kasutaks ma rohkem selja- ja kandekotte, kui mul oleks paremad taskud - siis paneks telefoni-raha-võtmed-taskurätid tasku ja poekraami saaks panna seljakotti, kus ongi raskeid asju parem kanda, aga mis mõtet sest rääkida, kui ei ole selliseid taskuid.

      Kustuta