Leheküljed

esmaspäev, juuli 16, 2018

Telkimas

Piisab mul vaid millegi kohta öelda, et "ei iial enam" kui see olukord minuga täpipealt samasugusena kordub. Kõige eredamalt meenus see mulle muidugi siis, kui Mikrot sünnitama minnes sattusin samasse sünnitustuppa, kus ma Mini välja olin "haudunud". Samuti tundub, et saatuslikuks sai ka siin blogis maha hõigatud "kui edaspidi ka kõik pekki keerab, on suvi ikkagi tore olnud", sest alates sellest hetkest keeraski kõik sinnasamusesse. Kahe nädalavahetuse plaanid läksid vett vedama ja selgus, et ka kolmandaks polnud meil kohta kus olla, aga lubas ju imelist suveilma. Seega olin ma üsna entusiastlikult nõus telkima minema.

Reede õhtul oli Tartus imeline ilm, aga mida rohkem lääne poole sõitsime, seda koledamad pilved ette jäid. Oma kavandatud sihtkohta Krapile jõudes sadas nagu oavarrest ja temperatuur oli ka umbes +17. Tüüpiline. See on ka vist meile omane, et enamasti juhtume mingitesse paikadesse halvimal ajal võimalikust, sest juba Tartus vangutasid inimesed meie plaane kuuldes pead, et no sinna küll sellise ilmaga ja reede õhtul kohta ei saa. No me ikka lootsime isegi hästi privaatset, rannalähedast, vaikset ja idüllilist kohta leida. Reaalsus lõigi kaikaga pähe - iga põõsa all oli keegi ees, hea, et metsa all autoga liikuma mahtus. Selgituseks selle kohta, et metsa on ju palju ja mine kuhu tahad - L. nõudis elavat tuld ja ametlikku platsi, olla turvalisem. Tegelikult me oleksime lõpuks olnud nõus ka sellest nõudmisest loobuma, aga ilm oli nii ilge, et lihtsalt ei olnud tahtmist kuhugi võsa vahele seiklema minna, et "äkki siit saab ka". Lemmest mööda sõites jõudsin siiski veel irvitada, et no siia me küll vähemalt tagasi ei tule, nelja aasta tagused mälestused olid sellised:

Käisime Lemme telkimisalal, kus muidu oli kõik väga tore - meri kohe telgisuu ees ja imeilus päikeseloojang. Aga miinusteks siis inimesed - eks ikka mõnus tümakas, mis küll suudeti kuskil peale südaööd kinni panna, seejärel mingid öised saabujad, kes otsustavad loomulikult oma telki sinu oma kõrvale püsti ajama hakata (kottpimedas) ja kasutavad madratsi täis pumpamiseks elektrilist pumpa, mis undab nagu hambapuur, seejärel kell viis ärkavad varesed, kõrvaltalu kukk ning kõrvaltelgi unetu vanamees, kes ümber telkide kooserdab ja pidevalt köhatab. 

Panimegi algul üle piiri ajama, aga ilm kiskus üha hullemaks ja ühtki sobivat kohta ka ei paistnud. Keerasime otsa ümber ja otsustasime, et noh, vaatame selle Lemme siis ka igaks juhuks üle, kell oli ka juba pool üheksa õhtul, mine või tagasi Tartu muidu. Kummalisel kombel oli vaba üks koht ja see oli täpselt see sama koht, kus me neli aastat tagasi olime. Ilmselt halb aura või ma ei tea. Ei hakanud pirtsutama, lõime laagri laiali.Vihm jäi lõpuks järele ja järgnes imeilus päikeseloojang (pildil tegelikult laupäevane loojang, sest reedel olime liiga õhinas, et salvestada mujale kui ajju).

Tekkis tunne, et ma olen siiani elanud ilma ühtki päikeseloojangut korralikult nägemata. Päriselt. Kunagi suvilas Muinastulede ööl sai küll nähtud, aga mitte vaadatud. Lemmel see-eest läksid inimesed spetsiaalselt toolidega show ajaks randa.

Me tegelikult imestasime, miks ja mis inimesed sellistes kohtades käivad. On see valik või paratamatus? Selline pioneerilaagri meeleolu, massid koos, kuivkäimla ja 0 privaatsust. Muidugi on palju neid, kellel oma suvekodu pole, kes mugavuste eest maksta ei taha/saa jne, kuid pigem see vist siiski mingi elustiili teema. No mu vanemaid ei saaks peale maksteski sellisesse kohta ööbima, samas suure osa seltskonnast moodustasid just vanemaealised. Teine suur kontingent olid lastega pered. Sellest ma saan aru, sest rohkem kui ühe lapsega ongi majutust väga keeruline ja kulukas leida. Vanemad just proovisid Haapsallu Spa-sse koos lastega  - ainus võimalus võtta kaks eraldi tuba ja see lõbu oleks kaheks ööks läinud 400 eurot, ainult majutus. Kui ette ei planeeri, siis enamasti nii ongi, aga ette planeerimine on laste puhul keeruline. Privaatsema koha kahjuks ehk räägib see, et just sellises kohas on lastel lihtsam sõpru leida, paljudele meeldib endale ka just melu.

Meil seekord vedas, tümakas tuli kusagilt kaugemalt, väga ei häirinud, aga ma tunnen kaasa neile, kes seal epitsentris olid ja seda ei saa ju ette näha. Varesed ärkasid endiselt kell 4 ja samuti oli häälekas naabertalu kukk. Kuna olime investeerinud korralikku madratsisse ja padja kaasa võtnud, siis väga kangeks ei jäänud, aga magada sain siiski vähe, sest kummalisel kombel uinun ma kenasti kui käib mingi üldine jõmin st õhtul, enne teiste uinumist või hommikul, kui kõik on juba üleval. Normaalsel magamise ajal häirib mind iga piuks, istun üleval ja kuulatan kikkis kõrvaga, ise paaniliselt magada püüdes. Mis mind telgi puhul siiski enim pelutab, on putukaoht. Seekord oli ka üks paganama koivik telki pugenud, kuigi ma paaniliselt (ei ole liialdatud siinjuures)  jälgisin, et võrk alati kinni oleks. Iseenesest mõttetu teema, sest mõnes majas on rohkem ämblikke kui telgis, aga seal on oht kuidagi lähemal.

Kokkuvõttes oli muidugi väga tore ja tasus minna (nagu alati, kui kuskile plaan minna või mitte minna), aga päris selline inimene, kes telgipuhkust nädalaks planeeriks ma ei ole, pigem "elan üle". Nüüd on mul tore konditsioneerinohu (ma vandusin ju jälle, et iial ei kasuta, aga kui väliõhk ikka +30 ülespoole ronib, siis ei jäänud muud üle, aga isegi +22 kont paneb mulle põntsu ära...). L. ei saa kuni nädala lõpuni ujuda, sest käis ootamatul kosmeetilise iseloomuga opil (saaks suurelt hüüda, et mu mees teeb iluoppe, eks). Mul endal endiselt teema, millest kirjutasin paar postitust tagasi - seega selline säästusuvi keset kõige hullemat leitsakut. Peaaegu oleks puhkuseplaanid ka pekki keeratud, aga seda annab veel täitsa korraldada. Aga kuidagi lõputu suvi on sel aastal olnud küll, ei saaks nagu kurta, isegi kui asjaolud jooksevad kokku teistviisi kui planeerisid.

7 kommentaari:

  1. Mul üks tuttav, kes umbes viimased 20 aastat Lemmerannas telkimas käib, ikka vähemalt nädalake korraga, kui õnnestub siis veel kauem. Mõtiskleb seal omaette, loeb raamatuid, ujub pikalt meres. Vahepeal toob Kabli pagarist sooje saiu, laseb teklimisala kontoris külmapatareid sügavkülmas ära külmutada ja käib seal duši all ka. Tal on erinevatest "naabritest" ja kogemustest palju lugusid aga igal suvel sõidab jälle sinna. See lihtsalt käib tema suvemõnu juurde. Eelmise neljapäeva pärastlõunal oli Krapi alal neid "häid" grillimiskohtadega telkimiskohti veel hulganisti vabu. Aga nädalavahetusel olla tõesti paras laulupidu olnud. Isegi eile lõuna ajal oli asustus veel ülitihe.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kabli pagari saiad olid tõesti head! Kui me pühapäeval tagasi asutasime end, siis oli ka veel nii, et inimesed ootasid järjekorras, millal mõni hea koht vabaneb. Hetkel ilmselt kõige kuumem puhkuste aeg ja ilm ka vastav.

      Kustuta
  2. Haapsallu bronnitakse kohati pool aastat ette ja on kujunenud otsekontaktid. Suurema seltskonnaga on apartmendid head, osad teevad koostööd söögikohtadega ja saab erihinnaga hommikusööki siis kas kohvikus või kohale tellida. Aga paremad kohad lähevad kiirelt ning harva kui miski ripakile jääb. Kindlasti on aga võimalusi, mis alla 400. Ma ise kasutasin booking.com'i paar aastat ja nüüdseks tekkinud hea pesa ning otsekontakt. Tasub ka vaadata FBs Haapsalu kuulutusi, üks just jagas oma korterit nädalavahetuseks - neli inimest ja 150 öö. Terve korter kesklinnas. Samas ei tahaks reklaami teha, erinevalt Pärnust mulle just väga meeldib, et Haapsalu on suutnud säilitada oma eripära ja privaatsuse. Ei ole masse ega väga suvalisi peoloomi. Stabiilne kohalik või aastast-aastasse suvitamas käivad külalised. Linn muidugi raha vajab, nad sõltuvad hooajalisest tulust vägagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, vanemad võtsidki ühe korteri lõpuks, lihtsalt algul oli neil mõte just spa-sse minna. Kodumajutust oleme seal ka ilma ette bronnimata normaalse hinnaga saanud (küll augustis). Mulle ka Haapsalu väga meeldib, ütleks ehk isegi, et Eesti ilusaim linn? Kui ainult neid augustikuiseid ämblikke seal poleks...

      Kustuta
    2. Ämblikke?!
      Minu lemmik, eriti sügisel.

      Kustuta
    3. http://marcamaa.blogspot.com/2010/09/neetud-haapsalu-midagi.html

      Kustuta
    4. :D Ma olen erineval ajal olnud korduvalt ja pole siiani küll märganud. Ma ei karda neid muidugi ka.

      Kustuta