Leheküljed

neljapäev, jaanuar 14, 2021

Kui ei ole mitte midagi öelda, aga muud ka teha ei oska

Jube igav on, ei jõua enam Candy Crush Sagat kah mängida. Pakun, et mingi paar kuud veel on siin umbes kaheks tunniks päevas tööd. Saaks kodus ka teha, aga me ronime kõik kenasti üheksaks kohale, heal juhul on päeva alguses 15 minutit midagi teha, seejärel ootame umbes lõunani, siis need kaks tundi ja peale lõunat lähen koju, mõned jäävad neljani "valvama". Probleem on selles, et tahaks kangesti muusikasse süveneda, aga ei saa kui tööd taustaks teha ei ole, saan ainult kõike vana üle kuulata. Põhimõtteliselt on mul tööd vaja selleks, et saaks muusikat kuulata. Tundub nii. Kodus istuda ka ei suuda, mina lähen kodukontoris hulluks, sest siis ma ei saagi üldse toast välja. Ma olen eeskujulik tulevane pensionär, ma võin tunde lihtsalt istuda, aknast välja vaadata ja mõtteid mõlgutada, igav üldse pole, aga tervisele mõjub, kui üldse nina õue ei pista. Aga kui miski mind välja ei aja, siis ma ei suuda sinna ka minna. Magamisest ja raamatute lugemisest jääb lõpuks kael kangeks. Jube raske on see mitte millegi tegemine. Tähelepanek endale tulevikuks: pensionärina hangi endale koer, siis pead temaga väljas käima. 

Puhkust on ka jubedalt üle, midagi sellega teha ei ole, sest niigi on kogu aeg puhkus. Ma saan aru, et mõned käivad kohtades, aga mul oleks kuidagi kummaline kuhugi SPA-sse minna, süütunne tuleks peale, et ei tohiks ju ometi. Loodusesse ma lumega ei kipu, sest noh, lumega ei leia ju geoaardeid üles ehk mul on sõltuvus, ma käin looduses ainult geopeitust mängimas...Puhkust ei tohi raisata mitte millegi tegemise peale, kui sa niikuinii kunagi mitte midagi ei tee! Vahepeal juba masendusin, et raudselt jääb nüüd maikuusse planeeritud Kreeka-reis ka ära. Kes teab, jääb või ei jää? Miks keegi ei ütle konkreetselt? 

"Minu meelest peaks uuel aastal keegi midagi ette võtma, et see koroona läbi saaks" pärit siit. Jagasin seda FB-s, kartsin, et kari inimesi blokib mu kohe selle peale ära, aga ei miskit, keegi ei reageerinudki. Palju õnne, juba teine postitus, millele keegi ei reageeri, keegi mind ei armasta, böööääähh! 

Siis veel üks avastus, mille tegin. Nimelt olen ma sunnitud nägema, kuidas üks inimene, eestlane, kirjutab ingliskeelset vestlust Skypes. Ma näen seal selliseid pärleid nagu "coverment" (government), "sitted" (sat) jne. Kui ma murdun ja käratan, et mismoodi?, saan vastuseks, et kiire on, ei jõua mõelda. Mul lõi lambikese põlema, et oot, sa mõtled, kui sa kirjutad või? "Jaah?" Mkm, mina panen nagu torust tuleb, ma ei mõtle sõnade õigekirja üle mitte kunagi (va üksikud väga harva kasutatavad võõrsõnad ehk ja siis ma ka pigem kontrollin). "Kas sa õppisid koolis ka õigekirja reeglitepõhiselt?" "Jaa, ma arvan küll." Uskumatu. Mina näiteks ei saanud aru, milleks need reeglid. Ma ei saanud reeglitest aru, need ajasid mul kõik keeruliseks. Ma ilmselt õppisin kirjutama selle sama silmamälu toel, millest Rentsi juures (kommentaariumis) juttu oli (kuigi, ma olen imestanud, et Rents räägib hästi palju keeleõppe puhul just nimelt reeglitest, mina olen keelte puhul alati ainult sõnavara õppinud - ilmselt selle pärast ma polegi eriline filoloog ega polüglott). Eile oli veel keegi FB-s Brüssel ka tugeva P-ga kirjutanud - no kuidas nii saab, kas see ei karju näkku siis? Äkki siis ei ole üldse mingit silmamälu? No et ei tule tuttav ette, "hei, ma ei ole elu sees näinud sellist sõna, see kirjutatakse kuidagi teisiti!" Mul tekib kirjavigade puhul just see tunne, et "miskit on siin mäda!", ilmselt ma selle tõttu avastangi vigu väga hästi. No ma tööl, kui tööd on, kontrollin näiteks inimeste nimede õigekirja ja kuskilt tuleb see impulss, et see nimi võiks olla valesti trükitud, kuigi nimesid on üsna igasuguseid ja mõned eiravadki lastele nimesid pannes kõiki reegleid. Aga see eeldab eelnevat kokkupuudet kasutusel oleva keeleruumiga. No näiteks mitte-euroopa ja mitte-slaavi nimedega on palju raskem, need tunduvad peaaegu kõik valesti, või õigemini ma ei saa usaldada enda sisetunnet, et see on nüüd loogiline nimi ja see teine ei ole. Eks nendega ole ju see häda ka, et nimed, mis originaalis ei ole ladina tähestikus kirja pandud, on sellesse teisendamisel muutunud. Seetõttu võib inimene olla Mohammad, Mohamad, Muhamed, Mohammed, Mohmed, Mehmet ja mitukümmend varianti veel. Ma isegi ei tea, kuivõrd neid erinevusi üldse vigadeks nimetada saab. Inimesi on ka ses suhtes erinevaid, mõni tekitab skandaali juba sellest, kui Mari-Ann on kirjutatud ilma sidekriipsuta lahku või Renee ilma rõhumärgita. Ma olen lapsest saati arvanud, et see Paabeli segadus ei olnud Jumalal mitte kõige paremini läbi mõeldud! :)

Keelest veel, Genkal tuli uus album välja ja no on ikka vaks vahet, kas räpib inimene, kellel on silmaringi, midagi öelda ja oskus sõnu seada (ja normaalne diktsioon) või kui keegi niisama eitedest ja joogist mõmiseb. Räpp ei peaks olema lollide muusika. Lollid tehku instrumentaalmuusikat.



26 kommentaari:

  1. Kui ei ole midagi kommenteerida, aga lihtsalt tahad öelda, et on tore lugeda ja mõtled samamoodi.

    VastaKustuta
  2. Mhmh, mul on ka õigekiri samamoodi sees. "Nii tundub kuidagi väärakas, ilmselt käib teistmoodi".
    Mis ei tähenda, et ma ei teeks nt kommentaarides lademes trükivigu, sest ma ei loe teksti läbi =P (Praegu lugesin =) )

    Ja no Genka ONGI Eestis kõige parem, ma pigem imestan, miks ta kogu aeg mingite teiste räpparitega koostööd teeb ja siis on tema väga heade sõnade kõrval "30 päeva, 40 päeva seal ripud ja mul on pohhui, kuhu kused, kuhu situd"-tasemel riimid.
    Toe Tag oli hea - aga no Revo suri ära ja Paul Oja tegeles aint muusikalise poolega ja MILLEGIPÄRAST see Genkal ikka piisavalt soojaks ei kütnud seest. Ikka on vaja teistega, kes räpivad, koostööd teha.
    Aga krt, keegi ei tee ligilähedaseltki samal tasemel sõnu!
    Mitte keegi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Genka puhul ma imestan ka seda, et miks on üldse vaja. Äkki teised tahavad temaga ja pole südant ära öelda? Äkki tahab aidata? Ka sellel viimasel plaadil ma pigem lõikaks need teiste riimid üldse välja ja kohe saaks parem.

      Kustuta
    2. Onjo?
      Aga sellele, et teised tahavad ja siis ta on lahke, sest no kuidas sa nad kukele saadad siis, ma üldse ei tulnud =)

      Kustuta
  3. Prüssel kirjutavad need, kes kirjutavad ka Baiden jne. See peaks väljendama põlgust nähtuse suhtes. Tahaks vahel neile öelda, et kui häälduse järgi kirjutamine nii südamelähedane on, kirjutagu siis Tramp, mitte Trump.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehk tõesti, selline "eriti peen" siseringi huumor. Samas, kui enamik sind selle põhjal lihtsalt lolliks peab, ei ole ju nii tore? Ilmselt nad suudavad sellest üle olla, ega nad mingid lumehelbekesed pole :)

      Kustuta
    2. Kui vanad? Ma olen märganud, et vausega tulevad automaatselt jaburad vead. Ma ise kirjutan iga päev natukene, et eesti keeles oskaks ikka kirjutada ja säiliks harjumus + kroonika mõttes ka tore. Alati muidugi loen üle mitu korda ja ikka tuleb täiesti jaburaid vigu. Selliseid, mida mu vanaema vanaduses tegi. A la topelt klusiilid kuskil, kus neid ei peaks olema. Või siis k asemel lambist g. Täitsa kõhe tunne on selliseid asju avastada, nagu mingi varane raske haigus tuleks kallale...
      Kolleeg jälle rääkis just, et tal papa on hakanud rääkima nagu vanasti - rääkisivad ja tulivad. Kusjuures haritud mees, kirjasõnaga terve elu tegelenud, hea keelevaist jne. Ta üts, et ta ei jõua ära imestada.

      Kustuta
    3. Hakkasin mõtlema, et kuna see seltskond ei armasta (Brüsselist peale surutud) poliitilist korrektsust, siis keelelise korrektsuse mittesallimine oleks nagu loomulik jätk. Ise tean kuidas kirjutan, rsk!
      Teisalt jälle on selle tüübi keskmine esindaja vanemapoolne ja formaalset haridust pole eriti saanud, nii et äkki polegi seal taga mingit peent uumorit. Ongi honest mistake.

      Kustuta
    4. ma pean end vahel jõuga tagasi hoidma, et ma ei ütleks "tuli sandaal" ja "sardiini all" ja "tekitas furgooni" ja "täielik fresko" võõras seltskonnas. On raske meeles pidada, et keegi võiks üldse nii öelda muidu kui nalja pärast.

      Kustuta
    5. Jaa, see kõva ja pehme sulghääliku automaatne segiajamine on tõesti veider, need tähed ei asu ju klaviatuuril kõrvutigi. Mul ka ja veel mõnel esineb, kui on väga suur väsimus peal. Kirjutatut üle lugedes näed seda viga, aga sõrmed miskipärast kokutavad, kus on loogika?

      Kustuta
    6. mul on vahel juhtunud seda viga, kui ma muudan astmevahelduslikul sõnal käänet. Või muudan sõna teiseks väga sarnaseks sõnaks. Nt täiesti tüüpiline, et kirjutan "tõestama", siis saan aru, et ei, peaks olema "tõendama".

      Mispeale ma lähen asendan sõnas s-tähe n-tähega - ja seejärel vaatan üllatunult seda "tõesdamist", mis mul tekkis, sest miskipärast eeldasin ma, et kui häälduses muutub n-hääliku kõrval sulghäälik ise pehmeks (assimilatsioon on selle nimi), siis muutub samamoodi ise pehmeks ka vastav täht kirjas.

      Kustuta
    7. Mul juhtub ka sedasi arusaamatult ja lambist, nagu Morgie kirjutas.

      Kustuta
  4. Eks ma aiman,
    seda kultuurset käitumist,
    enne kui ei olnud Soome TV levi.

    Rosoljekauss keerati kellegile pähe
    ja tantsiti ennastunustavalt ringis,
    et unustada see lõputu ebamäärasus.

    Propa 1.reegel, sa pead olema rahul.
    Sul ei ole mingeid erilisi nõudmisi,
    sa naudid olemasolevat misiganes seisu.

    Nii me jõuamegi REEGLITENI, mis on
    kokku lepitud tuhandeid aastaid tagasi,
    aga meie koolide õpetajad on koolkonnast,
    kus... nad ei oskagi midagi öelda...

    VastaKustuta
  5. Hmmm... mina näiteks kirjutan automaatselt alati Helsinki. Ma TEAN, et on Helsingi, kui ma selle peale spetsiaalselt mõtlen, aga tihtipeale ma ei mõtle ja kirjapilt Helsinki ei tundu kuidagimoodi imelik ega vale ka...

    Kuigi, kuidas siis tegelikult eesti keeles üldse õige on?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. keelenõuandla jutu järgi on mõlemad lubatud; kohanimede andmebaasist paistab, et "Helsingi" on põhinimi ja kõik muud variandid selle paralleelvormid.

      keelenõu: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=4

      Kohanimede andmebaasi kirje:
      http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96049225&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb

      Kustuta
    2. Helsinki on ilmselt kirjapildis palju rohkem ette tulev ka ju kui kodumaine Helsingi, äkki seepärast? Mul oli sama teema Peterburiga, tahaks kohe St Petersburg panna, sest see on rohkem silme ees olnud.

      Kustuta
  6. asi ei ole õigekirjas,
    asi on õigesti mõistmises.
    Iga loll võib teha probleemi,
    ja see asi ei ole sinu probleem.

    See põhjamaade huumur, nii kodune,
    võib ameerikamaades vanglakaristususe tuua.
    selle eest, et sinu huumorimeel erines...

    Kuidas see äkki nüüd meie proleem on?

    VastaKustuta
  7. mul on samuti õigekiri tunde pealt, "teisiti ei saa ju." Kusjuures samamoodi tunde pealt on prantsuse keele häälduse-kirjapildi suhe, "teisiti ei saa ju", mis tegi minust üsna kehva prantsuse keele õpetaja, kui ma kunagi seda tööd lühikest aega tegin.

    A eesti keele reeglid õppisin tagantjärgi ära, need on kasulikud toimetamisel - halba keelt parandada oskaks muidu ka, aga kui toimetatav vastu hakkab vaidlema, on vaja paremaid argumente kui "nii lihtsalt käib".

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen ka aru saanud, et keelt õpetada ma ei oska, üritasin kunagi düsgraafi aidata, et no kirjuta nii nagu sulle peas tundub. Selgus, et tema peas võtsid sõnad ikka õige kummalise kuju...
      See vastu vaidlemine on mul niisamagi ette tulnud, kui inimene tõsimeeli küsis, kust ma tean, et õige on "viit ja kuut", mitte "viite ja kuute", kas ma olen filoloog või? Mul jäi ka argumentidest puudu, toona ei saanud mingit linki keeleabile saata.

      Kustuta
  8. ..või on Vana aru saanud,
    et tunde pealt ja kirja järgi,
    näpuga järge ajades, ei jõua kuhugi.

    Mina ei ole eesti keele reegreid ära õppinud,
    ega saa aru saanud, kes oleks võimeline selleks?

    Eesti keel on uskumatult ebaloogile.

    Seda õpetada kellegile, kes pole siin sündinud,
    on lootusetu, sest see on nii süsteemitu keel.
    Kui hakkad mingitki süsteemi otsima, oled eestis.

    VastaKustuta
  9. Keelereeglid ei ole mulle kunagi istunud, ikka "tunde pealt" tuleb. Ja üldiselt tuleb õigesti nii eesti kui inglise keeles.
    Ma ka ei saa aru kuidas liiga paljudele nende kirja pandud väga vigased sõnad näkku ei karju. No ei saa ju nii... Aga düsgraafikule tuleb lihtsalt öelda kuidas õige on. Jätab meelde küll, testitud :)

    VastaKustuta
  10. Koer on kindlasti heaks stiimuliks, mis sunnib iga ilmaga välja minema. No ei saa ju lasta tal esikusse pissida, harimine palju suurem pingutus kui väljas jalutamine.

    Keelevead hüppavad mul inglise keeles silma, mis siis veel eesti keelest rääkida. Samas tuleb arvestada, et ajad on muutunud. Mul kodus kaks tegelast, kel eesti kirjakeel nõrgavõitu, ehkki suulises suhtlemises probleemi pole. Lapsena välismaal üleskasvanud eestlastele kipub grammatika keeruline olema, ja nende arv eestis ilmselt ainult kasvab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Palun väga: Eestis (suure tähega) ma ikka tahtsin kirjutada :P

      Kustuta
  11. Ma olen seda, mis siin kirjas on ja mulle kõlab see nagu hästi musikaalsed ja absoluutse kuulmisega inimesed arutada, et kuidas kõik ei ole nii oivalised kui nemad. Küll on veider, et mõni inimene ei olegi musikaalne. Mis neil viga on, et neil apsoluutset kuulmist ei ole? On ju ometi täiest tavaline, et kõik oskavad iseenesest muusikat kirjutada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enda eest rääkides, siis mind huvitab pigem, millest see erinevus tuleb. Musikaalsus olevat ka väidetavalt õpitav, ma ei tea, pole õppinud, kahtlen, et minust oskaja saaks, kui, siis läbi õudse häda ja tuupimise.
      Samamoodi õpetatakse ju kirjutama ja mulle tundub, et seal on sama analoogia, et kõiki ühtemoodi ei anna. Ma ei tunne ennast eriti puudutatuna sellest, kui keegi imestab, kuidas ma mingeid akorde ei taju vms. Aga ma ei vastaks ka, et ma ei taju, sest pole õppinud.

      Kustuta
  12. Rents PEAB teadma reegleid, sest Rents ei pea mitte ainult teisi parandama, vaid peab olema ka võimeline selgitama, miks tema variant õige on. Ma olen ju põhiliselt siiski toimetaja, nii et osa sellest tööst on ka tagasisidestamine, nii et ma pean aru saama, millise reegli mittetundmisest inimesel vead tulevad.

    Kui ma ise õpin, siis ühel hetkel tekib muidugi keeletunnetus, aga alguses on mulle väga suureks abiks see, et ma tean reegleid, millele toetuda. Keeletunnetuse tekkimiseks läheb kauem aega ja on vaja juba rohkem lugeda jne.

    VastaKustuta