Veel veidi kommenteerimisest

Sesamy on oma blogis arutlenud kommenteerimise üle inimeste blogides. Minu arvates saab seda teemat ja üldse igasugust teemade üle arutlemist foorumites ja mujal seostada Rentsi välja toodud uuringuga sellest, kuidas mingis teemas arvamust omav inimene on võimetu isegi objektiivsete vastuväidete korral oma arvamust muutma. Ehk siis pole eriti mõtet võimelda kellegi vaadete muutmiseks, niikuinii miskit ei muutu peale selle, et ilmselt saad ise vastu nina. Mis see vanasõna ongi: "Ära s***a puudu, s*** läheb haisema". Kui ma ikka tõelist s**** näen, siis ma enamasti ei kommenteeri, pigem irvitan seljataga, et vahi milliseid lolle eksisteerib, sest eks endast kõvasti erinevad indiviidid ju tundu ikka veidi imelikena. Ka enda juures on väga harva näha kui keegi mingit konstruktiivset kriitikat välja toob - kui kriitika, siis enamasti ikka isiklikult solvav, mille isegi osaline tõesisaldus solvumise käigus kaotsi läheb. Sageli on sellistele põlema läinud tüüpidele isegi raske selgitada, et nad on millestki valesti aru saanud ja ma ei mõtle üldse nii nagu nemad on välja lugenud. Eks loll ole muidugi see, kes oma mõtteid arusaadavalt edasi anda ei suuda aga tegelikult on kirjasõna sageli nii mitmetimõistetav, et kirjutaja isegi ei saa hiljem alati oma naljadele pihta.
Mõtet kommenteerida on minu arust siis kui osatakse välja tuua mõni esitatud teemaga haakuv lugu, fakt jms või siis kui omatakse täpsemat informatsiooni antud valdkonna kohta (mida ka mõnel tähenärimiseks õnnestub pidada). Sageli olen vägagi nõus kellegi seisukohaga ega oskagi midagi kommenteerida - "sinuga 100% nõus" tundub natuke kohtlane öelda.
Eks minagi olen üritanud vahel näiteks vaktsiinivastastele mõnda nende teooriast erinevat linki ette sokutada aga nende arvessevõtmist pole ma veel kunagi näinud. Ilmselt on mõistlikum teisitimõtlejad rahule jätta ja selja taga klatšida kui maailmamuutmistuhinas kellegi vaateid kahtluse alla seada ja ise pasaga ülevalatud saada.
Siia sobib ka üks hea tsitaat Margit Tõnsonilt filmi "Ei ole maad vanadele meestele" arvustusest: "Suurim patt ja ülim arrogants on arvata, et maailm ootab kangelasi, kes ta päästaks."