Leheküljed

teisipäev, jaanuar 30, 2018

Nime ära määrimisest

Suur oli minu üllatus, kui avastasin, et nii paljud inimesed jagasid ja noogutasid kaasa Onu Heino-artiklile. Nimi ju meest ei riku ja Onu Heinode puhul ei naerda üldse mitte mehe "mütsi", vaid tema tegude üle, lihtsalt juhtus, et Tujurikkujas sattus tegelase nimeks Heino. Ilmselt valitud kui keskmine keskealisele meesterahvale sobilik nimi. Mu vanaisa oli kah Heino, nii et võin sõna võtta küll, sain "isiklikult puudutatud".

Eks taluvuspiir on igaühel erinev, ei saa süüdistada kedagi selles, et temale antud nimevalik ebakohane tundub. Teisalt ei ole ju Onu Heino sugugi esimene ega ainuke. Tädi Maalit mäletate? Minu mäletamist mööda ei räägitud siis sugugi sellest, et Maali-nimelised nüüd rüvetatud said (olgem ausad, tuntud Maalisid on vähem ka, mulle ei tulnud esimese hooga ühtegi ette), vaid sellest, kuidas Tädi Maali on lihtsalt ülbe üldistus kõigi maal elavate vanemate naisterahvaste pihta, kes justkui kõik ühtmoodi "peast lihtsad" oleks.

Leidub seda nimemaagiat mujalgi - mu meelest Juhan ehk Juku on üks selline tegelane, keda väga arukaks lugeda ei saa. Kõik need Juku-anekdoodid ja Tuha-Juhanid. Samas ei tea, et keegi oleks kuulsaid Juhaneid (no neid ikka on kõvasti) kaitsma asunud. Tola-Elmar. Sita-Aadu. Üsna rüvedad tegelased. Pihu-Pille ja Kämbla-Kati? Uuemast ajast igasugu reality-staarid ja nende liignimed - neil on ju kõvasti nimekaime, aga avalikku protesti pole keegi esitanud. Nime üle aasida võtab üldiselt madal inimene, ülejäänud suudavad aduda, et tegemist on kokkusattumusega ning nimest ei tulene mingeid sarnaseid iseloomuomadusi kõigile selle nime kandjatele. Mikrol on ka ühe tõsielutähega sama eesnimi, haiglas ainult koristaja pööras sellele "kurioosumile" tähelepanu.

Oma nime täis teha saab ikka igaüks ise, üsna hirmuäratav oleks, kui selleks piisaks mõne nimekaimu tegudest. Kunagi Perekoolis (ilmselt) oli küll selline teema, kus avaldati, missugused nimed on kellegi meelest jubedad ja miks ning seal tõsimeeli inimesed teatasid, et a la selle nime kandja on ilmselt kole, tolle nime kandja paks jne. Ma siiski arvasin, et see on Perekooli-rahva tasemel teema, aga tundub, et suur osa nõustub nüüd, et nimi Heino on lõplikult määritud. Üllatav kohe täitsa.

3 kommentaari:

  1. Minu isa nimi oli Aadu. Kah (lorilaulu) ajalooga nimi. Oleks Adolf olnud, oleks vist hullem. Ta ise ei teinud sellest küll kuidagimoodi välja ning ma ei tea ühtki sõpra ega sugulast, kes nime pärast oleks töganud.

    Artiklis on omaette toodud välja, et "Nali on jõuetute ensepettus, teadis vanakreeka filosoof Platon." ja "Freudi järgi on alandav nali agressiivsuse aseaine.". Mu meelest ei ole need nimenaljad kuigi agressiivsed, üsna leebe huumor on. Meenutagem kasvõi Uduvere Ärni sõpru Läku Eedit ja Kribu Aadut. Oli see siis agressiivne mõnitamine või?

    Agressiivne huumor on hoopis teisest puust. Näiteks keskajal levinud lõbustus "kassiorel". Igasugused Heinod, Aadud, Vellod ja Maalid kahvatuvad selle kõrval olematuks.

    VastaKustuta
  2. Kassiorelite vastu oleks mina ka tungivalt, siis võiks tõesti artikleid kirjutada :)

    VastaKustuta
  3. Maalid, vähemalt need vanemaealised, on vist tegelikult enamasti Amalied vms.
    Aga mis nime määrimisse puutub siis tean 30-ndates Aadut, kelle isa on kogu oma elu fekaalipütiga sõitnud. Ehk siis Sita-Aadu sünnist saati. Aga ei ole lasknud end sellest häirida.

    VastaKustuta