Leheküljed

reede, juuli 06, 2018

Oot, aga mina ka ju!

Täiesti juhuslikult meenus mulle mõni aeg tagasi üks lugu, mis on küll selline süütu ega anna sugugi võrrelda mõne muu #MeToo juhtumiga, kuid mulle tundub, et otsapidi kvalifitseerub ta siiski. Ja ma ei räägi seda sugugi selleks, et saaks kilgata, kuidas mina ju ka, aga kõigepealt lugu ise ja siis mõned tähelepanekud selle kohta.

Olin alaealine, ilmselt mingi 16 või nii, kuulasin peamiselt räppi ja olin muidu omast arust karm mutt. Sel ajal käis kadunud Tartu Raadio eetris veel seesugune saade nagu Sunlight, mida ühe saatejuhina juhtis toona ka meie kodulinna esiräppar ja mu koolivend Cool D. Igatahes korraldati seal saates ka raadiomänge, ma enamasti ei viitsinud neist osa võtta, aga tol õhtul kiskus asi piinlikuks, sest mitte keegi ei suutnud ära arvata ühe loo esitajat, mis minu kui "vana räpihundi" jaoks üsna elementaarne oli, nimelt seda:
Pakuti E-Roticut ja 20 Fingersit, mis olid toona popid allapoole vööd teemadega tegelenud diskostaarid. Mõtlesin, et pean ikka agooniale lõpu tegema ja helistasin saatesse ning ütlesin õige vastuse. Muuhulgas sain selle eest Vennaskonna kasseti "Inglid ja kangelased", mille ma ära kinkisin...Päris kohutav inimene olin ikka. Aga...kõik oli normaalne selle hetkeni, kui mu kõne raadioeetrist maha lülitati, et rääkida, kuidas ma oma auhinna kätte saan, sest siis pidas saatejuht vajalikuks küsida, et "A ise ka muidu imed vä?" Ju siis oli tõepoolest hämmastav, et mingi teismeline plika niisama sellist muusikat kuulnud on. Ma ei tea, mida ma vastasin. Ilmselt lihtsalt "Ei", sest kiiruga ei osanud reageerida paremini, aga tunne oli küll selline, et MIDA ASJA?!

Mis see siis ära ei ole, väike nali, eks? Ma rääkisin seda lugu paar nädalat tagasi ainult meestest koosnenud seltskonnale ja tol hetkel ma teadsin, et kõik kuulajad saavad minuga ühtemoodi aru ega hakka naerma või leia, et see oli äge nali. Kõigil neil oli sama emotsioon, et wtf. Ainuke asi, et saatejuhiks pakuti "raudselt Cool D jah", aga tegelikult ei olnud, oli see teine tüüp. Ma nime ei hakka mainima, sest vana asi ja mälu ei tea iial usaldada, äkki tõesti oli tol korral hoopis mingi külalissaatejuht vms.

Aga just see teistele rääkimise moment. Ma tean, et on inimesi, kes saavad sellistest asjadest aru nii nagu mina ja ma tean ka, et on neid, kes ei saa. Mul on üks tuttav, naissoost, kes alati jutustab selliseid olukordi kui "pikantseid flirdilugusid" - et oli selline veidi paheline tähelepanuavaldus, aga ikkagi tähelepanuavaldus ja tema on uhke. Kunagi tundis isegi muret, et mismoodi ma mehele kavatsen saada, kui flirtida ei mõista. No näed, polegi siiani õnnestunud. Kui see on flirt, siis ma ei tahagi mehele saada, eks. Ju see vist ongi tunnetuse küsimus, aga samas niikaua, kui on naisi, kes leiavad selliselt "flirtivad" mehed täiesti vastuvõetavad olevat, leidub ka mehi, kes aru ei saa, miks osa naisi "komplimente ei taha" või "naljast aru ei saa". Ainuke asi, mis aitab, on isiklik seltskondade ja inimeste filter, alati ei ole võimalik rakendada muidugi, nendes "flirdilembeste" seltskondades ma aga enam näiteks ei liigu. Labaseid (ok, ütleme kohe täpse nimetuse ka välja siis) ikka leidub, ei pea neist enda jaoks normaalsust kujundama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar