Leheküljed

teisipäev, detsember 05, 2023

Karm elu põhjapoolkeral

Kannata ära kolm talvekuud ja saad boonuseks neljanda otsa! Tõe huvides tegelikult isegi veidi rohkem. 

Mul ei ole eriti midagi lume, külma ega pimeduse vastu. Lumest järele jääv löga on ebameeldiv, aga üleelatav. Asi, mida ma selle perioodi juures absoluutselt vihkan, on igasugu viirused, vana nimega külmetushaigused, sest paraku just sellel ajal need ringi liiguvad. 

Kas teie lapsepõlve olulisemate märgusõnade alla ei kuulu jalavann, sinepiplaaster, soolakott, sinine lamp, auru sissehingamine? Mesi piimaga kui kõige rõlgem jook üldse, küüslaugu üledoosid ja igasugu möginad, mida topiti ninna, määriti rinnale ja söödeti sisse? 

Vahepeal oli justkui rahu selle teemaga, aga kohe kui lapsed majja tulid, hakkas see triangel otsast peale. Üks hea aasta oli ka vahepeal - see esimene koroonaaasta, kus kõik kohad kinni olid, keegi kuskil ei käinud ja kui käis, siis hoidis maski näo ees - vot sellel aastal ei õnnestunudki vist talveperioodil haige olla. 

Kuidas inimesed julgevad sellesse osasse aastast üldse midagi planeerida? Mina ausalt öeldes küll ei julge. Mäletad seda korda kui me Pärnus spas käisime ja sul pärast nii hull kopsupõletik oli, et kiirabi käis? Mäletad seda korda kui ma veel lennujaamas viimast korda vetsupotti kallistasin, see läks ikka jube napilt, eks? Mu meelest näiteks teatrid on täis neid inimesi, kes tegelikult on täiesti haiged, aga piletite raiskuminemise hirmus on ikka kohale tuldud ja köhitakse nagu homset poleks. Ma tean inimest, kes varjas koroonat, et ikka reis ära ei jääks, sest reisile minnes veel väga paha ei olnud. Kohal olles muidugi hakkas. 

Ja ma isegi ei ole eriti sageli haige, paraku varjutab see hirm kõiki plaane ikkagi. Äkki jään haigeks? 

Miskipärast on mul ettekujutus, et soojas kliimas inimesed haiged ei ole. Ilmselt see on petlik. Itaalias oli ju soe, kui kõik need inimesed seal koroonaase surid. Samas Kivirähk ju kirjutas ka, kuidas eestlasi ühendav tunnus on nohu. 

Ah, mees köhib kõrvaltoas nii õudselt, et ma ei suuda enam kirjutamisele keskenduda...

11 kommentaari:

  1. Kuum piim meega. Öäkk. Õudne. Võigas. Kõige jäledam jook maamunal. (Jaa, minugi lapsepõlvetrauma.)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle maitses. Nüüd ma ei viitsi teha, nii hea see ka pole, aga kui keegi teine mulle teeks, jooksin rõõmuga.

      Kustuta
    2. Mulle piim meega jätkuvalt maitseb :)

      Ma saan igal aastal külmetuse sarnase asja küttehooaja alguses. Sain ka sel aastal. Aga kui ilm päris miinusesse läheb, laon ma auto suuski täis ja veedan kogu vaba aja metsas :)

      Kustuta
    3. mulle ka maitses, aga tuleb välja, et piim ei ole ülemiste hingamisteede probleemide puhul üldse kasulik, sest tekitab lima. ja lima on seal köha-nohuga niigi ülearu.

      minu protip selle tänavuse köha vastu: põdrasamblatee (islandi käokõrv või mis ta ametlikult on). proovisin kõik küüslaugud ja sibulad ja jalavannid ära ja sõin nädalaga purgi mett sisse, aga põdrasamblatee aitas kahe päevaga. vb muidugi oli lihtsalt tõbi läbi ja oleks nagunii sel hetkel üle läinud, seda ei tea kunagi.

      Kustuta
    4. Ma olen jälle lugenud, et see piima ja lima seos olla laest võetud.
      Köha puhul mulle tundub, et erineva viirusega aitab erinev lähenemine. Mees on mul ka põdrasamblatee usku, aga ausalt öeldes mulle ei tundu, et see tal eriti aitaks. Äkki maitseb lihtsalt masohhistile :)

      Kustuta
    5. Tundsin kah huvi selle põdrasamblikutee asjus ja kuna tekkis võimalus küsisin eksperdilt - tunnustatud samblikuteadlaselt. Vastus: maitseb hullult pahasti, kuid seni pole ükski uurimus ravitoimet kinnitanud. Järgnes ka pikem orgaanilisse keemiasse kalduv põhjendus.

      Kustuta
  2. Sinepiplaaster, sinine lamp ja soolakotid on kõik tuttavad, aga need olid minu jaoks pisiasi, kui haigest peast ei pidanud kooli minema! Selle hüve nimel oleks rahulikult mitu korda päevas sinepiplaastrit kandnud.

    Hullem lugu oli see, et ma olin kroonilises nohus nii palju, et mind saadeti sellega lõpuks ikkagi kooli. Siis ma pidin olema koolis JA samal ajal ei saanud hingata. Kuna kroonilisel ja ägedal nohul on vahel raske vahet teha, sattusin korra kooli ka 38-kraadise palavikuga, aga see tuli õnneks ruttu välja ja sai ikka koju jääda.

    Soojas kliimas on malaaria, zika ja ebola!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. aga just nagu krooniline nohu on süsteemne põletik, mitte nakkushaigus, siis on samasuguseid puhtalt immuunsüsteemist tingitud köhasid ka. Ma põdesin just koroona läbi ja kõige rõvedam köha on nüüd tagantjärgi, kui nakkushaigus ise on möödas, sest immuunsüsteem ei saa aru, et lõpetaks nüüd rabelemise ära. Mitu korda olen pidanud pärast viirushaigust allergiarohuga astmaatilist köha maha võtma.

      Kustuta
    2. Mul lõi lausa astma välja peale mingit suvalist nakkushaigust, sain diagnoosi täitsa. Õnneks astmahood on aastatega endast vähem märku andma hakanud.

      Kustuta
    3. Lennukipiletid ja reisuplaanid teen tavaliselt pikalt ette. Seni pole elus juhtunud, et kordagi oleks tehtud plaanid vett vedama läinud, ei haiguse ega muul põhjusel. Seepärast ei oska muretseda ega isegi mõtle sellise võimaluse peale. Pole ka kunagi reisukindlustust võtnud, haiguskindlustus automaatselt töökohalt.

      Lapsepõlve peale mõeldes tõsisemaid tõbesid ei meenu, mingit pipraplaastrit üks kord pandi. Kurguvalu oli mul suht tihe külaline aga enamasti ilma palavikuta mistõttu koju ei saanud jääda - ravisin mee ja sidruniga, mis aitas ja mille maitsel polnud ka viga. Meepiima olen kah saanud, kuna vähendas valu ei ole sellega seotud negatiivseid mälestusi. Nohu raviks oli nuuskamine ja köha puhul köhimine, aspiriini vist ikka anti kui juhtus palavik kaasnema.

      Kustuta
    4. Ma olin lapsena kas haige eranditult koolivaheaegadel (eriline õnneseen juba siis!) või siis enne kooliiga, sest koolist puudumist ma väga ei mäleta, mäletan seda, et ema oma pidevate protseduuridega segas mul keskenduda mängimisele ja muule mõistlikule tegevusele.

      Kustuta