Leheküljed

neljapäev, detsember 09, 2021

Sissejuhatus muusikasse aastal 2021

Kõigepealt sissejuhatuse sissejuhatus muidugi. Lugesin mina kadedusega Brigitta Davidjantsi artiklit Müürilehest, kus ta muusikakriitikast kirjutab. Kujutate ette - on olemas selline eriala nagu muusikauuringud, kus õpetatakse, kuidas teha muusikakriitikat! Ma loodan, et sinna sissesaamise eelduseks on absoluutne kuulmine või vähemalt viisipidamine, siis mul ei oleks lootustki. Siis kui mina TÜ ajakirjandusse sisse astusin, tahtsin nii väga rääkida, kuidas ma tahaks kirjutada muusikast, aga kodus keelati ära - kultuuriajakirjanikke pole kellelgi vaja, ütle, et tahad kirjutada majandusest või poliitikast! Nii ma siis valetasin seal, kohmakalt ja koledalt, endal oli ka piinlik, sest no mida teadsin ma üleüldse majandusest või poliitikast? Kuigi, ma võin vabalt ka valetada*, sest miskipärast küsiti mult ikka seda ka, et mis asus vanasti (praeguseks juba endise) hotelli London majas. Ma vastasin, et õllesaal Humal, aga see oli vale vastus. Ko-Ko-Ko kohvik hoopis, kus kultuuriinimesed olevat kogunenud. Mu vanaema, kelle keskkooli ajal see umbes oli, väitis küll, et mis kultuuriinimesed?! Samamoodi puha joodikud olid seal koos nagu hiljem Humalaski! 

Igatahes, kultuuriajakirjanikku või üldse ajakirjanikku minust ei saanud. Eelmise postituse kommentaaridega seonduvalt - äkki ongi hea, et ei saanud? Sest mulle meeldib kirjutada. Aga mulle ei meeldi käsu peale kirjutada. Ehk on ikka parem, kui töö ja hobid lahus seisavad? Hiljuti just üks kirjastus pakkus, et saadavad mulle kaks raamatut kuus, ma arvustagu! Ütlesin ära, sest tundus õudse kohustusena. Mis siis, kui mitte midagi pähe ei tule?

Tagasi muusika juurde tulles - teate, et 2021. aasta oli võrratu muusikaaasta! Spotify Wrapped ütleb mulle endiselt, et "midagi läks valesti, proovi hiljem uuesti", aga Last.fm-i abiga võib öelda, et ühelgi aastal pole ma nii palju muusikat kuulanud, kui sellel. Kokku tuleb üle 22000 loo ja üle 2500 artisti. Oma selleaastasesse Spotify listi lisasin suisa üle 33 tunni uut muusikat, mille sel aastal avastasin, hetkel 550 lugu. Uusi asju avastasin eelkõige sellistest kullaaukudest nagu Spotify listid Sludge, Smells Like New Grunge, Rock This ja Party Hard. Kuna väga häid asju oli sel aastal väga palju, siis traditsioonilisi liste teha on natuke keeruline. Eks ma mõtlesin, et plaadid saan ritta, aga mis ma teen nendega, mis plaatidelt välja jäid? Vabalt saaks suisa stiilide alusel erinevaid liste teha, reastada ainult selle aasta lood, välja jätta need, mis eeldatavasti on esiksinglid järgmisel aastal ilmuvatelt plaatidelt? Kokkuvõttes otsisin lihtsalt ilma igasuguste kriteeriumiteta välja lood, mis mulle eelmisel aastal enim kõrva jäid olenemata sellest, kas nad just siis ilmusid ja kuna neid sai nii umbes 30, siis teengi kolm eraldi postitust lauludest + TOP 20 2021. aastal ilmunud plaati. 

Muuseas, avastasin, et kui ma peaks kogu ülejäänud elu kuulama ainult ühte artisti, siis võiks see olla Killing Joke. Esiteks neil on 42 aastat karjääri selja taga, muusikat sinna sisse mahub, nad on teinud peaaegu kõike ja mulle meeldib peaaegu kõik, mida nad teinud on. (Selliste vanade bändide puhul on muidu alati reaalsus see, et kui sa avastad nad nende karjääri hilises järgus, on jube piin kogu diskograafiat läbi kuulata, sest enamasti selgub, et meeldivad ainult teatud perioodid) Post-pungist industriaal metalini. Jaz Colemani vokaal sobib korraga nii ilusaks kui kurjaks. Huvitav on see, et sarnaseimaks artistiks pakub Last.fm neile Ministryt, mis ei pea absoluutselt paika. Killing Joke'i ei saa iseloomustada, sest see on nii paljut korraga. 

Kui ma peaks elu aeg ainult ühe autori loomingut lugema, ma võtaks Murakami. Teda on lihtsalt meeldiv lugeda. Rahulik, meditatiivne, samas teistsugune. 

P.S. Selle aasta parim lugu on kaver.

*Vaatasin hiljuti Instast vanu pilte, lugesin ühte kommentaari sõbranna pildi all: "hehee! päris hästi öeldud, huvitav, kes ütles?" Tuli välja, et ma ise....Ja kaks inimest väitsid eile, et ma ütlesin ühte asja, kui ma enda meelest olin öelnud teist. Kas see on kahtlane märk?

2 kommentaari:

  1. mu vennal on ajakirjanikutee täpselt su vanemate oletusega vastupidist rada kulgenud: teda huvitasid juba ammu välisuudised, aga esialgu pandi kultuurireporteri töö peale, sest sinna oli inimest vaja. Hiljem pääses oma armastatud välisuudiste juurde.

    VastaKustuta
  2. Kahtlasi märke pole kunagi liiga vara lugeda...

    VastaKustuta