Hapud viinamarjad

Kõvemad inimvaatlejad ütleks kohe, et eks ma üks ilge manipuleeriv eit olen, ja ega ise täpselt ei oskagi põhjendada, miks, igatahes suskasin hommikul L.-le: "Tead, miks S. (meie teine naistöötaja kontoris peale minu) tänasest puhkuse võttis? No ta ei kannata seda alandust välja, kuidas sa ülemusena talle kunagi naistepäevaks sületäit roose ei too!" Lihtsalt nali, noh, ei mingit torget kummagi asjaosalise suhtes, tundus selline tabav tähelepanek olevat. Ega siis niisama puhkuse esimene päev naistepäevaga kokku ei satu, eks.

Kõnnin siis peale Mikro lasteaeda viskamist üksi tööle edasi (L. laseb ees jalga alati, mitte et ta lasteaiast eemale hoiaks, lihtsalt hommikuti niimoodi efektiivsem). Lasteaias osad väiksed poisid viisid õpetajatele lilli. Mõtlesin, kui hea, et meil poisse pole, ma poleks jälle sellise asja peale tulnudki. Vastutulijatest nii mõnelgi oli kommikarp või lill peos. Mõtlesin, et kui Mini küsib, pean talle loengu naistepäeva TEGELIKUST tähendusest. No et ei ole "kord aastas panevad mehed tähele, et naised olemas on"-päev, vaid naiste õigused ja muu selline. Et pigem peaks naised sel päeval üksteisele tunnustust avaldama, et võrdsus on meil siin (enam-vähem) kätte võideldud, mitte meestelt kingitusi ootama.

Tulin tööle ja järsku kargas L. tulpide ja šokolaadiga nurga tagant välja! No ja nii ma oma ideaalid maha müüsingi. Ei käratanud, et "naine lilli ei joo!", vaid pigem nagu...noh...sutsu heldisin või nii. Kas ongi nii, et lihtsalt hapud viinamarjad? Kui on niikuinii teada, et lilli pole lootust saada, siis leiame, et pole vajagi? No ma otseselt sellega muidugi nõus ei ole, sest naiste õigused on siiski tähtsamad kui mingid lilled ja šokolaad, aga ikkagi on hea ka neid viimaseid saada. Olgu meie veendumused millised tahes, ühiskond siiski mõjutab meid niipalju, et ühiskonna ootustest saavad vaikselt ka meie enda omad.

Lõpetasin just oma kaheksanda Bukowski, seekord "Sink leiva vahel", Henry Chinaski kasvamise ja kujunemise loo. Sellega seoses - kui Henry oleks olnud teistsugusest perekonnast, parematest majanduslikest oludest pärit ja ilusam (aknevaba), kas tal oleksid tekkinud samad veendumused? Henry ei teinud ju saladust sellest, et temagi ihkas lahtises autos kaunite tütarlastega ringi paarutada, ülikool iseenesestmõistetavana ees ootamas, et ta aga teadis selle variandi kättesaamatusest, muutus ta selle süsteemi kriitikuks, teadlikuks unelma kitsaskohtadest. Kas ta süsteemis sees olnuna oleks samadele järeldustele jõudnud? Ma usun, et võib-olla, kuid kindlasti oleks see keerulisem olnud. Ilma taustata ei olnuks Henry selline nagu ta oli. Me kõik oleme üldkehtivatest normidest mõjutatud, kuid reageerime neile vastavalt enda olukorrale. "Viinamarjad on hapud" kipub liiga pealiskaudseks hinnanguks jääma. Kas tõesti peaksid kõik asjadest ühtmoodi aru saama ja vaimustuma?

Hapudest viinamarjadest saab muidu head veini. (Jälle ma vihjan, mis mul ometi viga on!)

Head naistepäeva kõigile!