Leheküljed

laupäev, detsember 16, 2023

Aasta 2023 parimad plaadid, esikümme

 Nüüd siis on aeg esikümne juurde asuda - 

10. Waterparks - Intellectual Property

Eelmisel aastal oli pop-punki tabelis päris palju, sel aastal esindab seda suunda Waterparks üksi. Ok, Bedwetters kodumaiselt poolelt ka. Hästi kaasahaaravad lood, mis samas kiirelt ära ei tüüta. Paar selle aasta suurimat kõrvaussi on sellelt plaadilt - näiteks see:

9. The 69 Eyes - Death of Darkness

Kui keegi vaatab, et mu selleaastane tabel on nii illallaa-trullallaa poole kaldu, siis oodake, doom ja merde alles tuleb koos musta masenduse ja muu kaasakuuluvaga. Üheksandal kohal siis iginoored Helsingi vampiirid (tõsiselt, paar venda sealt bändist lihtsalt ei vanane, millega seda selgitada?). Üks mu lemmikbände.Videos siis üks mu lemmikuid sellelt plaadilt, ei teadnud, et see kaver on. Video ka muidugi kõnekas - keskealised kuskil maakoha küünis, eks ta ole...

8. Turmion Kätilöt - Omen X

Soome jääme edasi, tõlkes Hävingu Ämmaemandad, bänd, mis kunagi tundus nagu Soome Rammstein, aga vahepeal kadus liiga industriaaldisko mülkasse ära. Sel aastal esinesid Barabaril, aga ma ei raatsinud ühe bändi pärast minna. Huvitav, kuidas oli? Omen X on neilt üle pika aja väga kõva album.Video panengi laivist - pagan, lavashow on küll täielik Rammstein:

7. Genka, DEW8 - Doom

Järgmiseks annuseks doomist tuleb ainult üle lahe tagasi tulla. Kõige kõrgemal kohal kohalikest on sel aastal taas Genka koos DEW8-ga. Genka tekstid lihtsalt on üle prahi, DEW8-ga hakkan ka juba ära harjuma (kuigi väga aru ei saa, aga ilmselt ei peagi) ja kogu kompott on ikka väga geniaalselt kastist väljas. See ei ole plaadi parim lugu (nendeks on ehk "Valik on alati" ja "Dimebag, mängi!"), aga selle video on lihtsalt nii hea:

6. Metallica  - 72 Seasons

Tegelt on ebaõiglane, et Metallica alles kuuendaks jäi, aga nad on nii suur bänd, et vast väga ei solvuta, ma tahtsin uuemaid ja nooremaid etteotsa lasta...Ma ei kujutanud ette, et Metallicalt võiks veel tulla album, mille kõik lood on väga head. Mulle meeldis ka see plaadikuulamispeo idee, mille nad 72 Seasonsi puhul korraldasid kinodes üle maailma - käisin ka, oli tore, ainult paar videot olid liiga psühhedeelsed ja segasid muusika kuulamist. Aga mulle meeldis see idee, et tegijad ise seletavad, kuidas ja mida nad iga looga mõtlesid, annab palju juurde asjale. Loomulikult on sellise mastaapse ürituse orgunnimine ainult Metallica-sugusele hiiule jõukohane. Väga ühtlane ja tugev album! Mitte ühtki täitelugu! Video panen ka laivist, sest see lihtsalt on nii äge:

5. Creeper  - Sanguivore

Ma justkui ei teadnudki varem midagi sellest bändist, kuni kuskilt sattus ette lugu "Cry To Heaven" nende viimaselt plaadilt. Mul vajus suu lahti - väga haruldane armastus esimesest kuulamisest ja edasine on juba ajalugu. Tsiteerin Loudwiret: Creeper’s “Cry to Heaven'' may very well be the best goth rock song released in the 21st century. Like it's trapped in the cross-section of a Venn diagram consisting of The Sisters of Mercy’s “This Corrosion” and the classic horror musical The Rocky Horror Picture Show, this group has crafted a rousing mid-tempo sing-along heavy on atmosphere with just the right amount of camp and guitar theatrics. Põhimõtteliselt sobib see terve plaadi iseloomustuseks - sobivalt camp ja dramaatiline gootirock - surnuaiad ja verised daamid. Laulja meenutab siin videos noort Onu Bellat - kui Bella viisi oleks pidanud, oleks ta ilmselt selle loo välja kandnud küll:

4. Starbenders - Take Back The Night

Veel üks bänd, millest ma varem kuulnudki polnud. Väliselt 80ndad - liibuv lükra ja suured soengud, muusikaliselt vist ka jälle gootirock. Naisvokaaliga seekord. Imeilus ja väga kaasahaarav. Mulle väga meeldib!

3.  Iggy Pop - Every Loser

Esikolmiku mängisin viimasel minutil ümber. Muidu peaks siin olema sõnad - kes oleks arvanud, et aasta 2023 parima plaadiga saab maha vanameister Iggy Pop? Mina ei oleks seda uskunud. Iggy soolokad on viimasel ajal igavad olnud. Every Loser on aga korralik kiire kaasahaarav ja vaimukas punkplaat. Pagan, ma kahetsen, et kontserdil ei käinud! Oli see imelikus kohas ja keset nädalat ju, isa käis mul, väitis, et tema oli üks vähestest, kes istuma jäi, muidu olla ikka korralik möll olnud. Sõpradega oli ka hiljuti vestlus sel teemal, et Iggy tuleks ikka ära näha enne kui (oh tundub, et tema küll nüüd kuhugi ei) ja siis ma kahetsesin, et mul Lemmy jäigi nägemata. Teised olid imestunud, et ma eelistaks Lemmyt Iggyle, aga seda ma vist teen küll. Aga Every Loser on siiski meistriteos! Äge vanamees (Frenzy on kõige pungim lugu, aga selle video on jama):

2. VV - Neon Noir

VV on endise HIM-i ninamehe Ville Valo uus projekt. Jälle gootirock. Kuidagi morbiidne muusika on sel aastal meeldinud miskipärast. Soome ka juba neljandat korda siin tabelis, rohkem kui kodumaiseid bände. Ville, nagu kaasmaalasest gootirokkar Jyrki 69-gi, ei paista vananevat. Ville on mulle ka eluaeg meeldinud. Kellele ei oleks? Tema olen laivis ära näinud. Pühajärve Beach Partyl. Oli halb laiv mu meelest. Ta rohkem suitsetas ja lonksas pudelist kui laulis, aga siis ta oli veel väääga noor ka. Neoonmust on üks väga ilus plaat, kus kõik laulud on head ja ilusad. No on, mis ma oskan öelda.

1. Baby Queen - Quarter Life Crisis

Kui Baby Queeni ei oleks, tuleks ta välja mõelda. Ma armastan tema laule! Ta on kuidagi nii ehe kui olla saab ja ta räägib just minuga! Kui ta ütleb, et on peaaegu 25 ja tunneb end nagu 17, siis ma noogutan, et jaa! just! Aint selle vahega, et "peaaegu 45"...Kusjuures me oleme peaaegu samal päeval sündinud, tema 16 aastat hiljem siis. Ta laulab olulistest asjadest. "We Can Be Anything" ütleb ära täpselt minu elufilosoofia  - pole vaja nutta, et elu on mõttetu ja sina tolmukübe Universumis - just see annabki sulle vabaduse olla see, kes sa iganes tahad. Baby Queen on nagu su virtuaalne toetav sõbranna, keda kuulates saad aru, et kõigil on oma mannetud mured ja ainus võimalus neist pääseda on ennast pilve tõmmata ja laulda. Kas ma juba ütlesin, et ma arrrrmastan teda? Võrdluseks võiks tuua noore Lily Alleni ehk. Kes mingil hetkel kasvas suureks, hakkaks karskeks ja igavat mussi tegema. Baby Queeni videod on ka esteetiliselt ääretult nauditavad:

Ja Baby Queen laivis ka: 

Vau, ma ei teadnud, kui äge hääl tal tegelikult on, hoopis madalam kui salvestustelt tundub ja ta mängib kitarri! Ja ta mängib klaverit ka ise! Ja jestas, seal Manchesteris teavad kõik ta laulude sõnu peast ja laulavad kaasa! Jaa, ma olen alati arvanud, et Manchester on üks imeline koht :)



2 kommentaari:

  1. Oli põnev, palju uusi nimesid. Aitäh!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh kuulamast! Kuna need muusikapostitused eriti populaarsed pole, siis on alati hea teada, et kellelegi ikka korda ka lähevad (peale minu) :)

      Kustuta