Meil on kodu lähedal paar pisikest üüripinda pidevalt vahetuvate üürnikega. Kesklinnast veidi eemal, parkida pole kusagil, sellised kohad. Ei ole ka kõrval teisi ärisid, et noh, ühe soojaga käin vaatan, mida siin ka pakutakse. Ja pakutakse maru imelikke asju, mida näiteks minul ei tuleks pähegi vajada. No näiteks spetsiaalselt õhupallidele ja neist tehtud "taiestele" pühendunud pood. Pisike kassikaupade äri (kui mul on lihtsam oma kassikaubad kaasa haarata kas veterinaari juurest või suurest kaubanduskeskusest). Šokolaadist maasikate kohvik. Vahepeal oli mulliteebaaride buum. Enamik neist on vastu pidanud äärmiselt lühikest aega ja mingit tunglemist pole ma neis kohtades kohanud. Mullitee jäi alles ainult selles kõige suuremas kaubanduskeskuses olevas ketis, kõik teised surid välja. Sest asukoht. Ja kas kellelegi peale eelteismeliste see asi üldse peale läks? Äriidee oli muidugi võimas, Mikro käis ühel sünnipäeval, mis maksis korraldajale rohkem kui sünna batuudikeskuses või bowlingus ning selle hinna eest sai kuulata loengut (!) mullitee ajaloost ning igaüks valmistada ühe mullitee. Ülejäänud aeg istuti kohvikunurgas. Väga glamuurne. Money well spent, ma ütleks.
Mind hämmastab see alustajate optimism. Ma ei tuleks selle pealegi, et panna hakkama hunnik raha, otsida Hooandjast toetajad vms ning eeldada, et mu pisiäri käima läheb ja mingisugust sissetulekut tootma hakkab. Hästi palju on muidugi Ukrainast pärit naisi, kes üritavad. Eks neil on lihtsam siin võõras kohas suurelt unistada, mulle tundub küll, et turgu on ainult kõige suurematele, kettidele ja lähemalt vaadates kuuluvad ka kõik edukad väiksemad tegijad mingisse suuremate gruppi. Kõik need elurajoonides paiknenud ökopoed on kinni läinud, alles on vaid Biomarket kesklinnas. Ökokraami saab ka tavalistest toidupoodidest ning enamikul pole ökoga jändamiseks ei motivatsiooni ega rahagi. Pakendivaba pood läks isegi Kvartalis üsna pea kinni. Nišitoodete jaoks pole kriitilist massi ostjaid. Enamik raha kulub tavalises toidupoes. Vahepeal avati mingeid kohaliku disaini poode ka suuremates keskustes, mu meelest on need nüüdseks kõik kinni. Disainkingitusi saab Apollo ketist ka.
Ma olen kehv tarbija ka, kus on nüüd kõik need Kuma liblikad ja Nominationi käevõrud? Viimase pood pandi kah kiirelt kinni, ei ole enam trendikas. Ilusalongide valik on muidugi hämmastav. Tuttav just kaebas, et omanik on raske olla, sest kõik tahavad omanikud olla, töötajaid otsi ilusalongi tikutulega taga. Igaühele oma salong! Ma pole aastaid üheski ilusalongis käinud ja ega ma väga suurt tunglemist kuskil ei näe ka, aga ometi millelgi see äri püsib. Hiljuti kümme aastat noorem inimene imestas, et ooooot, mismõttes teie, vanamutid (mina ja mu sõbranna), ei käigi korra kuus salongis näohoolduses või? Kuidas te siis veel nii normaalsed välja saate näha?! Et mõned naiivikud tõesti usuvad kosmeetika võlujõudu? Sõbranna kaevas selle peale välja pildi enda kohutavalt paistes näost, mille ta sai oma ainukesel näohoolduse külastusel kui mõtles lasta end spas veidi "hellitada". Tulemuseks oli tundmatu allergia tundmatu aine vastu ja tundmatuseni moondunud nägu.
Ma arvan, et harjumusest käiakse ilusalongides. Lisaks üks hea võimalus end hästi tunda - keegi tegeleb sinuga, räägib meeldivalt (loodetavasti), pakutakse tasuta kohvi. Kui tegemist pole harjumusega, on väga raske end kuhugi tavatrajektoorilt kõrvale pöörata - näe, seal mingi uus asi, lähme vaatame. Ja et peale seda ühekordset külastust veel teistki korda tulla, on veel keerulisem saavutada.
A mis ma ka tean ärielust, tegin ka seda Indigoaalase blogist leitud "kelleks saada"-testi ja muidugi olen seal samas kõrgel paremal uhkes üksinduses koos teiste blogijatega. Kuidas on üldse võimalik midagi muud saada? Ega mul oli juba põhikooliajal kutsenõustamises, et sobivad ametid - kirjanik, kunstnik, muusik. No tore - sobiv materjal ilmakuulsuseks, ainus häda see, et pole annet ja veel suurem see, et ei tunne õigeid inimesi, kes ka andetust saia teeksid.
Mina käisin hiljuti esimest korda elus näonaha hoolduses! Tehti miski maskimoodi asi või mitu ja sügati ja paitati igalt poolt. Tuttav veel pildistas ka mind. Rohkem ei ole plaanis seda teenust selles elus proovida :)
VastaKustutaMina elan Tallinna kesklinnas ja eile just mõtlesin, et mul on kolmes suunas ilusalong vähem kui 100 m kaugusel. Üle 100 m minnes on neid veel rohkem. Mõtlesin sellele, kui ise ühte neist üle tee asuvatest ilusalongidest läksin. Ma läksin selleks, et keegi kulmud ära vahataks ja värviks. Ma ise ei oska nii head tulemust saada ja kodus vahatada ei julgeks proovidagi, seetõttu sai mindud. Juba broneeringukinnituses, mis meiliga saadeti, oli kirjas, et makset oodatakse sularahas. Kohale läksin, siis olid seal administraator ja see üks kosmeetik, kes mindki ette võttis. Ei ainsatki juuksurit, klientidest rääkimata. Samas see salong on seal olnud juba üle 5 aasta. Kuidas ellu jäädakse, ei oska arvata.
VastaKustutaUsun, et ilusalongide teenus on üks esimesi, mis rahaliselt keerukas olukorras ära jäetakse. Juukseid peab paar korda aastas ikka lõikama (mehed harvem) ja kui on lähikonnas tuttav, kes seda oskab, siis super ja ei pea salongi minema. Aga kellel tuttavat pole, siis lõikama ikkagi minnakse salongi. Kõik ülejäänud teenused on juba luksus. Kahtlustan, et ilusalongidel on praegu väga raske.
Selles majas, kus ma töötan, on viis ilusalongi. Mõlemas kõrvalmajas on ka ilusalongid. Täielik ulme.
KustutaKuidas mehed harvem juukseid saavad lõigata? Mulle tundub, et neil on just tihedamini juuksurisse asja, sest oma pikkadel juustel saan ise ka otsi lõigata, aga meestel on ju soengut vaja ja kui just kiilaks ei aja, siis ise seda ei oska.
Oih! Muidugi mehed tihemini, kogemata läks vale sõna :D
KustutaKui mehe soeng on siilikas, siis saab kodus iseseisvalt ka ajada. Kas ajab ema, naine, sõbranna. Mõni ajab ka ise. Naisena ma ise ei oskaks juukseid küll lõigata. Kellel on lokid, äkki nemad saaks ka ise. Kuidas sina ise lõikad? Sul on ju ka sirged juuksed.
Ilusalongide ärilise poole pealt ei maksa väga muretseda, mu meelest on paljud neist lihtsalt toredad rahapesukohad või siis tehtudki naisele/sõbratarile mänguasjaks. Kellel päriselt leib laual sellest sõltub, nende ärikäitumine on selgelt vastav. Teistel ulub salongis tuul või käivad protseduuridel sõbrannad ja sugulased.
KustutaNo ja mõnikord pole isegi oletada tarvis, piisab äriregistrisse piilumisest.
Olles ise üürileandja, siis minu mõte oli sama, kui majandus hakkas kreeni vajuma kujutasin ette, et meil maja jookseb iluteenuse pakkujatest tühjaks, aga tutkit. Hoopis vastupidi. Praegu tundub, et just kõigil kulmu ja küünetehnikutel läheb kõige paremini, võetakse suuremaid pindu ja parkimiskohti juurde ning kuna ma ise käin ka siin ühe juures, siis pean mitu nädalat ette oma ajad broneerima, sest muidu ei saa jaole. Kunagi oli vist see ütlus ka, et mida väiksem palk, seda tihedamad kunstripsmed ja tundub, et see loogika peab paika, et mida keerulisem majandus, seda paremini iluteenusepakkujatel läheb.
KustutaNovot, ma käin järelikult nii harva salongis, et ma ei teagi, mis elu tegelikult seal käib! Kuna küüsi ma ei lase teha, siis just küünetehnikute osas on mu info eriti puudulik.
KustutaNalja pärast nüüd lõin need kolm kõige lähemat ilusalongi Teatmikus lahti. Üks, kus ma juhuslikult eile käisin, läheb ilmselt õige pea hingusele. Teistes on käibed väiksed, ühes pole näiteks ametlikult mitte kedagi tööl. Tehniliselt võib seal ka ju tegelikult kõik õitseda, lihtsalt ametlikult äri ei aeta.
ma käisin juuksuris viimati esinemissoengut tegemas - õigemini, juuksur tuli lava taha - ja see oli vist aastal 2002.
KustutaMuidu, kui otsad hõredaks lähevad, palun A.-l jupi maha võtta.
Ma pole kordagi elus käinud kosmeetikus, maniküüris ega pediküüris ja juuksuris ka vahepeal kümme aastat ei käinud (lõikasin umbes kord aastas ise - pikkade sirgete juuste lõikamine on maailma lihtsaim asi üldse). Aga ma olen aru saanud, et osadele inimestele lihtsalt MEELDIB ilusalongides käia, nad naudivad seda. Mul on üks kolleeg, kes juuksurisse minekuks võtab vaba päeva, sest tal läheb seal viis-kuus tundi.
VastaKustutaAga jah, väikeste äride hääbumine on tegelikult kurb. Ma Pärnus näen igapäevaselt, kuidas mingi pood avatakse ja siis poole aasta pärast kinni pannakse.
Mul oli küünetehnik haige sügisel ja uurisin kohalikelt tegijatelt, kas keegi kliente juurde võtab või vähemalt aitab hädast välja, sest murdusid ja kasvasid jube kiiresti. Ei, kõigil ajad täis ja kliente juurde ei võta. Ja no ei ole sõbrannad, inimesed käivadki regulaarselt. Iga kolme nädala tagant on mul nt aeg ja maksan jäärapäiselt arvele. Ma ei salli sulamakseid. Käin sellepärast, et ma olen pool elu küüsi närinud ja pole sellest lahti saanud. Kui hakkasin geellakkimas käima, on probleem kadunud. Lihtsalt see geel on teistmoodi ja nokkida ise ei saa :) Mugav on ka, 3-4 nädalat püsib ilus, korrektne.
VastaKustutaJuuksurisse on ka keeruline aega saada, sest mulle sobivad ainult ajad peale tööd ja need lähevad nagu soojad saiad siin. Peab ikka kuu ca ette bronnima, siis midagi saab. Taas, maksan vaid kontole ja mitte sulas. Ma ise olen kehv juuksuris käia, sel aastal tuleb vist 2x, peamiselt väljakasvanud osa värvimise tõttu tuleb minna. Ma olen muidu ses osas ikka väga laisk. Juuksed sabas või lahtiselt, otsi natuke lasen pügada, vahel ka lõikan rohkem.
Paar korda aastas käin kulmudes ja ripsmetes, see on siin hästi odav. Kuna ma ise kunagi ei meigi, siis meeldib vahel püsivärviga lasta värvida ja sutsti kulmud paika saada, vahaga. Ma ise keeldun kitkumast, sest ma pole iial seda suutnud teha. Silmad hakkavad vett jooksma ja jõle valus on :D Aga vahaga on üks liigutus ja ilmekas tulemus nädalateks. Muud teenused võivad olemata olla.
Nii et käiakse ikka, inimesed hoolitsevad oma välimuse eest. Meil on siin täiesti korralik salong, omaniku papa ehitas. iluteenindajad rendivad kuutasu eest kohta, paljud töötavad mujal ka osalise koormusega.
Täiesti teine teema on õhtused ajad... aga sellest olen ma pikalt korra bloginud. Minu jaoks on ulme selline teendindus, mis pakub aega vahemikus 10-16. Ja tal on kliente...
Ma olin see, kes vanasti keset päeva küüntes käis, sest viitsin ma jee vabast ajast seal aega raisata :) Mul oli muidugi üle ukse minna ka, ikkagi viis salongi meie majas... Kui lapsega haiglasse sattusin, siis pidin geelidest loobuma, sest seal ei tohtinud olla ja ma avastasin, et varem alati murdunud küüned olid peale aastaid geeli väga tugevaks muutunud, vastu igasuguseid ennustusi, ja ma lihtsalt ei näinud mõtet geelil enam.
KustutaSee oleneb jah tööajast ja -korraldusest. Ma saaks hetkel ainult hommikul kui ca 10ks olen tagasi laua taga või natsa peale ja siis õhtul pikemalt vajadusel olla. Küüntega ikka läheb 1,5 h koos maniküüriga :)
KustutaTead, on mingi seltskond naisi, kes ongi väga korralikud teenuste tarbijad. Mul mitu sõbrantsi - igakuine juuksur, kosmeetik, küünetehnik, kulmu...misiganes teenused, ripsmed, massaaz, vahatamine jms toredus. Ja ida-euroopa naised tuunivad end üldse rohkem. Eestis käies imetlen alati, kui hoolitsetud kõik on. Nii et need ilusalongid võivad püsida küll.
VastaKustutaOmaette küsitava väärtusega on muidugi need, kus tõesti ei paista ei kliente ega käivet ja kus saab ainult sulas maksta. Lõhnab mitte just kõige legaalsema äri järele.
Aga nende väikeste poekeste osas on ühelt poolt kurb, et alles on vaid suured ketid. Teisalt, kes üldse riskib mingi eriti nishi-värgi endale avada? Kust need võimalused tulevad? Eelnevaid turu-uuringuid ega finantsanalüüsi ei tehta müügi osas? Hullult veider mu meelest.
Ja mulliteest ei saa minusugune vanamutt aru aga siin Torontos näikse see ka ülipopp olevat. Mul kontorist 100m raadiuses ka mitu baari ja pole neid veel ühtki tühjalt näinud.
Et endal lapsi pole, siis ei tea üldse, mis see mulliteegi on. No tean, et on olemas, aga ei ole kunagi maitsnud. Kas sa oled?
Kustutaei ole. See mullitee on kahtlaselt neoonvärviline ja näeb välja nagu miski, mida saab keemialaboris kokku keerata. Ma kahtlustan, et lisaks on ta ka hullusti magus.
KustutaA (eel)tiinekatele tundub hästi peale minevat, need on põhiklientuur.
Minu noored ja nende sõbrad käivad ka pidevalt mulliteed ostmas (ChatTime ja CoCo). Olen ka proovinud, ja polegi väga viga. Kuigi sellist jooki saab ju ise ka kodus valmistada, vähemalt praktiline mina arvab nii 🙂 Suhkru osas võid paluda, et nad ei paneks midagi sisse, õieti vist saab isegi mingi protsendi öelda, kui magusat soovid.
Kustutakodus valmistamine avab kohe uued müügivõimalused, vaatan, et juba täitsa tavalistes odavama otsa toidupoodides on need mullitee pärlikesed müügil.
KustutaNeed mulliteed, mida ma proovinud olen, on täpselt see, mida akadeemik kirjeldas - roppmagusad ja keemiahõngulised. Teisalt, neid on palju variante, ehk kõik pole. Kuigi mulle üldse ei meeldi see tunne, kui need pärlid kurgust alla lähevad, no nagu tatiklimbid tunduvad...
KustutaTulin just ChaTime'st mööda ja sedapuhku pöörasin natuke rohkem tähelepanu. Seal oli järts ja ei olnudki ainult tiinekad. Akna peal oli väljas hooajaliste jookide reklaam - need nägid pildil välja nagu Starbucksi kohvijoogid, millel kohviga õige vähe pistmist on. Muidu ilusad värvilised ja mingid vahukoorelaadsed kuhilad peal.
KustutaMa ilmselgelt ei ole sihtgrupp, sest ei armasta muidu suhkrustatud ega limpsilaadseid jooke.
Mulle (vanainimesele) kusjuures mullitee meeldib aga nendes, Pärnu kohtades, kus seda joonud olen, pole tegemist olnud ei roppmagusa ega neoonvärvides joogiga. Mu 60+ ema sai ka kord maitsta ja soovis veel... :) Aga laiemas plaanis jah neid tapiokipärleid saab ise ka osta ja joogi valmistamise retseptid on kenasti Internetis olemas.
KustutaMinust ei ole kunagi saanud mingite ilusalongide külastajat. Kuigi ripsmeid värvin, siis muud ei kasuta. Isegi kreemi määrgin peale ainult siis, kui talvel nahk väga kuivaks läheb. Olen üks väga halb enda eest hoolitseja.
VastaKustutaJuuksuris ikka olen käinud, kuigi pandeemia pani fakti ette, et kuidas edasi. Lasin ikka üsna pikaks venida, kuni avastasin, kuidas endal ise neid lõigata (olen vaadanud päris palju Brad Mondo videosid). Kõigepealt tegin sellise tavalise, kus juuksed hobusesabasse pea peale ning siis lõikad sirgelt. Sain sellise 80-ndate moesoengu pähe. Nüüd olen palju osavamaks läinud. Kolm patsi ja siis nüsin neid kõiki kordamööda. Saan just sellise soengu nagu juuksur lõikas. Keegi just hiljuti küsis, kas saaksin talle juuksuri kontakti anda 😄 Minul läheb nii kõige rohkem 10 minutit, kui juuksuriga pean ikka paari tunniga arvestama. Mulle sobib! Ja mu juuksed on tüüpilised eestipäraselt pulksirged.
Ma tunnistan ka, et enda meelest parima soengu sain siis, kui kogemata liiga suure jupi juustest maha lõikasin. Eest lühem, tagant pikk. Teismeline ka kiitis, et täiega äge wolf-cut :)
KustutaNjah, ma just otsin Torontos juuksurit. Nüüd tean, kelle poole pöörduda. ;)
KustutaMõistet "mullitee" kohtasin siin sissekandes esimest korda elus.
VastaKustutaSalongidega - mida suurem salong, seda lihtsam on seal endale sobiv aeg leida, eks? Suurtel on e-teenindus ka, saad paari klikiga aja kirja.
Teismelised vist ütlevad jah pigem "boba" selle joogi kohta :) Ma isegi ei tea, kas on olemas enam suuri salonge, mul sõbrannal idee poolest oleks kuus juuksurikohta, aga ta lihtsalt ei leia inimesi sinna. E-teenindus on neil olemas, ma miskipärast eeldasin, et enamikul ikka on.
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta