Miks inimesed joovad ja suitsetavad? Kogu elu räägitakse, kuidas need kaks su ära tapavad aga enamik vähemalt proovib nad ära ja suur osa hakkab armastama. Eilse Postimehe vahel oli jälle alkoholi halbdust tutvustav erileht - kahtlustan, et enamik inimesi isegi ei lugenud seda läbi. Mina teatud põhjusel lugesin (sellest hiljem) ja mõtlesin, et tore on aga mitte keegi, kes ei ole plaaninud joomist maha jätta, seda selle informatsiooni järel ikkagi ei tee. Joomine on ju absoluutne norm - seal lehel näiteks tuuakse välja ideid alkovaba peo korraldamiseks. Esiteks peaks enamik inimesi sellise peo korraldanut täielikuks soodaks, teiseks ei aita mingisugused filmi- ja lauamänguõhtud joomist vältida - juuakse hoolimata sellest, et toimub ka mingi muu tegevus. Suur osa lauamänguõhtuid lõppebki sellega, et keegi pehmejalgne ajab lihtsalt kõik mängunupud laua pealt maha...
Põhjus siis, miks ma alkovastase propaganda (see ju kõlab negatiivselt nagu oleks see miskit loomuvastast?) lehte lugesin on see, et viimasel ajal ei mõju alkohol mulle eriti hästi. Magama ajab. Mingit lõbu ei ole. Ei maiste ka nagu ükski jook. Kui see mulle midagi ei paku, siis äkki ei peaks jooma? Pealegi mäletan raseduse ajast, et kainena peol olla ei olnud üldse hull. Ainult, et siis oli mul põhjus, miks mitte juua. Niisama mitte joomine tekitab ju küsimusi, kahtlusi, inimesed arvavad, et sa hakkad kindlasti pidu ära rikkuma jne. Igatahes on paar viimast pidu alkohol mulle nii vastu hakanud, et ma lihtsalt ei suuda seda juua (ühel korral oli tegemist kalli kvaliteetveiniga, nii et asi on tõsine!).
Teine asi on suitsetamine. Miks suitsetatakse? Mu ema ütleb, et suitsetavad ainult koledad naised. Ma nii ei ütleks, tean küllalt ilusaid ka aga mingi tõde seal vist isegi on. Ses mõttes, et vähemalt mingis eas teeb suitsetamine su cooliks ja ebakindlal inimesel on seda vaja. Ilus tüdruk tavaliselt ei ole nii ebakindel kui mitte nii kena tüdruk. Samas ilusaid, tarku ja enesekindlaid inimesi on tegelikult äärmiselt vähe ja seeõttu võib ka väga ilus tüdruk sisemiselt äärmiselt ebakindel olla. Teisest küljest on suurem osa intellektuaale suitsetajad (+joodikud), ilmselt seotud jälle sellega, et inimene, kes on tark, on sageli siiski ebakindel. Aga see "koleda suitsetava naise" tiitel häirib ikkagi. Ma ei ole kunagi suitsetamisest sõltuv olnud, veel hullem, ma olen alati mõelnud, et justkui peaks suitsu tegema. Et noh, teised teevad või et nüüd on selline hetk, kus võiks teha. Mingitel elumomentidel on suitsetamine mulle äärmiselt vastikuks muutunud - pea hakkab kohe valutama, süda läheb pahaks jne. Mu "päris-sõltlastest" sõbrad väidavad, et see on jube hea ja oleks vaid neil nii, saaks suitsetamise maha jäetud. Mina vastupidi pole kunagi tundnud, et peaks maha jätma. Endal mul viimastel aastatel pakki pole olnudki, alati on pakkujaid ja ära öelda on ju kole. Viimati ostsin paki suvel klassikokkutuleku jaoks. Et noh, oleks midagi teha. Pärast tuli välja, et tüdrukute hulgas oli suitsetajaid minuga koos vist 2. Mille kuradi pärast ma suitsetan kui ise ei tahagi? Isegi siis kui juba vastik on? Mulle meeldiks juua ja suitsetada siis kui see mulle midagi pakuks aga vastu tahtmist? Ilmselt ei suuda suur osa inimesi sellist asja üldse mõista. Aga mittejoovalt ja mittesuitsetavalt elada tundub kuidagi nii imelik, justkui oleks järgmiseks sammuks tsölibaat ja kogudusse astumine.
Oh, oleks ma ometi ilus, tark ja enesekindel aga enamasti jääb igas kategoorias midagi puudu. Selleks, et poleks end vaja ilusaks ja targaks juua ning ägedaks suitsetada piisaks ju tegelikult vaid enesekindlusest. Millal küll see enamikel inimestel ära hävitatakse? Vähemalt olen ma aru saanud, et enesekindlus on miski, mida enda lapses iga hinna eest säilitada tuleks. Ma ei ole kindel, kuidas seda saavutada aga see oleks ilmselt ainus asi, mis inimese elu õnnelikuks teha saaks. Olgugi, et enesekindlad lollpead on häirivad, on nad seesmiselt ilmselt õnnelikumad kui ilusad ja targad, kes end inetu käpardina tunnevad. Ja kui sa ennast ise oma nahas hästi tunned, ei lähe teiste arvamused sulle korda ning sa hakkad oma keha ka väiksema tõenäosusega kahjustama.
huvitav postitus, samas kas võib olla ka nii, et inimene tunneb ennast üksildaselt ja sigarett aitab igavust peletada
VastaKustutaEks ilmselt kuidas kellelgi. Mõned ju teevad suitsu ainult seltskonnas, teised eelistavad seda üksinda teha (häbenevad teiste ees?). Igavust võib ju ka mitte ainult üksindusest tunda ja kes pidevalt igavusest suitsu teeb, peab ikka üsna igav inimene olema :)
VastaKustutaMinu meelest on asja juures oluline rituaalsus.
VastaKustutaMeie elus on alles nii vähe rituaale, mis ühendavad ja ülendavad: alkoholi tarbimine ja suitsetamine on mõned sellised parima auraga rituaalid, tervise rikkumisest hoolimata.
Neis ei ole sellist masendavat "olen moraalne ja hea ja vaga" tooni nagu - noh, kasvõi mingite usurituaalide rakendamises.
Tänapäeva inimene tahab olla vaba, aga ta vajab sageli siiski rituaali selle vabaduse rõhutamiseks. Mis siis, et rituaal ise võib reaalelus vastupidi - tegelikult otse ahistavalt mõjuda (mina saan alkoholi tarbides alati kassiahastuse, mis kestab päevi, isegi kui mingit füüsiliselt märgatavat pohmakat pole), sa lööd ikkagi kaasa, sest tunda et ühise rituaali abil gruppi kuuluvana on nii magus tunne.
*tahab olla vaba, mitte vaga*
VastaKustutaja
VastaKustuta*tunda end ühise rituaali abil*
Hea point, nii on...Kas need teadlikult mitte gruppidesse kuulujad on ehk kuidagi paremad (oma arengus kaugemale jõudnud)?
VastaKustutahuvitavad mõttearendused siin:olla sõltlane, ütleme ausalt alkoholi ja tubaka ning kambavaimu ori, on on mõne arvates vabadus.
VastaKustutaolen päri artikli autoriga - on 2 põhjust - kas lollus (ei usuta vastuargumente või ollakse lihtsalt lapsikult protestimeelne) või tahtejõuetus (mis kaasneb ebakindlusele)
Rituaalidest : miks mitte kohvi- või teerituaalid? rääkimata tuhandetest muudest võimalustest
ma ei ütle, et see on vabadus, ma ütlen, et see on vabaduse tähistusega rituaal. Kuitahes orjastav ta siis ka on.
VastaKustutaKohvi- ja teerituaalid kannavad hoopis teist sõnumit - kohvi omal on kodanliku naudingu ja asise maailma maik (üks kohv ja siis tööle!), tee omal (teest ja selle serveerimisest olenevalt) kas rahu ja harmoonia või aristokraatliku väärikuse või hoopis nurgataguse pisikuritegevuse maik.
Aga mille kergesti kättesaadavaga sa annad maailmale edasi oma iha naudingu ja pöörasuse järgi? Rulaga sõita ei oska ja kõrged järsud mäed on hirmutavad =) Oma õllepudeli kummutamisega aga saab iga könn toime :/
(Ja kui ikka veel aru ei saanud - ma arutlen põhjuste üle, mitte ei õigusta.)
Mina joon, sest mulle meeldib. Alkohoolik? Suitsetan ka, sest meeldib. Kas j2rgmine samm on systimine? :)
VastaKustutaYldiselt ma nii joon kui suitsetan seltskonnas, aga eile n2iteks tulin t66lt koju, maru palav p2ev oli, ning ma teadsin, et kylmkapis on mul kaks 6lut, j6in yhe kohe 2ra. Yksinda. V6ta siis kinni... Samas suitsetan vahel ka t2iesti yksi, siis just kas igavusest v6i n2iteks t66 juures selleks, et siis on p6hjust pausi v6tta. Fyysilist s6ltuvust mul tegelikult kummastki ei ole.
Samas joomisega on kyll see, et mina ei oska, ei taha, ei suuda tantsida kui mina ei ole joonud. Nii et enesekindluse kysimus tugevalt kohe sees. Ilmselt. Ei ole ju nii, et ma joon endast krambi v2lja, justnagu ilma joomata lihased ei liiguks. Ikka joon v2lja selle psyyhilise krambi, et 2kki ma ei oska v6i keegi vaatab imelikult. Kui oled joonud, siis on yldiselt t6esti sygavalt yksk6ik, mida keegi teine arvab. Samas suitsetamisest ei saa ma kyll mingit enesekindlust, seda teen ma teistel eesm2rkidel, ja kui keegi pakub, aga mul isu ei ole, siis ytlen 2ra ka.