Leheküljed

teisipäev, jaanuar 10, 2023

Oleks vaja raha ära kulutada

Ma olen äärmiselt ihne inimeseloom. Teate ju küll neid unenägusid, kus satute mingisse suurde asju täis ruumi, teile öeldakse - võta, mida hind ihkab! Te võtate pudeli takjašampooni*. Vähemalt mina unes võtsin. Praegu on mul päriselus üsna sarnane situatsioon. 

Eelmisel koledal koroonaaastal plaanis ülejäänud pere reisile minna. Kõik oli juba broneeritud, kuni Miss Nartsissist veto peale pani. Ja nad kuulekalt tühistasidki oma reisi ära. Mille peale Miss Nartsissist muidugi leebus ja ütles, et häh, eks te minge siis, kui tahate, mina pole miskit ära keelanud. Minu jaoks etteaimatav stsenaarium, aga nemad jäid rahast ilma. Nelja inimese peale päris korralik summa. Laevafirmast olevat summa vautšeritena tagasi saadud - anti valida, kas 50% sulas või 100% vautšerites. Kuna minuga polnud sel mingit pistmist, siis ma eriti ei süvenenud.

Suvel L. miskit rääkis, et läheks sinna või tänna, aga see oli kuidagi selline teoreetiline jutt ja ma ei saanud aru, et sellel jutul ja neil vautšeritel mingi seos võiks olla. Alles sügisel selgus, et need pagana vautšerid olid meile kasutada jäetud, kuigi meie iseenesest nende eest ei maksnud, aga algne maksja millegipärast otsustas nii. Taaskord, minule ei rääkinud konkreetselt keegi midagi. "Aga nüüd need vautšerid seisavad,  sest sina ei taht suvel minna kuhugi!" Mida paganat?! Mina tahan reisile alati minna, suvel oli asi lihtsalt selles, et äkki oleks mõni muu sihtkoht mõistlikum olnud, samas, kui summa oleks niikuinii tulnud ära kasutada, siis poleks ju mingit arutamist olnud. Ma olen konkreetne inimene, miks ei võiks otse asjadest rääkida - "näe, raha vedeleb maas, peab ära kasutama ja kiiresti!" mitte "äkki võiks kuhugi minna võib-olla, aga võib-olla ikka mitte, sest kõik kole kallis", sest täpselt nii mina seda vestlust mäletan. Vastasin, et fain, kui kallis, teeb siis miskit muud. Ja nüüd on minu süül raha maha visatud, sest need pagana paberid kaotavad keset jaanuari kehtivuse.

Kui asja tõsidus mulle kohale jõuab, siis ütlen, et davai, ruttu nüüd - aprillis pikad pühad tulemas, osta see reis ära. Tema vastu - aprilliks küll ei julge, nii kaugel ju, kes teab, äkki jääb keegi haigeks või...Peksan pead vastu lauda - kuidas sinu meelest inimesed reise bronnivad? Kas tõesti on parem see raha lihtsalt raisku lasta? Äkki ma suren homme ära, miks üldse midagi planeerida? Nädala pärast - noh, bronnisid ära? Aa, no me võiks seda ikka koos teha, äkki sulle miski ei meeldi või...Sa pühade vahe küll! Eile siis istun kõrvale, et äkki nüüd kuidagi õnnestub. Küsin siis huvi pärast, et vautšeri tingimusi ka lugesid või, kindel ikka, et kehtivad ka reisile, mis toimub peale vautšeri kasutustähtaega? Loen ise ja loomulikult saan aru, et ega ikka ei kehti küll - ka reis peab toimuma vautšeri kasutusaja sees ja ei, pikendada seda kuidagi ei saa. Olen sitaks vihane, sest no kuigi pole minu papp, siis niimoodi ma eladeski ei teeks, ma ei saa aru, mis motivatsioon on niimoodi pead liiva alla peita. 

Viimane võimalus on vautšeri eest e-poest asju osta. "A seal ei ole ju midagi" kaebleb L. ja üritab foorumis vautšereid poole väärtuse eest maha ärida. Ega ma ka sealt e-poest miskit ei taha, aga ma paneks seltskonna soovid kokku ja ostaks midagi kõigile pigem täissumma eest, kui lepiks poole väiksema sularahaga. Oleks teadnud, et selline kammaijaa, oleks ilmselt pidanud juba alguses poole summa eest selle sularaha välja võtma, mitte nende vautšeritega üldse jamama hakkamagi. 

Kõige enam tekitab hämmingut see, et ma ei saa aru, kuidas nii saab. Kus on see kommunikatsiooniauk või mõtlemise keerdkäik, mis lõpuks sellise lõpptulemuseni viib. Ja ainuke järeldus, mille ma teen, on ikka ja jälle see - ainult iseennast saad usaldada (mingil määral), kõik tuleb enda vastutada võtta, kõik tuleb endal välja uurida ja korraldada. Ma lihtsalt ei taha niimoodi, ma ei jaksa, tahaks ükskordki jne.


*Hmm, praegu mõtlesin, äkki see on alateadlik ja inimlik soov lõpuks ometi endale normaalne šampoon leida, mis juuksed puhtaks teeks ja pead sügelema ei paneks, sest sellist siinilmas minu jaoks olemas ei ole.

7 kommentaari:

  1. Šampoonisoovitus- Body shopi ingverišampoon

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See ingverišampoon peaks olema kuivale peanahale, mul on äärmiselt rasvane peanahk

      Kustuta
    2. mulle osutus õnnistuseks mingi suvaline odav kaubamärk nimega Organic Shop. Kaubamajas müüakse, mujal pole praegu enam näinud. Ta on nii odav, et isegi kui ei sobi, ei kaota katsetades väga palju.

      Kustuta
  2. See oli väga hea sampoon https://veganshop.ee/en/product/urtekram-rasuli-kohevust-lisav-sampoon-250-ml/ rasvastele juustele, Biomarketist ostsin, aga kas seda praegu ka kusagil müüakse, ma ei tea.

    VastaKustuta
  3. Ma ka ei saa aru, kuidas sedasi saama.
    Mina kasutan ära kõiksugused "mina ise ei taha sinna minna!" massaazhi või kinopiletite kinkekaardid ja lähen närvi, kui emal ja tema mehel ripuvad nt Apollo-kinkekaardid knopkaga teadetetahvlil, kuni ära aeguvad.
    Kusjuures ma tean täpselt, kuidas see juhtub.
    Mu ema teab küll, et peaks ära kasutama, aga üks kaart on tema mehe oma ja siis ta ootab head hetke, mil nad mõlemad maksma peaks korraga. Sest ta ometi ei kasuta mehe kaarti ära, mees oleks väga nördinud, aga kasutada ainult enda omi tundub kuidagi ... noh, ta tahaks, et mees ka kasutaks, teeme seda koos!
    Aga too mees riputab nad üles ja laseb sama hooga ajust välja ning ei mõtle neile enam iial - kuni kunagi neli aastat hiljem avastab, et aa, aegunud.
    Mis ei tähenda, et ta ei oleks nördinud, kui keegi teine nad ära kasutaks.
    Vahel ma mõtlen, kuidas mu ema siukse portsu otsa on sattunud. Kusjuures tema mees ei ole üldse pahatahtlik, lihtsalt ... mõtleb minu jaoks VÄGA veidralt.
    Aga ema ise on sellest mehest väga sisse võetud ikka veel, peale umbes 27-aastast kooselu, nii et lasku käia. Pole minu asi.

    VastaKustuta
  4. Ma üritan igasugused mittesularahalised kinkekaardid ja voutsherid kohe ära kasutada. Põhjuseks justnimelt paaniline hirm, et aeguvad. Praegugi sahtlis saksa sajamargane, väidetavalt saavat saksamaal ikka veel eurodeks vahetada aga millal ma ükskord sinna jõuan🙄

    VastaKustuta
  5. Huvitav, kui suur protsent igasugu kinkekaartidest tegelikult kasutamata jääb? Tundub üsna kasulik äri olevat, kui võtta, et ongi mingi osa inimesi, kel kinkekaardid ununema või mõnel muul põhjusel kasutamata jääma kipuvad. See tahvlile riputamine tundub iseenesest mõistlik idee, kui sihipäraselt kasutada.

    VastaKustuta