Leheküljed

neljapäev, mai 16, 2019

Teenage Whore

Lugesin Kerrangist Hole´i Violet´i video analüüsi ning seal on see lõik: There’s a bleak, compelling, heartbreaking central idea in using skills learned in gleeful ballet lessons in adulthood to titillate a leering, exploitative audience. Lapsepõlves õpime balletti, et tulevikus olla tublid stripparid. Mu meelest on see päris tabav ja jõuline sümbol selles videos (mille niimoodi tõlgendamiseni ma ise ei ole tulnud). Igatahes seostus see mulle kohe igasuguse "süütuse aja" kontseptsiooniga ja millegipärast meenus üks tõestisündinud seik, mis tõestab teravalt kui erinevalt näeb maailma teismeline mina võrreldes praeguse, kalestunud normaalse reaalsustajuga minaga.

Olin mina umbes 15* ja kõndisin palaval päeval mööda tänavat. Sellise õhukese kleidikesega, mida ikka sooja ilmaga kantakse. Trillallaa-trullallaa, Punamütsike kepsleb, eks. Järsku peatub minu kõrval üks uhke, lahtise katusega auto, kus istub sees üks onu. Mitte mingi paks ja kole perv, vaid üsna tavaline, meeldiva välimusega täiskasvanud meesterahvas. Ja kutsub mind kaasa, et kui õige läheks tema autoga mõnda looduskaunisse kohta, ilus ilm ja puha, ostaks miskit kaasa ja mis ma arvan? Täiega haige pervert, eks? Last meelitama! Teame küll, mida sa tegelikult tahad! Eee...no eks ma olin toona ka muidugi kuulnud, et võõra inimesega kaasa ei minda ja igasugu koledaid asju juhtub, aga kamoon, ma olin teismeline, sel juhul juhtub halbu asju ainult teistega, mina olen võitmatu, minuga juhtub ainult lahedaid seiklusi!

Kuidas ma tegelikult mõtlesin? (Jaajaa, mälu petab, see ongi toimunud sündmuse meelevaldne konstruktsioon, üldse ei sunni uskuma, et just nii oligi) OMG! See täiskasvanud inimene, mees, pani mind tähele! Ta märkas mind, järelikult on minus midagi head, mis silma jääb! Äkki ma olen isegi tema meelest ilus!? OMG, koolis ei pane keegi mind tähele, aga näe, tema pani! Appi, kui lahe, kui praegu teised seda näeks! Ma olen märgatud, ma olen keegi! Tegelt on veits mark ka, raudselt teised ei saaks aru, ütleksid, et sa nägid välja nagu mingi lits, ta vaatas sind ainult kui lihakeha. Ma ei usu, ta lihtsalt nägi mind kui huvitavat inimest. Mõtle, kui me lähekski kuskile piknikule, siis ma räägiks talle igasuguseid asju oma elust ja koolist ja kui nõme mul kodus on ja siis ta saaks nagu täiega aru ja kuulaks ja siis me saaks nagu parimateks sõpradeks ja ta saaks mind aidata ja kui mul jälle nõme oleks, siis ma helistaks talle ja me sõidaks koos tema autoga minema ja kõik oleksid kadedad ja ema nutaks! See oleks nagu täiega lahe! **

Aga õnneks olen ma sellest kõigest tabatuna oimetu ja suudan kohutavalt punastades vaid keelduda, sest see on sellises olukorras kindlam võimalus segadusttekitavast situatsioonist pääseda. Onu sõidab ära. Näen varsti üht klassiõde ja räägin talle kohe "kujuta ette, mis minuga just juhtus!". Ta jääb reserveerituks ja väidab, et ma näen halb välja - "sul on vist päikesepiste, sa oled näost nii punane, pead vist vett jooma või midagi". Loll, raudselt on kade. Tal on muidugi hea ükskõikne olla, tema on ju ilus ja meeldib alati kõigile. Loll olin, et rääkisin üldse, nüüd veel haletseb mind. /Pettunult, aga siiski kergelt kõrvust tõstetuna koju/


Moraal? No see, et ei tasu imestada, miks teismelised igasugu onudega kaasa lähevad, nende mõttemaailm ongi teistsugune, isegi kui nad ohtusid teavad, on muud kaalutlused neist olulisemad. Nad on naiivsed, sest usuvad endaga vaid toredaid asju juhtuvat (kodu ja kool on nõmedad, ülejäänu lihtsalt peab lahe olema!).

Epiloog. Pool aastat hiljem istus mu sõbranna ühte autosse, millega lubati teda klubisse peole viia, aga auto sattus avariisse, juht sai surma ning mu sõbranna vigastada. Ta oli enne minekut lootnud ka mind kaasa kutsuda, aga ei saanud kätte. Ma ohkasin, et mõtle, kui ma oleks kaasa tulnud, äkki ma oleks surma saanud? Tema lootusrikkalt vastu - aga äkki me oleks siis hoopis klubisse jõudnud?!

*Jah, olingi hilise arenguga, 14-aastaselt mängisin veel tasodega, mitte ei käinud pidudel.
** Mu meelest olid teismelistel endast vanemad peikad just neil samadel kaalutlustel - et ära pääseda maailmast, milles sind endiselt titeks peetakse.

15 kommentaari:

  1. Hmm jaa, mul oli 14-aastasena u sarnane situatsioon, aga ma läksingi kaasa. Ma ei tea, mis kõrgemad jõud mind hoidsid, aga juhtus kõige uskumatum: tegemist oligi normaalse inimesega, kes lihtsalt tahtiski juttu rääkida ja niisama õlut võtta, ei midagi muud, ei midagi füüsilist. Praegu tahaks ma ennast veidi sakutada, et mis mul arus oli, aga toona olin ma samuti meelitatud ja mõtlesin, et oo, vanem meesterahvas (u 25 aastane ilmselt) on minust huvitatud. Sellest, miks ta minusugusega (ma nägin ka välja 14-aastane) tahtis juttu ajada, ei saa ma aga siiani aru.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Äkki lõi lihtsalt põnnama, kui sai aru, et oledki 14, mitte 18, kes näeb välja nagu 14? Muidugi võiski normaalne olla, kellele lihtsalt meeldis lastega vestelda...Ma eeldan, et kui just päris rets pole, siis kutsuvad mehed autodesse ka umbes selle mõttega, et vaatame, mis saab.

      Kustuta
    2. Vot jah, ei kujuta ette. See jäi mul enne täpsustamata, et ta ei kutsunud autosse, vaid enda juurde. Jah, ma tean, et ma olin idikas, et läksin, aga no ma olin ikka siis paduteismeline, enesekindlus nullis ja vajadus meeldida ülikõrge.

      Kustuta
    3. Mul oli umbes samas vanuses moment Luuleliiduga, mille president vms kutsus mind õhtul enda poole, sest ma olen nii huvitava mõttemaailmaga ja tal on kodus palju huvitavaid raamatuid. Mul lõi mingi häiretulukese põlema ja ma ei läinud, aga ma olin ka üliettevaatlik laps, kuigi ülimalt naiivne samal ajal.

      see, et minusugusel üliettevaatlikul jõudis ikkagi "metoo"-momente olla, näitabki tglt, KUI tavalised need on.

      Kustuta
    4. See 'luuleliidu president' minuteada selleks neid võistlusi korraldabki, et huvitava mõttemaailmaga neiud tuleksid tema juurde huvitavaid raamatuid pärast äkki vaatama.

      Ma läksin selles vanuses ikka rohkem kui korra mõne võõra mehega kaasa. Üksi või sõbrannaga. Tavaliselt nad tahtsid mu sõbrannat siis suudelda ja ma sain lisakinnitust, et ma olen ikka rõve peletis.

      Kustuta
  2. Anonüümne1:34 PM

    Pigem on see looduse kutse ehk inimese ehituse eripära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis "see"? Milline eripära neist kõigist?

      Kustuta
  3. Anonüümne10:55 PM

    Üheltpoolt käitub inimene instinktiivselt magu loom teiselt poolt saab instinkte teadlikult maha suruda mida vanem inimene seda teadlikum.:) https://www.youtube.com/watch?v=w4y2FT7P4ek

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loomadel on pigem instinkt põgeneda vist, ma usun, et inimestel üldiselt ka, ei taheta end tundmatu olukorraga siduda. Pigem just noorel ei pruugi see instinkt töötada, sest ta on uudishimulik.
      Video oli tsenseeritud, aga muidu Combichrist on tore, olen laval näinud ja jättis hea mulje.

      Kustuta
    2. njah, noore inimese aju arengus pidi olema periood, kus emotsioonitaju on nagu nõrgem ja seepärast harrastatakse riskikäitumist, sest on vaja tugevamaid ärritajaid. Eriti poistel.

      selle kohta oli mingi katse, kus katsele tulnud inimestel küsiti, kas nad tahaks teha midagi, mis üldiselt tekitab jälestusreaktsiooni, nt katsu purgis mingit kahtlast löga v limukaid. või hirmureaktsiooni, nt katsu elektrijuhet, millest saab valusa siraka. Ja samal ajal mõõdeti seda, mis vastamise ajal ajus toimub. Katsealused vastasid (vist) kõik eitavalt, aga teismeliste ja täiskasvanute vahe oli see, et teismelised pidid reaalselt mõtlema - täiskasvanud langetasid selle otsuse vastikut asja mitte teha kohe tunde pealt, teismelistel oli appi vaja ratsionaalsust (prefrontaalne korteks läks tööle). Ja nagu me teame, on need protsessid ajus aeglasemad ja olukorras, kus tuleb kohe reageerida, ei ole aega neid rakendada.

      Kustuta
    3. Komistasin nüüd artiklile, kus oli väide, et see riskikäitumisperiood võib hilisemas elus ära tasuda (kui õnnestub see üle elada), osalt kogemuste hankimise, osalt sotsialiseerumise eelise tõttu:
      https://www.nationalgeographic.com/magazine/2011/10/beautiful-brains/

      (pmst öeldi seal, et noored hindavad riske samamoodi nagu täiskasvanud, aga erinevus on selles, kui tugevalt tajuvad nad kaaslaste heakskiidu eeliseid - neuroloogiliselt võttes suur dopamiini- ja oksütotsiininälg. kui riskikäitumine annab heakskiidu näol kasu, siis tasub see ära.)

      Kustuta
  4. Anonüümne11:20 AM

    "Me langeme suitsetamise ja alkoholitarbimise evolutsioonilisse lõksu, sest teismeeas on meie eellastel olnud oluline oma tugevust ja tervist riskikäitumisega vastassugupoolele reklaamida, kuid sõltuvusainete pikaajaline mõju on loodusliku valiku eest mõnevõrra peidetud. "

    https://heureka.postimees.ee/6686008/tuul-sepp-evolutsiooniline-eneseabi-inimesele-ja-keskkonnale
    Tuul Sepp, eile.

    Kaur

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Huvitav, seesugune riskikäitumisega tugevuse näitamine peaks olema justkui pigem poiste teema, aga samas teevad seda ju ka tüdrukud. Pigem on levinud see vaatenurk, et "joov-suitsetav neiu on rõve, pärast ei saa lapsi!" Poisid, kes vaatavad neid nö ebatervislikke, hindavad ehk pigem, et "joob-suitsetab, eks ilmselt annab kätte ka!"

      Kustuta
    2. NG artiklis väideti pigem, et asi pole niivõrd oma riskivalmiduse reklaamimises, vaid pmst kambavaimus (ehk vajaduses omavanuste gruppi kuulumist markeerida). Ja kambas olek on tähtis kõigile, soost olenemata.

      Kustuta
    3. Seda ma kipun kuidagi rohkem uskuma. Meiesugused vs mõttetud täiskasvanud või meie vs nohikud.

      Kustuta